4-25-2332/33 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohus

12.09.2025, Viljandi kohtumaja

Väärteoasi

(number ja menetlus)

nr 4-25-2332 (kohtuvälises menetluses nr 2840,25,000621,

nr 2840,25,000659, nr 2840,25,000230, nr 2840,25,000303)

kohtumenetlus

Menetlus kohtus

väärteoasja arutamine kohtuistungil

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (asukoht: Pargi

tn 1, 71020 Viljandi)

Menetleja ametnik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Vaher

Menetlusalune isik

T.F (isikukood: XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post:

XXX)

Menetlusaluse isiku seaduslik

esindaja

H.G (elukoht: XXX; tel: XXX)

Kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa (riigi õigusabi korras)

Väärteo kvalifikatsioon

KarS § 218 lg 1; KarS § 251 - § 218 lg 1, 3; NPALS § 151 lg

1 järgi

Kohtuistungi toimumise aeg

02.09.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 87 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-

dest 83 p 2, 107 lg 1 p 2, 108 p 10, 113, kohus

o t s u s t a s:

1. Lõpetada väärteomenetlus T.F väärteoasjades KarS § 218 lg 1; KarS § 251 - § 218 lg 1,

3; NPALS § 151 lg 1 järgi.

2. Kohaldada T.F suhtes KarS § 87 lg 2 punktis 8 sätestatud alaealisele kohaldatavat

mõjutusvahendit ja paigutada T.F kinnisesse lasteasutusse 1 (üheks) aastaks alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

3. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Rein Napa kaudu riigi õigusabi tasu 699,61 eurot (s.h käibemaks 135,41 eurot)

vandeadvokaat Rein Napale tema poolt T.F-ile kohtumenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja tasu 699,61 eurot riigi kanda.

5. Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ning edastada seaduslikule esindajale,

kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

6. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile ja teadmiseks XXX

Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib VTMS § 113 lg 4 p 2 alusel loobuda apellatsiooniõigusest kohe

kohtuotsuse kuulutamise järgselt. Pooltel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse

peale Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Asjaolud ja menetluse käik

1.1. 23.05.2025.a. koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000621 väärteoprotokolli selle

kohta, et 30.04.2025 kella 10:00 ajal XXX varastas T.F X.A pangakaardi ning sooritas sellega

ostu XXX Coop kaupluses väärtusega 2,49 eurot. Vargusega põhjustas varalist kahju X.A-le,

2,49 euro vargusega pani T.F toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Eelmärgituga rikkus KarS § 199 lg 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1

järgi.

Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 16.06.2025 kohtualluvusse saatmise määruse,

millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,000621.

1.2. 23.05.2025.a. koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000659 väärteoprotokolli selle

kohta, et 22.05.2025 kella 17:00 – 18:00 vahel XXX Paala järve ääres oli menetlusalune isik

T.F eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutusega.

Eelmärgituga rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus

(NPALS) § 3 lg 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 16.06.2025 kohtualluvusse saatmise määruse,

millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,000659.

1.3. 28.03.2025.a. koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000230 väärteoprotokolli selle kohta,

et 09.03.2025 XXXas Uuel tänaval tulistas menetlusalune isik õhkpüssist vastu XXXas Uuel

tänaval asuva Maramaa bussiootepaviljoni ja Muusikakooli bussiootepaviljoni klaase,

põhjustades XXX Linnavalitsusele varalise kahju 414,80 eurot. Kuna tekitatud kahju jääb alla

olulise kahju, siis bussiootepaviljoni klaaside lõhkumisega pani toime varavastase süüteo

väheväärtusliku asja vastu. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi.

28.04.2025 koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteomenetluse lõpetamise määruse, mille kohaselt T.F

võttis ühendust XXX Linnavalitsusega ning soovis tegu heastada sõlmides maksegraafiku. T.F

valis vabatahtlikult järgmised neli kohustust: osaleda Ringist Välja võrgustikul, koolis käia,

jätkata psühhiaatri juures käimist ja käituda ja õppida seadusega ettenähtud korras, mis kestavad

kümme kuud ning väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. 16.06.2025.a. koostati samas

väärteoasjas uus väärteoprotokoll sama väärteo osas ning 17.06.2025.a. koostati

väärteomenetluse uuendamise määrus, mille kohaselt ei ole T.F vabatahtlikult võetud kohustusi

täitnud.

Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 18.06.2025 kohtualluvusse saatmise määrus,

millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,000230.

1.4. 23.03.2025.a. koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000303 väärteoprotokolli selle

kohta, et 23.03.2025 kella 12:20 paiku XXXas Tallinna tänaval pani menetlusalune isik

kaupluses Centrumi Selver (aadressil XXX), jope taskutesse kauba TERAVA MAITSEGA

SNÄKK VORST „NÕO“ 85 gr 2tk (pakki) maksumusega kokku 4,52 eurot ning seejärel

möödus kassade rivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 4,52 eurot. Sellega pani

toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend

miinimum päevamäära. Kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on

rikkumata ja tagastatud kauplusele. Eelmärgituga rikkus KarS § 199 lg 1 nõudeid. Väärtegu on

kvalifitseeritud KarS § 251 lg 1 – KarS § 218 lg 1, 3 järgi.

11.04.2025 koostas piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteomenetluse lõpetamise määruse,

mille kohaselt valis T.F vabatahtlikult järgmised kohustused: 1. Ringist Välja Võrgustikul

osalemine 2. Koolis käimine 3. Psühhiaater 4. Käitumine ja õppimine, mis kestavad kümme

kuud ning väärteomenetlus kuulus lõpetamisele. 16.06.2025.a. koostati samas väärteoasjas uus

väärteoprotokoll sama väärteo osas ning 17.06.2025.a. koostati väärteomenetluse uuendamise

määrus, mille kohaselt ei ole T.F vabatahtlikult võetud kohustusi täitnud.

Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 18.06.2025 kohtualluvusse saatmise määrus,

millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,000303.

1.5. Tartu Maakohtu 15.07.2025 määrusega ühendati need väärteoasjad samasse menetlusse ning

määrati selle numbriks 4-25-2332.

1.6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel 02.09.2025 menetlusalune isik T.F tunnistas end temale

etteheidetavate väärtegude toimepanemises KarS § 218 lg 1; KarS § 251 - § 218 lg 1, 3, NPALS

§ 151 lg 1 järgi süüdi.

