4-25-2041/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2041 (2317,25,002347)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Väärteoasi

Epp Iselin Isla Raotma väärteoasi liiklusseaduse (LS)

§ 201 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 28. aprilli 2025 otsus

väärteoasjas nr 2317,25,002347, millega Epp Iselin Isla

Raotmat karistati LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 800 eurot

Menetlusalune isik

Epp Iselin Isla Raotma – isikukood: 48705030283;

elukoht: xxx; xxx kodanik; telefon: xxx; e-post: xxx

Kaitsja

Indrek Repnau

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina

Koreneva

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 28. aprilli 2025 otsus

väärteoasjas nr 2317,25,002347 osaliselt, s.o Epp Iselin Isla Raotmale mõistetud

karistuse täitmise tähtaja osas.

2. Teha karistuse täitmise aja osas uus otsus ning KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata,

et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv

summas 800 eurot tuleb tasuda ositi 12-ne kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest, st tasudes igakuiselt 66,70 eurot ja viimasel kuul 66,30 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

xxx

.

4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

5. Menetlusaluse isiku Epp Iselin Isla Raotma ja tema kaitsja kaebus jätta rahuldamata.

6. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale

makstud tasu.

7. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele

menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 7. aprillil 2025 väärteoasjas nr 2317,25,002347

väärteoprotokolli nr 1621587, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Epp Iselin Isla Raotma

27. märtsil 2025 kella 13:54 ajal xxx, Tallinn mootorsõidukit, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud nõudeid, millega pani

toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 28. aprilli

2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,002347 karistati E. I. I. Raotmad LS § 201 lg 2 alusel

rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kaebus

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 22. mail 2025 kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja

Indrek Repnau, kes taotleb PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi 28. aprilli 2025 otsuse tühistamist.

Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada E. I. I. Raotma suhtes väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Hüvitada E. I. I. Raotmale tema poolt väärteomenetluses kantud

menetluskulud (valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu) riigieelarve vahenditest.

4. Kokkuvõtvalt leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada seetõttu,

et E. I. I. Raotma oli hädaseisundis. Nii on menetlusalune isik enda ülekuulamisel avaldanud,

et väärteootsuses märgitud kuupäeval võttis ta autost asju, kui ootamatult tuli auto juurde Q

Qi nimeline isik, kes hakkas talle vihasel toonil rääkima mingist telefonist ja käskis seejärel

sõita Kolde pst politseijaoskonda. Peale seda menetlusalune isik vastas, et ei sõida kuhugi,

mille peale Q Q läks veel rohkem endast välja ja lubas menetlusalusel isikul sealsamas autos

pea lõhki lüüa, kui ta kohe sõitma ei hakka. Menetlusalune isik kartes, et Q võib oma

ähvarduse täide viia, sõitis autoga, milles kaasreisijana viibis Q Q Kolde pst asuvasse

politseijaoskonda. Q Qi poolt väljaöeldu „sealsamas autos pea lõhki lüüa kui ta kohe sõitma ei

hakka“ on käsitletav ähvardamisena. Ja just ähvardamise tulemusena pani E. I. I. Raotma 27.

märtsil 2025 temale etteheidetava väärteo toime hädaseisundis. Kuigi formaalselt pani E. I. I.

Raotma toime väärteo, oli ta seda toime pannes hädaseisundis, kõrvaldades eelseisvat ohtu

enda tervisele. Kuna pea lõhki löömise ähvarduse realiseerumisel võib kergemal juhul aset

leida KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, raskemal juhul KarS § 118 või isegi § 113

järgi kvalifitseeritavad kuriteod, siis kaitstav huvi oli kahjustatavast huvist ilmselgelt

olulisem. Kohtueelset menetlust läbi viinud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna liiklussüütegude menetlusgrupi uurija xxx ei ole nimetatud asjaolude

väljaselgitamise kohta huvi tundnud, kuigi tema poolt kuulati E. I. I. Raotma 7. aprillil 2025

üle menetlusaluse isikuna. Menetlust toimetanud uurija on jätnud välja selgitamata

menetlusalust isikut õigustavad asjaolud. Väärteootsuse koostaja on jätnud käsitlemata otsuse

tegemisel E. I. I. Raotma ütlused teo toimepanemise kohta hädaseisundis.

5. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde, paludes

kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

E. I. I. Raotma teo kvalifitseerimine LS § 201 lg 2 järgi

7. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

mootorsõidukit 27. märtsil 2025 kella 13:54 ajal xxx, Tallinn omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud nõudeid, millega pani

toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.

8. LS § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või

kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on

mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

9. LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti isik, kes on kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

10. Kaebuse esitajad tunnistavad, et E. I. I. Raotma on rikkunud liiklusseaduse nõudeid, kuid

kaitsja põhiargument seisneb selles, et E. I. I. Raotma tegi seda seetõttu, et oli hädaseisundis.

11. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, kuigi tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust.

Samuti oli menetlusalune isik varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

12. Mootorsõiduki juhtimise fakt väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas on tõendatud

videosalvestisega ja videosalvestise vaatlusprotokolliga. Nii nähtub videosalvestiselt, kus on

näha xxx tn maja ees tänaval toimunu, kuidas menetlusalune isik juhib mootorsõidukit xxx

registreerimismärgiga xxx, täpsemalt pargib mootorsõidukit kõnnitee äärde. Tema sõiduki

juurde kõnnib Q Q (tuvastatud menetluse käigus) ja teeb sõiduki kõrvalukse lahti ja istub

autosse, kõrvalistmele ja koos sõidetakse minema. Asitõendi vaatlusprotokollist (3. aprill

2025) ja selle juurde kuuluvast videosalvestusest on tuvastatav, et menetlusaluse isiku poolt

juhitud mootorsõidukiga sõidetakse Kolde pst 65, Tallinn asuva politseijaoskonna ette ja koos

Q Qiga väljutakse mootorsõidukist. Ka menetlusalune isik ei eita kohtuistungil antud ütlustes

mootorsõiduki juhtimist, samuti kinnitas ta, et teadis, et tal juhtimisõigus puudub. Käib

autokoolis ja juhiload on omandamisel. Alates 2025.a märtsikuust on ta lubatud koos

juhendajaga tänavaliiklusesse.

13. Detailandmete päringust 4. aprillil 2025 E. I. I. Raotma kohta politseiasutusele nähtub, et

menetlusalusel isikul juhtimisõigus puudub. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub,

et 14. septembril 2024 Riia mnt 197, Pärnu linnas kell 19.36 kõrvaldati E. I. I. Raotma

mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt, sest tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus. Otsusel on ka menetlusaluse isiku allkiri. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt on E. I. I. Raotma suhtes 8. oktoobril 2024 tehtud otsus väärteoasjas nr

2670,24,005260 (jõustus 30. oktoobril 2024), millega E. I. I. Raotmad karistati LS § 201 lg 1

alusel rahatrahviga 400 eurot. Samuti selgitas tunnistaja x xxx kohtuistungil antud ütlustes, et

E. I. I. Raotma saabus Kolde pst 65 politseijaoskonda ja kontrollimisel selgus, et tal puudus

juhtimisõigus.

14. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et E. I. I. Raotma juhtis mootorsõidukit 27. märtsil

2025 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning oli ka varem sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani E. I. I. Raotma 27. märtsil 2025 toime LS § 90 lg 1 p 1, 3

sätestatud keelu rikkumise ning selliselt käitudes pani toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud

väärteo.

15. Kohtu hinnangul on täidetud ka LS § 201 lg 2 subjektiivsed tunnused. Kaebaja on teo

toime pannud tahtlikult. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et temal puudub

sõiduki juhtimise õigus ja sedagi, et ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimisel kõrvaldatud

juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima. Kohtu

hinnangul on seega tegu toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Mootorsõiduki juhtimine

oli tema eesmärk.

