3-25-3007/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

11.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3007

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

(Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja

Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas

Puudutatud isik – X. X (sündinud xx.xx.xxxx)

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 11.09.2025 kohtuistungil (videosilla

vahendusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (11.11.2025).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada ja tõlkida isikule

viivitamata määruse resolutsioon ning edasikaebamise kord.

3. Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja

põhjendused araabia keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esitatud taotluses kajastatu alusel on eelnev menetluskäik

olnud järgnev:

xx.xx.xxxx kell 18.29 saabus Tallinna-1 piiripunkti lennureisiga TK 1423 Istanbulist (IST)

Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik X. X, kes esitas piiripunktis kontrollimiseks Egiptuse

kodaniku passi nr A24552379, milles asus Araabia Ühendemiraatides, Eesti Suursaatkonnas

Abu Dhabis väljastatud Eesti viisa nr EST100392707, kehtivusega 01.09.2025 kuni

21.09.2025 ja lubatud päevade arv kuus (6). Piiril viidi isikuga läbi põhjalik küsitlus, mille

tulemusel tunnistati isiku Eesti viisa kehtetuks ja koostati isikule piiril väljastatud

sisenemiskeeld (E), põhjusel, et isikul puuduvad asjaomased dokumendid, mis õigustaksid

reisi eesmärki ja tingimusi. Sisenemiskeelu otsusele isik keeldus allkirja andmast ning esitas

suuliselt soovi taotleda Eestis rahvusvahelist varjupaika.

xx.xx.xxxx kell 20.35

peeti puudutatud isik kinni väljasõidukohustuse- ja

sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 28² lõike 5 alusel ning toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse.

xx.xx.xxxx kell 20.40 peeti isik VRKS alusel kinni (kinnipidamise aega täpsustas PPA

11.09.2025 istungil, istungi salvestis 00:03:02).

10.09.2025 võttis PPA vastu X. X rahvusvahelise kaitse taotluse. Samuti võeti isikult seletuse

tema Eestisse saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta,

mille käigus isik selgitas, et tema elab juba kümme (10) aastat Dubais ja töötab seal ja omab

elamisluba töötamiseks, kuid tema tööandja psühholoogiliselt mõjutab teda ja takistab temal

minna kodumaale Egiptusesse nii tihti kui tema soovib ning kuna tema ei saa minna tagasi

Egiptusesse, kuna seal ei oleks temal tööd, siis otsustas tema 2025 aasta suvel, et tema tahab

minna Euroopasse edasi. Isik selgitas, et otsis internetist Eesti kohta infot ning leidis, et Eesti

on see koht kuhu tema tahab tulla elama. Oma küsitluses isik selgitas, et Eesti ei olnud tema

ainuke riik Euroopas kuhu tema minna tahtis, vaid tema tegi eeltööd ja uuris välja millise

Euroopa riigi saatkonnas saaks kõige lihtsamini Euroopa viisat ja kohaliku reisibüroo abiga

nad vormistasid paberid Eesti Suursaatkonda Abu Dhabis. Isik selgitas oma seletuses, et tema

plaanis tulla Eestisse oma viisa alusel, leida siin töö ja seadustada enda viibimine Eestis, et ta

saaks Eestisse järgi kutsuda oma perekonna, kuid kuna teda Eesti piirilt sisse ei lastud ja tema

väga tahtis Eestisse tulla, siis oligi tema ainuke võimalus selleks piiril küsida rahvusvahelist

kaitset.

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus

2. PPA põhjendas oma 11.09.2025 kirjalikku taotlust (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl)

4 jj), sh 11.09.2025 kohtuistungil, järgmiselt:

-

X. Xl on olemas kaks Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku passi, kuid tema isikusamasuse

kontrollimine on vaja siiski läbi viia (VRKS § 36¹ lg 2 p 1).

-

Isik on selgitanud, et taotles Eesti viisat, kuna see oli kõige lihtsamini saadav Euroopa riigi

viisa. Isik oma viisataotluses on esitanud hotellibroneeringud ajavahemikuks 01.09.-

06.09.2025, kuid isikud saabusid Eesti Vabariigi piirile xx.xx.xxxx, seega vajab selgitamist,

kas isikud on esitanud valeandmeid, et oma viisa saamiseks ja kas isik on teinud seda ise

teadlikult või on keegi teine teda aidanud saades sellest varalist kasu. Samuti on isik

selgitanud, et soovis oma turismi eesmärgil kuueks (6) päevaks saadud viisa alusel Eestisse, et

leida töö ja ennast siin seadustada. Asjaolud selle kõige ümber vajavad täpsemat

väljaselgitamist (VRKS § 36¹ lg 2 p 3).