Kohtuvälise menetleja ametnik - Lõuna Prefektuuri XXX politseijaoskonna menetlustalituse

eriasjade uurija Piret Vaher leidis kohtuistungil, et T.F poolt toimepandud väärteod on

tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja avaldas, et T.F näol on tegemist alaealisega, kes on

korduvalt sattunud politsei huviorbiiti erinevate tegude toimepanemisega. T.F-i on eelnevalt

püütud mõjutada erinevate mõjutusvahenditega – on läbi viidud vestluseid, sõlmitud

kokkuleppeid, määratud kohustusi, kuid need ei ole menetlusaluse isiku käitumisele positiivset

mõju avaldanud. T.F ei ole eelnevatest kokkulepetest kinni pidanud ning on otsustanud jätkata

õigusrikkumiste toimepanemist. Toimepandavad õigusrikkumised on aga muutunud raskemaks

ning tema suhtes on juba alustatud ka kriminaalmenetlusi. Kohtuväline menetleja taotles T.F

suhtes kaaluda KarS § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendit, s.o kinnisesse lasteasutusse

paigutamist.

Kaitsja nõustus, et need väärteod, mille toimepanemist T.F-ile ette heidetakse, on ta toime

pannud. Kaitsja palus kohtuistungil kohtul kaaluda, kas on võimalik veel anda T.F-ile võimalus

tõestada, et ta suudab toime tulla oma probleemidega tegelemisega ja enam õigusvastaseid

tegusid toime ei pane ning määrata T.F-ile üldkasuliku töö kohustus.Samas leidis kaitsja, et on

mõistetav ka lastekaitsetöötaja seisukoht, et T.F vajaks oma elus rutiini ja kontrollitud

keskkonda. Kaitsja nõustus, et T.F-ile oleks kinnise lasteasutuse teenus kasulik ja mitte tema

huvidega vastuolus olev alaealise suhtes mõeldav kohaldatav abinõu. Seal saaks T.F kahtlemata

nii psühhiaatrilist abi, psühholoogilist nõustamist ja oleks tagatud ka koolikohustuse täitmine.

Kaitsja taotles kohtuistungil kaaluda ühiskondliku töö määramist või kinnisesse lasteasutusse

paigutamist.

2. Kohtuotsuse põhjendused väärteorikkumiste osas

2.1. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku, kaitsja ja

menetlusaluse isiku seadusliku esindaja seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja

hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 218

lg 1; KarS § 251 - § 218 lg 1, 3 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohus

põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

I 30.04.2025 väärtegu varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 järgi

2.2. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta,

kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on T.F rikkunud KarS § 199 lg 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.

KarS § 218 lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja

või väheolulise varalise õiguse vastu.

KarS § 218 lg 4 kohaselt on asi on väheväärtuslik, kui selle rahaline väärtus ei ületa 20

miinimum päevamäära. Vastavalt KarS § 44 lg-le 2 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega on KarS § 218 kohaldamine välistatud, kui asja või varalise õiguse rahaline väärtus on üle

200 euro või mille kahjustamisel on põhjustatud olulist kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline

kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Väärteoasjas nr 2840,25,000621 23.05.2025 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 30.04.2025

kella 10:00 ajal XXX varastas T.F X.A pangakaardi ning sooritas sellega ostu XXX Coop

kaupluses väärtusega 2,49 eurot. Vargusega põhjustas varalist kahju X.A-le. 2,49 euro vargusega

pani T.F toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Menetlusalune isik T.F tunnistas 02.09.2025 kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas

väärteos täielikult süüdi ja tema ütluste kohaselt 30.04.2025 nägi ta pangakaarti poiste

garderoobis vetsu ukse ees põrandal ja võttis selle. T.F sõnul käis ta selle pangakaardiga hiljem

XXX asuvas kaupluses ostmas. Ta ei mäletanud täpselt, mida ta ostis, see võis olla hamburger,

mille maksumust ta ei osanud öelda. Tema ütlustest nähtub, et tal oli kaupluses seljas must

Adidase kampsun valgete triipudega varrukatel ja kapuutsiga, mis oli tal peas.

22.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks XXX alevikus XXX asuva

XXX Coop turvakaamera salvestised. Vaatlusprotokolli kohaselt seisab salvestise 06:11 sekundil

kassarivide juures noormees, musta värvi dressipluus, kapuuts peas, tume seljakott seljas, hallid

teksad, kes pani kassa lindile kauba maksumusega 2,49 eurot. Vaatlusprotokollis olevatelt

ekraanitõmmistelt on näha, et noormehe seljas oleval musta värvi dressipluusi varrukatel on

valged triibud. Protokollist nähtub, et salvestise 07:34 sekundil maksab noormees kauba eest,

viibates pangakaardiga. Pangakaart oranži värvi.

02.09.2025 toimunud kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja X.A, kelle sõnul toimus pangakaardi

kadumine 30.04.2025. Ta õpib XXX koolis ning oli kehalise kasvatuse tund, mis olid esimesed

kaks tundi. Tunnistaja kinnitas, et enne tunde oli pangakaart tal olemas. Ta avastas pangakaardi

kadumise, kui tund oli läbi. Tema klassivennal olid kõrvaklapid kadunud, seega otsustas X.A ka

enda pangakaardi olemasolu kontrollida. Klassivend oli enda kõrvaklapid üles leidnud, kuid

tema enda pangakaardi ei leidnud. Tunnistaja sõnul sai ta hiljem teada, et tema pangakaarti

kasutati kuskil kaupluses ja öeldi, et T.F kasutas tema pangakaarti.

Tunnistaja F.X 02.09.2025 kohtuistungil ütlustest nähtuvalt oli ta 30.04.2025 tööl juhatajana

XXX kaupluses. Kauplus asub XXX 1. Ta läks kassasse ja müüs ära ühe hamburgeri. F.X vaatas

seda salvestustelt, et tema müüs ühe hamburgeri. Tunnistaja kirjeldas kohtuistungil, et isikul, kes

ostis selle kauba, oli seljas tume dressipluus, kapuuts peas ja seljakott seljas. Tunnistaja F.X

sõnul maksis see isik viipega pangakaardiga. Noormees oli tema jaoks võõras, aga oli teda seal

poes näinud, kuid tema nime tunnistaja ei tea. F.X ei mäletanud täpset summat, aga see võis olla

umbes 3 eurot. Tunnistaja sõnul võis olla see sama noormees, kes 02.09.2025 toimunud

kohtuistungil kohtusaalis istus, kes tookord selle ostu tegi.

Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud

väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt 30.04.2025 kella

10:00 ajal XXX koolis varastas T.F X.A pangakaardi ning sooritas sellega ostu XXX Coop

kaupluses väärtusega 2,49 eurot. KarS § 199 lg 1 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise

eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna varastatud kaardiga sooritatud kauba

rahaline väärtus ei ületanud kahtekümmend miinimumpäevamäära, samuti ei põhjustatud olulist

kahju, on T.F tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi varavastase süüteona

väheväärtusliku asja vastu.

2.3. Subjektiivsest küljest on T.F KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud

otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune

isik oli teadlik ja vähemalt möönis seda, et võttis teisele isikule kuuluva pangakaardi ja tasus

sellega kaupluses ostu eest.

2.4. Kohus ei tuvastanud T.F teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. T.F

oli väärteo toimepanemise ajal XX-aastane, seega KarS § 33 järgi süüvõimeline isik.

II Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1

rikkumine (kvalifikatsioon NPALS § 151 lg 1 järgi)

2.5. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta,

kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on T.F rikkunud NPALS § 3 lg 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi.

NPALS § 3 lg 1 kohaselt on keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse

narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses

ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest.

23.05.2025 väärteoasjas nr 2840,25,000659 koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli 22.05.2025

kella 17:00 – 18:00 vahel XXX Paala järve ääres menetlusalune isik T.F oli eelnevalt tarvitanud

narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutusega.

Menetlusalune isik T.F tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas väärteos

täielikult süüdi ning selgitas, et tema teada tarvitas ta CBD-d. Menetlusaluse isiku sõnul tarvitas

ta CBD, kuna tal oli kunagi ammu kanepi sõltuvus ja ta lahjendas seda sellega.

Tunnistaja politseiametnik M.R andis 02.09.2025 kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2025. aasta

kevadel oli T.F ema teinud politseile teate, et T.F hulgub kuskil ringi ja kodus ei viibi. Tunnistaja

sõnul läksid nad T.F kodust aadressi kontrollima, kust nad T.F kätte said ning edasi jaoskonda

läksid. Vestluses autos tunnistas T.F, et oli eelmisel päeval tarvitanud kanepit. T.F ütlusi

tõendasid välised tunnused – silmade pupillid olid suured, silmad punetasid. T.F-ile tehti narko

kiirtest, mis näitas positiivset tulemust THC-le. Tunnistaja sõnul võis olla see 23.05.2025.

Tunnistaja M. R vormistas indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kiirtestiks oli Multidrog 9,

mis reageeris positiivselt THC-le ehk kanepile.

Väärteoasjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 23.05.2025 kell

12:15 kasutas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnapolitseinik m.r

indikaatorvahendit Multi-Drug 9 Rapid Test Cup. Prooviandjaks oli T.F. Indikaatorvahendi näit

oli positiivne, ning aine, mille peale indikaatorvahend reageeris, oli THC. Kontrolli tulemuseks

on märgitud, et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused.

Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud

väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt T.F oli

22.05.2025 kella 17:00 – 18:00 vahel XXX Paala järve ääres eelnevalt tarvitanud narkootilist või

psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutusega.

2.6. Subjektiivsest küljest on T.F NPALS § 3 lg 1 rikkumise, mida kvalifitseeritakse NPALS §

151 lg 1 järgi, toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

2.7. Kohus ei tuvastanud T.F teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. T.F

oli väärteo toimepanemise ajal XX-aastane, seega KarS § 33 järgi süüvõimeline isik.

III 09.03.2025 väärtegu varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 järgi

2.8. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta,

kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on T.F toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 218 lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja

või väheolulise varalise õiguse vastu.

KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses väheväärtuslikuks

asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa

kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja

204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis

ületab 4000 eurot.

16.06.2025 väärteoasjas nr 2840,25,000230 koostatud väärteoprotokolli kohaselt tulistas

09.03.2025 XXXas Uuel tänaval menetlusalune isik õhkpüssist vastu XXXas Uuel tänaval asuva

Maramaa bussiootepaviljoni ja Muusikakooli bussiootepaviljoni klaase, põhjustades XXX

Linnavalitsusele varalise kahju 414,80 eurot. Kuna tekitatud kahju jääb alla olulise kahju, siis

bussiootepaviljoni klaaside lõhkumisega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja

vastu.

Menetlusalune isik T.F tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas väärteos

täielikult süüdi ning selgitas, et see sündmus võis toimuda 09.03.2025, kui ta tulistas vastu

Maramaa bussiootepaviljoni klaase. Järgmisel päeval tulistas vastu Muusikakooli

bussiootepaviljoni klaasi paar korda. Õhkrelva sai ta S.S-i käest – Airsoft läbipuuritud ja

raudkuulidega. T.F kasutas 9 mm tinakuule. Õhkrelva pani Paala järve äärde põõsasse.

09.03.2025 sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastati, et XXXas Jakobsoni tn 16 maja juures

Maramaa bussipeatuse ootepaviljoni Koidu tänava poolse klaasseina sisemisel küljel on näha

klaasi pinnal kuus ümmarguse kujuga täket.

09.03.2025 sündmuskoha vaatlusprotokolliga on vaadeldud XXXas Uuel tänaval Maramaa

bussipeatust, mis asub Lossi tänava poolt vaadatuna paremal pool sõiduteed. Vaatlusega

tuvastati, et bussiootepaviljoni tagumise seina Tallinna tänava poolne klaaspakett purunenud,

kuid kildudeks kukkunud ei ole. Purunenud klaaspaketi alumises osas on ümmarguse kujuga

kahjustus.