16. Erinevalt kaebuses märgitust, oli E. I. I. Raotma tegu kohtu hinnangul ka õigusvastane.

Kohtu hinnangul ei välista E. I. I. Raotma teo õigusvastasust KarS § 29, s.o hädaseisund.

17. Käesoleva kaebuse keskseks argumendiks on kaebuse esitajal ja tema kaitsjal see, et E. I.

I. Raotma oli sunnitud mootorsõidukit juhtima, kuivõrd Q Q ähvardas teda, et kui ta kohe

politseijaoskonda ei sõida, siis läheb menetlusalusel isikul halvasti ja kogu tee

politseijaoskonda sõites Q Q kaebuse esitajat ähvardas. E. I. I. Raotmal on ka varasemalt

olnud kokkupuuteid Q Qi vägivaldusega, seega oli tal alust karta ähvarduse täideviimist.

18. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et Q Q oli isikuks, kes nähtub xxx tn maja ees

salvestatud videosalvestuselt ning kuidas ajal, mil kaebuse esitaja pargib oma sõidukit, tuleb

Q Q kaebuse esitaja sõiduki juurde, avab juhi kõrval oleva ukse ja istub sõidukisse. Edasi

nähtub Kolde pst politseijaoskonna videosalvestisest, et Q Q ja kaebuse esitaja saabuvad

Kolde pst 65 maja ette, väljuvad koos autost ja sisenevad politseiasutusse.

19. Puudub vaidlus selleski, et Q Q oli sel päeval politseijaoskonnas agressiivselt meelestatud.

Seda kinnitab nii E. I. I. Raotma kui ka tunnistajad xxx ja xxx kohtuistungil antud ütlustes. Ka

puudub vaidlus selles, et Q Q on olnud varasemalt vägivaldne E. I. I. Raotma vastu ja seda

kinnitavad kaitsja poolt kohtuistungil esitatud 22. aprilli 2021 Harju Maakohtu otsus

kriminaalasjas nr 1-21-2653 ja Harju Maakohtu 19. juuli 2021 otsus kriminaalasjas 1-21-

4554. Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik sedagi, et menetlusesemeks oleva

õigusrikkumise toimepanemise ajal ei olnud lähenemiskeeld Q Qi osas kehtiv.

20. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtuistungil tõendina ka 8. mail 2025 koostatud

prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse, mille kohaselt on Q Qi

osas lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 1 p 1 järgi tema süüdistuses KarS § 120 lg 1

järgi (tegu 27. märts 2025), seega kuivõrd puudus kriminaalmenetluse alustamise ajend.

Määrus on saadetud mh E. I. I. Raotmale.

21. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt koristas ta maja ees sõidukit, kui

eemalt tuli Q Q ja viipas talle käega, et E. I. I. Raotma sõidaks maja ette. E. I. I. Raotma

konkreetselt kardab teda. Tol hetkel Q Q teda ei ähvardanud. Siis sõitis E. I. I. Raotma

sõidukiga xxx tn maja ette. Arvas, et jõuab auto ära parkida ja minna tuppa. Teadis, et ei tohi

sõita, et ei saa muidu autokooli läbi. Ei jõudnud veel omi asju autost ära võtta, kui Q jõudis

tema autoni, tegi autoukse lahti ja ütles, et nüüd sõidame jaoskonda. Istus autosse ja hakkas

karjuma kaebuse esitaja peale ja kätega vehkima ning ütles kaebuse esitajale, et ma löön su

pea lõhki ja et kus on tema (Qi) telefon. Menetlusalune isik väitis ühe versioonina sedagi, et Q

ütles kaebuse esitajale, et viimane tuleks kiiresti maja ette, mida kaebuse esitaja tegigi.