-

PPA-l on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaolud. PPA ei ole

taotluse esitamise hetkeks teostanud VRKS § 18 tegevusi. Nende tegevuste teostamiseks on

vajalik isiku kohalolu ja menetlejale koheselt kättesaadavus (VSS § 6⁸ p 6). Isik on selgitanud

PPA-le et taotles Eesti viisa turismi eesmärgil, et tulla Eestisse tööd tegema, kuid kuna teda ei

lastud Eesti piirilt siseneda riiki siis isik oli sunnitud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse,

kuna tema soovis igal juhul riiki sisse saada. Samuti selgitas isik PPA-le, et temal oli viisat

taotledes hotelli broneering, kuid kuupäevad mis kuupäevadeks oli hotelli broneering ei kattu

isiku Eestisse saabumis ajaga ning täiendava päringu tulemusena on selgunud, et isiku

hotellibroneering oli tühistatud 30.08.2025, seega enne isiku Eestisse saabumist oli tühistatud

hotell kus isik pidi elama. Seega on ole usutav, et isik soovis üldse Eestisse jääda vaid pigem

kasutas Eestit, et pääseda Euroopasse ning siit esimesel võimalusel edasi liikuda (VRKS § 36¹

lg 2 p 4).

-

PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes

esineb põgenemise oht. Eeltoodust võib öelda, et isik on teadlikult esitanud viisa taotlust

esitades valeandmeid, kuna isiku eesmärk oligi siseneda ükskõik millisesse Euroopa riiki, et

küsida rahvusvahelist kaitset. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku

tegelikud kodumaalt lahkumise põhjused ja motiivid. Selgitamist ja täpsustamist vajavad isiku

rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud.

-

PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele

tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA

hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides

oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseni. Isik selgitas, et soovis tulla riiki tööle ja ei plaaninud esitada

rahvusvahelist kaitset, kuid kuna tema riiki sisenemist takistati, siis tema esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse. PPA-l ei ole kindlust, et isik vabaduses viibides ei sooviks esimesel

võimalusel lahkuda Eestist edasi Euroopasse, kuna isiku enda sõnade kohaselt osutus Eesti

valituks, kuna Eestisse sai viisa kõige väiksema vaevaga. Euroopas Schengeni aladel puudub

piirikontroll, miski ei takista isikul edasi liikuda järgmisesse temale sobivamasse Euroopa

riiki.

Puudutatud isiku seisukoht

3. 11.09.2025 istungil puudutatud isik PPA taotlusele vastu ei vaielnud, kuid rõhutas Eestis

inimväärse töötamise soovi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus

rahvusvahelise kaitse taotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kinni

ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa

tema kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks, kui esinevad VRKS§ 361 lõikes 2 sätestatud

rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (VRKS §

36² lg 3).

5. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel,

kui VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid

(VRKS § 361 lg 1).

6. PPA tugineb isiku kinnipidamisel VRKS § 36¹ lõike 2 punktidele 1, 3, 4.

7. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele (VRKS § 36¹ lõike 2 p-d 3 ja 4,

VRKS § 361 lg 1).

8. VRKS § 36¹ lõike 2 punkti 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu

vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimiseks.

8.1. VRKS § 36¹ lg 2 punktid 1 ja 2 võimaldavad võtta rahvusvahelise kaitse taotlejalt

vabaduse isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku

kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2).Kohtupraktikas on selgitatud, et

isikusamasuse ja isiku kodakondsuse tuvastamine on tihedalt seotud ja neid aluseid tuleb

vaadelda koos. Need kinnipidamise alused tuginevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese lõigu p-le a, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada

selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Vastavalt direktiivi

2013/32 art 13 lg-le 1 on rahvusvahelise kaitse taotlejal kohustus teha koostööd pädevate

ametiasutustega, mh selleks, et teha kindlaks tema isik ja kodakondsus. VRKS § 14 lg 5 p 1

sätestab, et taotleja on kohustatud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist viivitamatult

esitama kõik tema valduses olevad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud

dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele. VRKS §

36¹ lg 2 p-d 1 ja 2 on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega, mis tuleneb

osundatud sätetest. Euroopa Kohus (EK) leidis 14.09.2017 otsuses K. v Staatssecretaris van

Veiligheid en Justitie, C-18/16, p 42, et direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimeses lõigus on

ammendavalt loetletud alused, mis õigustavad kinnipidamist, ja igaüks neist alustest vastab

konkreetsele vajadusele ning on teistest sõltumatu (vt EK otsus, 15.2.2016, N., C-601/15

PPU, p 59); ning art 8 lg 3 esimese lõigu punkti a sõnastusest nähtub, et taotlejat võib kinni

pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või

kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik

tõendada. Sellest järeldub, et kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja

kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada VRKS § 36¹ lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel.

8.2. Arvestades, et puudutatud isik on käesolevalt avaldanud PPA-le oma isikuandmed ja

kodakondsuse ja isikusamasuse kahtlus PPA puudub (istungi salvestis 00:16:01 jj), siis VRKS

§ 36¹ lg 2 punktile 1 tuginemine ei ole lubatud).

9. VRKS § 36¹ lõike 2 punkti 3 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu

vajaduse korral kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste

kontrollimiseks.

PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et väljaselgitamist vajab isiku viisaga ja Eestisse

saabumise eesmärgiga (turism vs töö vs rahvusvaheline kaitse) seonduv. Samuti nähtuvad

vastuolud isiku Eestisse saabumise ja hotellibroneeringu kuupäevade osas, mis annab esialgu

aluse kahelda isiku seletuste usaldusväärsuses. Istungil antud isiku selgitused inimväärse

töötamise võimalikkusest (istungi salvestis 00:06:26 jj) ei ole piisavad, et veenduda isiku

tegelikes eesmärkides. VRKS § 36¹ lõike 2 punkti 3 eeldused on täidetud.

10. VRKS § 36¹ lõike 2 punkti 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu

vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

10.1.

Ainuüksi vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks

kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma

põgenemisoht. VRKS § 361 lg 2 punkti 4 eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus

rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist võimaldavate

toimingute tegemiseks (sh eelkõige isikult vahetult seletuste saamiseks tema tagakiusukartust

põhistavate asjaolude, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkuse jms kohta). Asjaolude

ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla

aluseks koostoimes põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole

võimalik.

Arvestades isiku rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid, siis on isiku

kinnipidamine lubatav VRKS § 361 lõike 2 punkti 4 alusel, et PPA saaks kõiki

asjassepuutuvaid tegureid üksikasjalikult hinnates veenduda, kas isikul esineb tegelikult

VRKS § 4 lõigetes1 ja 3 sätestatud alus kaitse saamiseks. Isiku rahvusvahelise kaitse

menetlus on algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited on esitamata ja kontrollimata,

sealjuures on isiku esialgsed väited äärmiselt üldsõnalised (dtl 42) ning ka istungil ei avanud

isik rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolusid konkreetsemalt (istungi salvestis 00:14.21 jj).

Isik on samas ise viidanud sellele, et taotlus on esitatud eelkõige riiki jäämise eesmärgil (dtl

58).

10.2.

Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 punktis 6 toodud

põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on

Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Isiku seletused seoses Eestisse saabumise eesmärgi ja asjaoludega on vastuolulised. Isik on

selgitanud PPA-le et taotles Eesti viisa turismi eesmärgil, et tulla Eestisse tööd tegema. Isikut

ei lastud Eesti piirilt siseneda riiki siis isik oli sunnitud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse,

kuna tema soovis igal juhul riiki sisse saada tegema (dtl 57 jj). Samuti selgitas isik PPA-le, et

temal oli viisat taotledes hotelli broneering, kuid kuupäevad, mis kuupäevadeks oli hotelli

broneering, ei kattu isiku Eestisse saabumis ajaga ning täiendava päringu tulemusena on

selgunud, et isiku hotellibroneering oli tühistatud 30.08.2025, seega enne isiku Eestisse

saabumist oli tühistatud hotell, kus isik pidi elama (dtl 15). Isiku sõnutsi tema hotelli

broneeringuga ise ei tegelenud (dtl 58). Eelnev annab põhjendatud aluse kahtluseks, et isiku

eesmärk ei olnud Eestisse jääda, vaid üksnes siseneda Schengeni alale. Ka isiku seletustest

nähtub (dtl 58), et isiku soov on elada Euroopa riigis. Isik on ise kinnitanud, et rahvusvahelise

kaitse taotluse eesmärgiks oli rakendada ainukest võimalust riiki saada (dtl 58). Alles

hilisemates seletustes (dtl 42) tõi isik välja, et Dubais ja Egiptuses on ebainimlik kohtlemine.

Veenvalt ei kõrvaldanud kahtlusi Eestisse saabumise eesmärgi osas ka isiku istungil antud

seletused, kus isik keskendus vastustes eelkõige Eestis inimväärse töötamise võimalikkusele.

Proportsionaalsus ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimatus

11. Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et KPK-st vabanedes ei oleks isik

PPA-le kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamine

väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Selle kahtluse aluseks

on eeskätt isiku vastuolulised seletused Eestisse saabumise ja rahvusvahelise kaitse taotlusega

seoses. Isikul puudub Eesti elukoht ja sidemed, samuti puuduvad rahalised vahendid

pikemaajaliseks hakkamasaamiseks (00:08:15).

12. Kohus arvestab siinjuures, et isiku esmakordsel kinnipidamisel ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlemisel ning selleks antud loa puhul ei ole asjaolude

tõendamise nõuded nii kõrged kui järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa

taotlemisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes. Loa andmine on

kinnipidamise võimaliku kestuse ja isikust lähtuvate ohtude osas ka prognoosotsus: ohu

jaatamiseks ei pea see olema realiseerunud.

13. Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu

tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja

vajadusel arstiabi.

14. Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (11.11.2025).

15. Kohtu luba ei ole ainus kinnipidamise õiguspärasuse eeldus. Kinnipidamise aluse ära

langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

16. Kohus otsustab asendada avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)