Tunnistaja K.N-i 02.09.2025 kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta menetlusalust isikut

T.F-i. 09.03.2025 umbes kella 18 ajal jalutas tunnistaja seltskonnas koos T.F-iga ning T.F

tulistas akende pihta. Tunnistaja sõnul nägi, kuidas stardipüstolist tulistati akende pihta terasest

kuulidega. Noormehel oli seljas must kampsun, hallid püksid ja stardipüstol oli tal püksikummi

vahel. Tunnistaja kinnitas, et mäletab Muusikakooli bussiootepaviljoni klaasi pihta tulistamist

ning et klaas läks katki.

Tunnistaja S.S-i 19.03.2025 ülekuulamise protokolli kohaselt oli T.F 09.03.2025 hommikul

tunnistaja juures kodus külas. T.F nägi S.S koolikotis õhkrelva ja küsis, kas tohib seda relva

endale saada. Kuna S.S õhkrelva ei kasuta, siis andis selle relva Aile tasuta ära. Ülekuulamise

protokollist nähtub, et tunnistaja oli relva soetanud ise poest. Tunnistaja sõnul umbes lõuna paiku

läks ta koos Aiga bussiga XXXa. Umbes kella 16:00 sai tema telefonil aku tühjaks ja ta läks

Centrumi keskusesse telefoni laadima. Sellest hetkest alates läks ka T.F ära ja ta oli üksinda

Centrumi keskuses. Umbes kella 18:00 ajal läks tunnistaja bussi peale ja sõitis koju tagasi.

Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku A.P 11.03.2025 ülekuulamise protokollist nähtub, et

olles 09.03.2025 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik I.Luga, tuli kell 18:32

juhtimiskeskuselt väljakutse, et XXXas Maramaa bussiootepaviljon on Airsofti relvaga puruks

lastud. Kohapeal olev seltskond kirjeldas juhtunud selliselt, et lõhkumise juures oli 5-10

tumedates riietes noormeest, kellest 3 olid ukrainlased ja sellest seltskonnast ühel noormehel oli

Airsofti relv, millest ta tulistas bussiootepaviljoni tagumist klaaspaketti. Sündmuskohal selgus, et

Tallinna poolne klaaspakett oli mõrane ning alumises osas oli ümmarguse kujuga kahjustus, mis

viitas, et võidi kasutada Airsofti relva. Tunnistaja koos paarilisega tegi sündmuskohal fotod.

Vesteldes bussijaamas ja kaubanduskeskuste juures olevate noortega, õnnestus tunnistaja A.P

sõnul neil leida 3 Ukraina noormeest, kes olid bussiootepaviljoni lõhkumist lähedalt näinud.

Noormeesteks osutusid A.K, K.N ja V, kelle perekonnanime ei õnnestunud tuvastada.

Noormeeste sõnul oli tulistaja tumedates riietes, kapuuts peas ja tumedatel pükstel välisküljel

valged triibud. Noormehed lisasid, et lõhkujate seltskond oli samast relvast puruks lasknud

XXXas Jakobsoni tänaval asuva bussiootepaviljoni. Kontrollides Muusikakooli

bussiootepaviljoni selgus, et klaasist otsaseinas oli kuus ümmarguse kujuga kahjustust, mis

viitasid Airsofti relva kasutamisele. Lahkudes sündmuskohal märkasid politseinikud XXXas

Tallinna tänava Side bussipeatuses Ukraina poiste poolt kirjeldustele vastavat noormeest.

Noormeheks osutus T.F. Põgusa vestluse käigus tunnistas T.F politseinikele, et peitis Airsofti

relva Paala järve äärde. Tunnistaja A.P ütluste kohaselt läksid nad koos Aiga Paala järve äärde,

kus T.F heina sees peidetuna andis politseinikele üle Airsofti relva. Relval puudus kelk ja salv oli

tühi. T.F oli väitnud, et oli relva samal päeval S.S-i käest saanud. T.F tunnistas politseinikele, et

antud relvast lasi ta Maramaa bussiootepaviljoni tagumist seina. Kui A.P päris Ailt Muusikakooli

bussiootepaviljoni kohta, siis ta väitis, et laskjaks oli S.S. Politseipatrull toimetas Ai XXX

politseijaoskonda, kus Airsofti relv võeti vallasasjana hoiule. Tunnistaja A.P ülekuulamise

protokolli juurde lisatud fototabel Airsofti relvast.

Eelmärgituga leidis tõendamist, et menetlusalune isik T.F pani toime väärteoprotokollis märgitud

ajal ja kohas KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2.9. Subjektiivsest küljest on T.F toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt.

2.10. Kohus ei tuvastanud T.F teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

T.F oli väärteo toimepanemise ajal XX-aastane, seega KarS § 33 järgi süüvõimeline isik.

IV 23.03.2025 väärteokatse varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu KarS § 251 - §

218 lg 1,3 järgi

2.11. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta,

kas väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas on T.F rikkunud KarS § 199 lg 1 nõudeid.

KarS § 218 lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja

või väheolulise varalise õiguse vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on asi on väheväärtuslik, kui selle

rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Vastavalt KarS § 44 lg-le 2 on

miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Seega on KarS § 218 kohaldamine välistatud, kui asja või

varalise õiguse rahaline väärtus on üle 200 euro või mille kahjustamisel ei põhjustatud olulist

kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot.

KarS § 251 kohaselt on väärteokatse karistatav karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud

juhtudel. KarS § 218 lg 3 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo katse

karistatav.

16.06.2025 väärteoasja nr 2840,25,000303 väärteoprotokollist nähtuvalt pani 23.03.2025 kella

12:20 paiku menetlusalune isik kaupluses Centrumi Selver (aadressil XXX), jope taskutesse

kauba TERAVA MAITSEGA SNÄKK VORST „NÕO“ 85 gr 2tk (pakki) maksumusega kokku

4,52 eurot ning seejärel möödus kassade rivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 4,52

eurot.

Sellega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa

kahtekümmend miinimum päevamäära. Kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel

põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Menetlusalune isik T.F tunnistas 02.09.2025 kohtuistungil antud ütlustega end temale

etteheidetavas väärteos täielikult süüdi. T.F ütluste kohaselt käis ta 23.03.2025 Centrumi Selveris

(XXX), võttis kaupluse müügisaalist suitsuvorsti ja pani endale taskusse ning läks kassast

mööda, jättes kauba eest tasumata.