Kohtueelses menetluses antud ütlustes on kaebuse esitaja selgitanud, et istus autos oma maja

ees ja võttis asju, kui Q tema juurde tuli. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas kaebuse esitaja,

et õige versioon juhtunust on see, et Q kõigepealt viipas talle käega, misjärel kaebuse esitaja

sõitis xx tn maja ette ja asus autot parkima.

22. Kohtu hinnangul on käesolevalt xxx tn maja eest tehtud videosalvestiselt nähtuvalt

tõendatud versioon sellest, et kaebuse esitaja sõitis xxx tn maja ette ning asus sõidukit

parkima. Mingil hetkel ilmub kaamerasse Q Q, kes tõmbab parempoolse ukse lahti, räägib

midagi kaebuse esitajaga, viipab vasaku käega vasakule, näitab E.I.I Raotmale midagi ja istub

autosse ning seejärel sõidetakse koos Kolde pst 65 politseijaoskonda.

23. Kohtu hinnangul ei viibinud aga E. I. I. Raotma mootorsõidukit juhtides hädaseisundis.

24. KarS § 29 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada

vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend

on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu

suurust ning teo ohtlikkust.

25. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada

hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli

vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta

õigushüve kahjustumist. Päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise

koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis on

subjektiivselt kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming

õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Ohu kõrvaldamiseks

valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav

huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai

2017 lahend nr 3-1-1-18-17 p 7).

26. Kohus ei ole käesolevalt seadnud kahtluse alla menetlusaluse isiku ütlusi sellest, kuidas ta

oli parkimas oma mootorsõidukit ja mootorsõiduki juurde tuli Q Q, kuivõrd eelöeldu on

tõendatud ka videosalvestusel nähtuvaga. Küll aga ei ole kohtu hinnangul tõendatud see, et E.

I. I. Raotmad ähvardas Q Qi saabumisel tema sõiduki juurde ja sõidukisse istumisel vahetu

oht. Ei saa tähelepanuta jätta, et menetlusalune isik kinnitas ise kohtuistungil, et Q Q ei

ähvardanud teda siis, kui nad väidetavalt esmakordselt kohtusid ja Q tal maja ette sõita palus.

Nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja xxx ütlusi silmas pidades, tekkis menetlusalusel isikul ja

Q Qil konflikt võimaliku telefonivarguse pärast, mistõttu otsustati sõita politseijaoskonda.

Tõsi, Q on ka varasemalt E. I. I. Raotma suhtes vägivaldne olnud, kuid tegemist on

kohtuotsustega aastast 2021 (teod 2021.a). Tõendatud on seegi, et Q oli ka politseijaoskonnas

agressiivselt meelestatud. Samas nähtub aga prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise

põhistamata määrusest, et menetlus väidetava ähvardamise koosseisu osas on 27. märtsil 2025

(s.o sama väidetav ähvardamistegu, mis käesoleva kaebusega seotud) lõpetatud, kuivõrd

puudus kriminaalmenetluse alustamise ajend. Eelöeldu kinnitab omakorda seda, et isegi, kui

kaebuse esitaja ja Qi vahel verbaalne konflikt oli, ei olnud tegemist kuriteoga, st koosseis ei

realiseerunud. Asjaolu, et varasemalt on Q Q E. I. I. Raotma suhtes kasutanud füüsilist

vägivalda, ei saa käsitleda käesoleva väärteoasja kontekstis reaalse ja samaaegse ohuna, mis

oleks välistanud teistsuguste vahendite valimist ohu kõrvaldamiseks. Oht on olukord, kus on

põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega

täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või

vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Käesoleva

väärteoasja materjalidest kohus seesugust reaalset ohtu E. I. I. Raotma õigushüvedele ei

tuvasta.

