3-25-1356/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2025, X.X.

Haldusasja number

3-25-1356

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla kohustamiseks teha kaebaja

pöördumise nr 3-25/2-2/2327 osas vaideotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. mai 2025. a

määruse resolutsiooni punkti 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. mai 2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

kohustamiseks teha uus otsus, millega rahuldada või jätta rahuldamata kaebaja vaie nr 3-25/2-

2/2327. Kaebaja esitas vanglale vaide, kuid vangla registreeris vaide märgukirjana.

2. Tartu Halduskohus tagastas 8. mai 2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

2.1. Halduskohus leidis, et kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, põhinõudest lahus seisvat

õigust vaidemenetlusele. Sellise õiguse tunnistamine subjektiivse õigusena, mille saab

maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks vastuolus

HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel

on panna maksma oma õigus vaidemenetlusele ja vaideotsusele. Sellise nõude esitamiseks

kaebajal õigust ei ole.

2.2. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja on esitanud vanglale vaide, kuid vangla ei ole seda

vaidena käsitlenud, siis on kaebajal õigus esitada pärast vangla vastuse saamist kohtule

vastavalt tühistamis- või kohustamiskaebus. Kohus hindab selle kaebuse raames, kas kaebaja

on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ehk kas vangla leidis õigesti, et

kaebaja avaldust ei saa tõlgendada vaidena.

2.3. Kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat esitama kaebust vaide esemeks oleva haldusakti

või toimingu vaidlustamiseks. Kaebajal on pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja

ta peab juba mitmetes varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik, kuidas

vaide lahendamata jätmisel oma õigusi tõhusalt kaitsta.

3. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule ning vabastada kaebaja kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.

Kaebaja leiab, et kohus tagastas kaebuse ebaõigesti ja jättis kaebaja ilma kohtulikust kaitsest.

Viru Vangla rikub kaebaja põhiõigusi ja vabadusi ning piirab kaebaja õigust enda kaitsele.

Kaebajal ei ole juriidilist haridust ja ta oskab eesti keelt A2 tasemel, mistõttu ta ei nõustu

halduskohtuga, et kaebajal on pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta teab,

kuidas vaide lahendamata jätmisel oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kohus jättis kaebaja õigused

kaitseta ja sisuliselt kiitis heaks vangla ebaseadusliku tegevuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X.X. määruskaebus jääb rahuldamata.

5. Halduskohus selgitas ja põhjendas arusaadavalt, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2).

6. Kaebaja leiab määruskaebuses, et kohus tagastas kaebuse ebaõigesti ja jättis ta kohtuliku

kaitseta. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kaebajal puudub kaebeõigus nõuda kohtu

kaudu vangla kohustamist teha esitatud vaide osas vaideotsus. Seega ei ole kaebajal õigust

algatada iseseisev kohtuvaidlus selleks, et kontrollida menetlusreeglite rakendamist vaide

lahendamisel. Kaebaja käsitluse kohaselt võib selliseks õiguseks, mis rikub kaebaja õigusi

sõltumata vaide esemest, olla õigus vaidemenetlusele ja sellele, et haldusorgan lahendaks

esitatud vaide sisuliselt. Kaebaja taotlusega nõustumisel kaotaks mõtte HKMS § 45 lg-s 4

sätestatud kaebeõiguse piirang, kuna isik saaks pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades

vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul on haldusorgan rikkunud

isiku õigust vaidemenetlusele. Samuti ei ole kaebaja jäetud kohtuliku kaitseta. Halduskohus

selgitas kaebajale, et tal on õigus esitada kohtule tühistamis- või kohustamiskaebus ja kohus

hindab, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud ehk kas vangla leidis

õigesti, et kaebaja avaldust ei saa tõlgendada vaidena. Seega kui kaebaja vaie jäeti

õigusvastaselt lahendamata, ei takista see kaebaja juurdepääsu õigusemõistmisele.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 8. mai 2025. a määrus õiguspärane ning

halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja

selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

8. Kaebaja taotluse, vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, jätab

ringkonnakohus tähelepanuta. Esitatud menetlusabi taotlust saab lahendada halduskohus asja

menetlusse võtmise otsustamisel. Kuna praeguses menetlusetapis on kaebaja kaebus

halduskohtu poolt tagastatud, ja ringkonnakohtu hinnangul toimis halduskohus õigesti,

puudub kohtumenetlus, mille raames menetlusabi taotlust lahendada.

(allkirjastatud digitaalselt)