Viking Security poolt 23.03.2025 koostatud õigusvastase teo toimepanemise akti nr 95-25

kohaselt võttis heledate teksaspükstega, musta värvi jopega noormees kaupluse müügisaalist

toiduained, pani tooted tasku ja lahkus kaupluse müügisaalist, jättes kauba eest tasumata.

02.09.2025 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja D.L, kelle sõnul töötab ta turvatöötajana

turvaettevõttes Viking Security ja valveobjektiks on kaubanduskeskus Centrum kauplus Selver.

23.03.2025 kella 12 paiku märkas tunnistaja Selver müügisaali sisenemas temale tundmatut

noormeest, kes kaubakorvi ei võtnud. Tunnistaja D.L selgitas, et vaatas tavavaatluse käigus

noormehe liikumist müügisaalis. Noormees suundus maiustuste riiulite suunas, möödudes

lihatoodete lettidest. Lihalettide juures võttis noormees kaks pakendit vorstitooteid ja suundus

nendega maiustuste lettide juurde. Maiustuste lettide juures pani noormees kaks pakendit

vorstitooteid endale välisriiete taskusse. Seejärel noormees lahkus kaupluse Selver müügisaalist,

ostu ei sooritanud, jättis kauba eest tasumata ja suundus kaupluse parklapoolse välisukse poole,

kus tunnistaja noormehe kinni pidas. Noormees tunnistas, et oli pannud teo mõtlematult toime ja

sai oma süüst aru. Kauba maksumus oli 4,52 eurot, milleks oli kaks pakendit teravamaitselist

Nõo snäkkvorsti.

Eelmärgituga leidis tõendamist, et menetlusalune isik T.F rikkus väärteoprotokollis märgitud ajal

ja kohas KarS § 199 lg 1 nõudeid, millega pani toime KarS § 251 - § 218 lg 1, 3 järgi

kvalifitseeritava väärteokatse. Ta pani väärteoprotokollis kirjeldatud ajal kaupluses Centrumi

Selver (aadressil XXX) jope taskutesse kauba TERAVA MAITSEGA SNÄKK VORST „NÕO“

85 gr 2tk (pakki) maksumusega kokku 4,52 eurot ning seejärel möödus kassade rivist, jättes

kauba eest tahtlikult tasumata. Sellega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu,

mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimum päevamäära. T.F tegu jäi lõpule viimata temast

mitte olenevatel põhjustel, kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

2.12. Subjektiivsest küljest pani T.F väärteorikkumise, mida kvalifitseeritakse KarS § 251 - § 218

lg 1, 3 järgi, toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega.

2.13. Kohus ei tuvastanud T.F teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

T.F oli väärteo toimepanemise ajal XX-aastane, seega KarS § 33 järgi süüvõimeline isik.

3. Kohtu seisukoht mõjutusvahendi kohaldamise osas

3.1. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 3 kohaselt võib

alaealisele karistuse mõista või määrata siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole

võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

3.2. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et T.F on toime pannud KarS § 218 lg 1, NPALS § 151 lg

1 ja KarS § 251 - § 218 lg 1, 3 järgi ettenähtud väärteod ja ta on nende toimepanemistes süüdi.

Kuigi T.F on jõudnud küll kriminaalvastutuse ealiseks, ei ole tema süü nii suur, mistõttu on

võimalik teda mõjutada karistust kohaldamata. Lähtudes KarS § 56 lg-st 3 tuleb kohtul esmalt

kaaluda mõjutusvahendi kohaldamist, millised on sätestatud KarS § 87 lg-s 2.

3.3. 02.09.2025 toimunud kohtuistungil leidis menetlusaluse isiku kaitsja, et antud juhul võiks

kohustada menetlusalust isikut teha üldkasulikku tööd. Samas oli kaitsja seisukohal, et kinnise

lasteasutuse teenus oleks T.F-ile kasulik ja mitte tema huvidega vastuolus olev alaealise suhtes

kohaldatav abinõu. Kaitsja palus kohtul kaaluda nende kahe võimaluse vahel.

Menetlusalune isik on kohtuistungil nõustunud üldkasuliku töö kohaldamisega.

Kohtuväline menetleja taotles KarS § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist, s.o

kinnisesse lasteasutusse paigutamist.

3.4. KarS § 87 lg 2 p 6 kohaselt võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt

väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo

keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud,

kohaldada mõjutusvahendina kuni 20 tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 87 lg 2 p 8 kohaselt võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt

väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo

keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud,

kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande

seaduses (SHS) sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse

ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu

või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Vastavalt

SHS § 1301 lg 2 on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist,

emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused,

mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas

tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.

3.5. XXX Vallavalitsus on esitanud kohtuvälisele menetlejale kirjaliku vastuse iseloomustuse

nõudele ning viidatud dokumendis on märkinud, et T.F vajab kinnise lasteasutuseteenust. Ka

kohtuistungil osalenud XXX Vallavalitsuse laste heaolu spetsialist A.K leidis, et T.F

paigutamine kinnisesse lasteasutusse on hetkel ainus võimalik meede. Laste heaolu spetsialisti

sõnul vajaks T.F stabiilset elukeskkonna, mida praegusel hetkel tema ema ei suuda tagada. T.F

käitumises kätkeb oht temale endale.

02.09.2025 kohtuistungil osalenud seaduslik esindaja (T.F ema) H.G avaldas kohtule, et T.F on

tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda, kuna oli vaja saada T.F kooli. H.G sõnul ei ole T.F sel

õppeaastal kooli läinud ning ta on väga palju kodust ära. Lisaks tõi ema välja, et narkootiliste

ainete tarvitamine oli Ai puhul suureks probleemiks. H.G oli kohtuistungil seisukohal, et kui

arvestada seda, et T.F-il on koolis vaja käia, siis ta pooldab kinnist lasteasutust, sest muud moodi

ema poega kooli ei saa. Kinnine lasteasutus oleks ainus võimalus, kus T.F oleks koolis koha

peal.