27. Hädaseisundit ei teki ka juhul, kui ähvardavat ohtu oli võimalik vältida mitte üksnes

süüteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid ka teistsugust, seaduskuulekat käitumisviisi

valides. Riigikohus on kohtupraktikas korduvalt märkinud, et hädaseisundi korral on

õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud

võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Seega isegi juhul, kui

eeldada, et Q Q E. I. I. Raotmad ähvardas või kasutas tema suhtes ebatsensuurseid sõnu, mille

tõttu E. I .I Raotma Q Qit kartis, olnuks E. I. I. Raotmal võimalik vajadusel sõidukist väljuda

ja abi paluda, näiteks häirekeskusesse helistada. E. I. I. Raotma jättis selle aga tegemata.

Olukorras, kus E. I. I. Raotmal oli võimalus sõidukist väljuda (ta ei olnud sõidukis kinni või

lukustatud uste taga, kus keegi oleks teda kinni hoidnud) ja häirekeskusesse helistada ning abi

kutsuda, pole mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta, s.o väärteo toimepanemine,

õigustatud.

28. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebaja, asudes mootorsõidukit juhtima

omamata juhtimisõigust ning olles eelnevalt ka mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, ei

tegutsenud KarS § 29 mõttes hädaseisundis, seega puudub alus väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega oli E. I. I. Raotma tegu õigusvastane.

29. Kuna süüd välistavaid asjaolusid samuti pole, pani E. I. I. Raotma toime LS § 201 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega on E. I. I. Raotma karistamine LS § 201 lg 2 järgi

põhjendatud.

Karistus

30. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Sanktsiooni keskmine määr on seega 150 trahviühikut või 15 päeva aresti.

31. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 800 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud kaebajat rahatrahviga

sanktsiooni keskmäärast väiksemas määras.

32. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

33. Kohtu hinnangul saab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust lugeda

proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja menetlusaluse isiku süüga, samuti eri- ja

üldpreventiivsete eesmärkidega.

34. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärtegude toimepanemise

asjaolusid. E. I. I. Raotma poolt toime pandud liiklusalase väärteo asjaolusid arvestades leiab

kohus, et kaebuse esitaja süü on keskmisest väiksem. Samas tuleb silmas pidada, et E. I. I.

Raotma on teo toime pannud tahtlikult ja teadlikult. Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid

ega raskendavaid asjaolusid. Muuhulgas ei nähtu menetlusaluse isiku ütlustes teo kahetsemist.

Kohtu hinnangul ei saa karistust kergendava asjaoluna arvestada, et autokooli poolt oli

kaebuse esitaja liiklusesse lubatud. Seesugune luba oli siiski antud üksnes õppesõidu osas ja

koos juhendajaga. Juhiluba siiski kaebuse esitajal puudus, seega ei ole ka tema teadmised ja

oskused veel heaks kiidetud ega piisavaks hinnatud. E. I. I. Raotmal oli keelatud

mootorsõidukit iseseisvalt juhtida. Juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimine on

kahtlemata üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid. Samuti võtab kohus arvesse, et

menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit päevasel ajal, kus liiklustihedus oli kahtlemata

tihedam, mistõttu ohustas ta oma tegevusega ka teisi kaasliiklejaid. Karistusregistri väljavõtte

kohaselt on menetlusalust isikut ka varem samaliigilise liiklusalase väärteo eest karistatud, s.o

8. oktoobri 2024 kohtuvälise menetleja otsusega LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot.

Kokkuvõttes seega vastab kohtuvälise menetleja mõistetud karistus, s.o 100 trahviühikut ehk

800 eurot isiku süü suurusele ja eri- ning üldpreventiivsetele kaalutlustele. Kohus ei pea

põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist.

35. Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks E. I. I. Raotma suhtes

menetluse lõpetamist ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Arvestades rahatrahvi suurust ja

asjaolud, et E. I. I. Raotma ei tööta, siis juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus

kohtuvälise menetleja otsuse karistuse tasumise tähtaja osas ja võimaldab KarS § 66 lg 2

alusel isikul rahatrahvi tasumist 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o tasudes

igakuiselt 66,70 eurot ja viimasel kuul 66,30 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)