3.6. Karistusregistri registriteatest nähtuvalt ei ole T.F-i registrisse kantud. Väljavõte politsei

andmebaasist T.F suhtes kohaldatud meetmetest kinnitab, et lisaks käesolevalt menetletavatele

väärteorikkumistele on T.F suhtes menetletud:

1) Kriminaalasjas alustati menetlus (menetlus nr 25284050083) 28.02.2025 KarS § 121 lg 1

tunnustel ja hiljem liideti juurde 09.03.2025 toime pandud kuriteod KarS § 121 lg 1 ja KarS §

199 lg 1. Lahendus: 1. ÜKT – 25 tundi. 2. KrMS § 201 lg 2 p 3 alusel on T.F kohustatud 7 kuu

jooksul, s.o ajavahemikul 27.05.2025 – 27.12.2025, läbima Tallinna Vangla Tartu

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi.

Sobiva sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik vajaduspõhisuse järgi. 3. KrMS § 201

lg 2 p 6 alusel on T.F kohustatud 7 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 27.05.2025 – 27.12.2025,

tegema igakülgset koostööd kohaliku omavalitsuse laste heaolu spetsialistiga, pidama kinni

kokkulepetest, osalema pakutavatel teenustel ja programmides (psühholoog, Ringist välja,

teraapia vms). 2) Väärteomenetlus alustati KarS § 218 lg 1 tunnustel selles, et 23.03.2025 kell

12:00 aadressil XXX XXX koolis T.F varastas kooli garderoobist K.Kle kuuluvad beežid

jalanõud. Lahendus: Ai ema on kahju heastanud.

Samuti menetletakse: 1) väärteoasja KarS § 218 lg 1 tunnustel selles, et 19.07.2025 kell

21:40XXX , Kesklinna linnaosa, Aia tn isik möödus kaupluse Vanalinna Prisma kassarivist,

jättes tahtlikult kauba Coca-Cola Zero 2L+pant 3,13 eurot, Belif Granaatõuna jook 0,53L+pant

1,79 eurot, A. Le Coq Gin Longdrink Greip 5,5% 1,5L+pant 5,17 eest tasumata. Kahjusumma

kokku 10,09 eurot. Isik hiljem turvatöötaja poolt kinni peetud. Isikuks T.F. 2) kriminaalasja

KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustel selles, et 13.08.2025 XXX, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 4

kinnipeetud meesterahvas (hiljem tuvastatud kui T.F ik:XXX), kes sisenes Sportlandi poodi

umbes kell 09:38 ajal, kui pood veel suletud oli. T.F pani enda pusa peale poest võetud pusa

Jordan maksumusega 129,99 eurot, lühikeste pükste peale poest võetud pikad püksid

maksumusega 55,99 eurot ning kaks paari sokke, ühed maksumusega 18,39 eurot ja teised

maksumusega 22,99. Varastas Sportlandist riideid kokku summas 227,36 eurot. Tooted on

rikutud ja turvaelemendid eemaldatud. T.F kinni peetud kell 10:28, esitas turvameestele ka valed

dokumendid.

3.7. XXX Vallavalitsuse 13.06.2025 poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vastusest

iseloomustuse nõudele nähtuvad asjaolud, et alaealine T.F on olnud mitme aasta vältel XXX

valla lastekaitse spetsialisti vaateväljas seoses pidevate kodunt ärajooksmiste, koolikohustuse

mittetäitmisega ja ennast kahjustava käitumisega.

Eelmärgitud dokumendist nähtub, et T.F-iga seotud esimene menetlus lapse

käitumisprobleemidega on aastast 2019, kui laps lõpetas lasteaia ja pidi minema esimesse klassi.

Lapsel esines sagedast vägivaldset käitumist eakaaslaste suhtes ning riskikäitumist ehk laps ei

tajunud ohtu, lapsel diagnoositi XXX.

2023/2024 õppeaasta lõpetas T.F täiendava õppetööga positiivselt ja ta viidi üle järgmisesse

klassi. Järgnevalt tuli laste heaolu spetsialistile teade: „07.11.2024 kell 13:26:27 laekus

informatsioon Häirekeskusest. Päästekorraldaja sõnul teatas XXX kooli direktor, et laps lubas

teisele lapsele nuga anda. Päästekorraldaja sõnul lapse juurest nuga ei leitud ja hetkel on laps

klassis tunnis. Direktor palub kooli politseid. Häirekeskuse poolt teade edastatud politseile“.

Laste heaolu spetsialistile teadaolevalt elab laps ema juures XXXl alates 2024. aasta suvest kui

ema XXX uuesti XXXle kolis. 2023/2024 õppeaasta elas laps isa juures ja õppis XXX koolis.

2024/2025 õppeaastast alustas laps XXX koolis ema juurest XXXlt. Alates novembrikuust 2024

kuni käesoleva ajani on laps väga sageli olnud teadmata kadunud. Kõige pikem periood oli

24.12.24 – 28.12.24. Alates 2025. aasta jaanuari kuu alguses ei ole T.F koolis käinud. 20.01.25

vestles laste heaolu spetsialist lapsega ja emaga pikalt nende kodus. 22.01.25 otsustati minna

tutvuma XXX õpilaskoduga kooliga, T.F ise arvas, et keskkonna vahetustest võiks talle abi olla

koolikohustuse täitmisel. 27.01.25 – 14.02.25 õppis T.F XXX koolis katseajaga. 19.02.25

helistas laste heaolu spetsialist XXX kooli ja sai telefonis infot, et A.it ei võetud kooli vastu

äärmiselt halva käitumise tõttu. (T.F käis kaasõpilastega wc veipimas, äritses veibi ja

mokatubakaga, käitus tundides äärmiselt ebaviisakalt, ei vabandanud oma tegude pärast, käis

riietega dušši all, hingas õpilaskodus sisse aerosoole (kaotas meelemärkuse), A kotis olid

kaasõpilase pangakaart, rahakott (neid otsiti kooli veebikeskkonnas taga ja T.F ei teinud sellest

väljagi). T.F laenas kellegi dressipükse ja ei ole neid tagasi andnud.)

T.F oli 2025 aasta veebruari ja märtsikuu jooksul lugematu arvu kordi teadmata asukohas. Kodus

käis aeg-ajalt riideid pesemas ja söömas. 20.01.25 ja 17.03.25 on ema lapsele väljendanud, et

laps peab kodust lahkuma kui koolis ei käi ja kuritegusid toime paneb (mõlemad olukorrad on

lõppenud siiski nii ema kui Ai sooviga endist elukorraldust säilitada). 19.03.25 vestles laste

heaolu spetsialist emaga sellel teemal, selgitas, et lapsel peab olema kodu, kuhu ta saab tulla.

20.03.25 vestles laste heaolu spetsialist samal teemal ka lapsega. Laps on kahe viimase kuu

jooksul kahel korral kasutanud ema vastu füüsilist vägivalda. Ema tunnistab, et kui tema ise

rahulik on ja lapsega teatud teemasid ei puuduta, siis ei muutu laps vägivaldseks. Laps teab, et

ema kutsub politsei kui ta ema vastu vägivalda kasutab või joobes peaga koju tuleb. XXX

Vallavalitsus on perele määranud pere tugitöötaja, kes emaga iganädalaselt ühendust hoiab ning

emaga võtab ühendust ka valla psühholoog.

Perioodil 28.03.25 kuni 12.06.25 on toimunud kuus Ringist välja võrgustikukohtumist.

Kohtumiste võrgustiku suurus ja osalejad on vaheldunud. Kohtumiste käigus on sõlmitud

kokkulepped ja igal järgmisel kohtumisel analüüsitud lapse ja pere kokkulepete täitmist ning

nende mõju lapse käitumisele. T.F on väljendanud, et ei mõista nende kohtumiste vajalikkust ja

ei soovi nendel kohtumistel osaleda.

10.06.2025 pidi T.F alustama XXX koolis täiendavat õppetööd. 12.06.2025 helistas laste heaolu

spetsialistile XXX kooli õppejuht ja teavitas, et T.F ei ole tänaseks ühtegi päeva täiendaval

õppetööl osalenud. Laste heaolu spetsialist on korduvalt lapsele väljendanud, et kui ta koolis ei

käi ning jätkuvalt pahandustesse satub, siis tuleb ta hariduse omandamiseks suunata kinnisesse

asutusse. 11.06.2025 lubas T.F SMS-i teel, et on järgmisel päeval koolis ja kohtub laste heaolu

spetsialistiga, samuti oli T.F teadlik, et kohtumine on ühtlasi „Ringist välja“ raames ja kohal on

ka piirkonnapolitseinik.

3.8. T.F poolt koolikohustuse mittetäitmist tõendab XXX kooli 03.06.2025 edastatud

iseloomustus, millest nähtuvalt asus T.F XXX kooli õppima oktoobris 2023 6. klassi, kus oli

kokku 11 õpilast. XXX dokumentidest nähtus, et õpilane ei täitnud korralikult koolikohustust ja

oli mitmetes õppeainetes hindamata. Juunis 2024 jäetud täiendavale õppetööle kirjanduses.

30.08.2024 sooritas täiendava õppetöö kirjanduses ja viidi üle 7. klassi. Iseloomustuses on välja

toodud, et Ail on tüüpilised aktiivsuse ja tähelepanuprobleemidega õpilase mured: tähelepanu ei

püsi, sellest tulenevalt tajub ümbritsevat valesti (palju konflikte, arusaamatusi, segadust), ei

keskendu õppetööle piisavalt (õppimisprotsess ei leia aset ja selle asemel muutub keha rahutuks,

algab rabelemine ja häälitsemine, tekivad pinged) ei saavuta õpitulemusi (palju negatiivseid

hindeid). Kuna tähelepanu ei püsi piisavalt, ei saa info liikuda mällu- mälu on nõrk, asjad ei

tulemeelde, info ei salvestu ja ei olegi seetõttu leitav. Kui infot on vähe, siis on mõtlemine

pinnapealne, sest ei ole mida mõelda või ei saa seda infot mälust kätte. 7. klassis õpimotivatsioon

olematu. Puudub põhjuseta koolist. Vanem ei tea, kus laps on ja ööbib. Kodused ülesanded kõik

tegemata. Muutunud klassikaaslaste suhtes agressiivseks-löönud koolivenda ja klassiõde.

Sülitanud klassiõele näkku. Koolis on esinenud veipimist poiste WC-s ning on ähvardanud

koolikaaslasi. Koolisotsiaalpedagoogile on edastatud video, kus T.F on väidetavalt suitsetanud

kanepit ja kelkinud kaaslaste ees. Õppealajuhatajal ja klassijuhatajal seda videot ei ole. Õpilasel

puudub alates detsembrist igasugune motivatsioon õppimiseks ja koolis käimiseks. Koolis on

esinenud vargus juhtumeid. Varastanud klassikaaslaselt pangakaardi ja teiselt klassikaaslaselt

botased. Bussis on rünnanud kaasõpilast. Koolikaaslastele saadab videosid, kus on näha, et

õpilane suitsetab (kanepit). Ühel videol sõidab trammiga tagant kinni hoides — olles ise

trammist väljas. Kaasõpilastele selgitas, et tal ei olnud piletiraha. Käitumine on muutunud teda

ennast ohustavaks.

T.F iseloomustusest nähtub, et õpilane ei täida koolikohustust vastavalt Põhikooli ja

gümnaasiumi seadusele. I trimestril koolist puudunud 90 tundi, neist 2 põhjuseta. II trimestril on

õpilane puudunud koolist 282 tundi, neist põhjuseta 94 tundi. Jaanuarist kuni 21. veebruarini

õppis T.F XXX koolis (KOV spetsialisti suunamine), kuid ka seal esinesid puudumised. III

trimestril on õpilane puudunud põhjuseta praktiliselt terve trimestri, koolis käinud üksikud

tunnid.

Alates 7. klassist on rakendatud üldtuge, mille raames on õpilasele

koostatudindividuaalne õppekava kõikides raskusi valmistavates ainetes: 1. materjalid on

õpilasele jõukohastatud, vajadusel mahte vähendatud ja tagatudlisajuhendamine, et tööprotsess

käivituks ja püsik positiivse tulemuse saavutamiseni; 2. tööülesanded on etapi kaupa lahti

seletatud ja võimaldatud lisaaega nende sooritamiseks; 3. on olemas abistavad vahendid

(põhivara märkmed, plaanid, skeemid, mudelid jne) ja õpetatakse nende kasutamist; 4. õpetajad

on mõistvad, annavad positiivset tagasisidet pingutustele ja keskenduvad õpilasetugevustele; 5.

aktiivsuse- ja tähelepanuprobleemide ja sotsiaalse kohanemise raskuste puhul järgib

sotsiaalpedagoogi soovitusi ning juhendmaterjale.

3.9. 09.04.2025 kohtuvälisele menetlejale edastatud XXX kooli iseloomustusest nähtub, et T.F

õppis XXX Koolis ajavahemikul 27.01.2025 kuni 14.02.2025. Õpingud lõpetati kooli algatusel,

kuna õpilase käitumine ei vastanud kooli väärtustele ja ootustele. Õpilane ei olnud koostööaldis,

eiras järjepidevalt kooli sisekorraeeskirju ning tema käitumismuster oli ebaõpilaslik. Tüüpiliseks

kujunes reeglite eiramine, vastutuse vältimine ja kaasõpilaste või töötajate süüdistamine.

Korduvalt viibis ta vahetunni vältel koos kahe kaasõpilasega WC kabiinis, lahkudes oli tunda

keelatud ainetele viitavat lõhna. Vaatamata sellele eitas ta alati tarvitamist. Õpilaskodus juhataja

avastas Ai valdusest mokatubaka, mille päritoluks väitis õpilane, et oli selle ostnud Tallinnas

sõbralt, kes tellib tooteid veebist. Õpilaskodus oli reeglite täitmisega probleeme, sealhulgas käis

ta koos sõbraga üleriietes dušši all, kukkudes selle käigus oma silma siniseks. Kaaslaste väitel oli

ta teadvuse kaotanud, kuna eelnevalt olevat mingeid aineid tarvitanud. Tundides käitus ta sageli

lärmakalt ja väljakutsuvalt. Reeglitele ja õpetajate märkustele reageeris eituste, roppuste ja ülbe

käitumisega. Kooli hinnangul ei sobitanud õpilane koolikeskkonda ning tema käitumine mõjutas

negatiivselt nii kaasõpilaste turvatunnet kui ka õppeprotsessi toimimist.

3.10. Eelnevalt käsitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et T.F on praeguseks seadnud enda

käitumisega ohtu tema enda tervise kui ka arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi

vähem piirava meetmega. Käesolevas menetluses on kahe väärteoasja menetlemine varasemalt

lõpetatud ning T.F võttis endale vabatahtlikud kohustused. Mõlema väärteomenetluse puhul T.F

endale võetud kohustusi ei täinud, mistõttu kohtuväline menetleja uuendas väärteomenetlusi.

Lisaks on T.F suhtes lõpetatud kriminaalmenetlus (KarS § 121 lg 1 ja § 199 tunnustel) ning tema

suhtes on käimas kriminaalmenetlus (KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustel). Eelpool väljatoodud

asjaolud ning XXX Vallavalitsuse, XXX kooli ja XXX Kooli poolt esitatud iseloomustused

tõendavad menetlusaluse isiku käitumises agressiivsuse kasvu ning sellega ka teiste isikute

ohustamist.

Kohus märgib, et alaealise T.F kõrvalehoidumine õpingutest toob kaasa olukorra, kus tal võib

jääda omandamata põhihariduski. Tema hariduse omandamist takistab asjaolu, et ta kas ei ilmu

kooli üldse kohale või jõudes koolimajja ei võta osa õppetööst. XXX kool on püüdnud

võimaldada T.F-ile individuaalõpet lihtsustatud õppekava alusel, kuid tulemust ei ole andnud

seegi meede. 2025. aasta jaanuaris viidi T.F üle XXX Kooli lootusega, et keskkonnavahetus

muudab T.F käitumist ja suhtumist koolis käimise osas. Kuid XXX Kooli iseloomustusest

nähtub, et T.F ei muutnud enda käitumist ja ei täitnud ka seal koolikohustust ning teda ei võetud

kooli vastu halva käitumise tõttu. Eelmärgitu näitab, et T.F-il puudub kohusetunne ning tema

vastutustundetusele viitab tema omavoliline kodust lahkumine selliselt, et ema ei tea, kus tema

alaealine laps viibib ja millega tegeleb. Selliselt käitudes seab T.F ennast ja teisi ohtu, kuna võib

ka edaspidi toime panna õigusvastaseid rikkumisi.

Kohus leiab, et KarS § 87 lg 2 p-s 6 nimetatud mõjutusvahend s.o üldkasuliku töö kohaldamine

ei ole antud juhul piisav, et T.F-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Arvestades tema kohusetunde puudumist, ei ole tõenäoline, et ta suudaks kohtu poolt määratavad

üldkasuliku töö tunnid ettenähtud tähtajaks ära teha. Kohtu hinnangul vajab T.F stabiilset,

struktureeritud ja turvalist kasvukeskkonda, kus tuldaks toime tema meeleolude kõikumiste ning

ettearvamatu käitumisega. Kohtu hinnangul on parim viis mõjutada T.F-i edaspidist käitumist ja

suunata teda seaduskuulekale teele ning ennast säästva käitumiseni just kinnisesse lasteasutusse

paigutamine KarS § 87 lg 2 p 8 järgi, kuna see mõjutusvahend on sobilik ennekõike

koolikohustusest kõrvalehoidva ja sõltuvusprobleemiga alaealise õigusrikkuja suhtes.

Kuivõrd kõik kohaliku omavalitsuse, kooli ja korrakaitseorganite poolt varasemalt kohaldatud

meetmed ei ole T.F käitumises muutusi toonud, mistõttu kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades

leiab kohus, et T.F-i ei tule antud juhul tema väärteo toimepanemise eest KarS § 218 lg 1, KarS §

251 - § 218 lg 1,3 ning NPALS § 151 lg 1 järgi karistada, vaid väärteomenetlused järgi tuleb

lõpetada ning kohaldada T.F suhtes KarS § 87 lg 2 punktis 8 sätestatud alaealisele kohaldatavat

mõjutusvahendit ja paigutada T.F kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

Kooskõlas

SHS § 130

5 korraldab kinnise lasteasutuse teenust Sotsiaalkindlustusamet, seega tuleb

kohtulahend jõustumisel edastada täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile.

4. Menetluskulud

Kõnealuses väärteoasjas on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud

699,61 eurot (s.h käibemaks 135,41 eurot). VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses

järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 kohaselt võib

alaealise puhul menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kuna T.F on alaealine, kellel puudub

iseseisev sissetulek, tuleb menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik