Legislator Case Law & Legislation
2-25-110848/6 AI generated

2-25-110848/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-110848/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A. P.-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis 0,065% päevas arvestatuna Välja mõista A. P.-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitis 315 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-110848/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A. P.-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis 0,065% päevas arvestatuna Välja mõista A. P.-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitis 315 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-110848

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS rahalise nõudega hagi A. P. vastu. Kirjalik

menetlus.

Tsiviilasja hind

709 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja A. P. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. P.-lt Elisa Eesti AS kasuks 611,99 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 408,92 eurot ja 20.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest

203,07 eurot.

3. Välja mõista A. P.-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis 0,065% päevas arvestatuna

põhivõlalt 408,92 eurot alates 21.06.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista A. P.-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitis 315 eurot.

6. Välja mõista A. P.-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada A. P.-le tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

2-25-110848

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 01.08.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole

hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagi kätte

17.08.2025 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.08.2025 (TsMS §

317 lg 5). Hagile vastamise tähtpäev saabus 08.09.2025. Kostja ei ole hagile vastanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §

444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on hageja ja kostja 31.01.2023 sõlmitud liitumisleping XXX ja seadmete rendileping

14489975, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 326 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud ja tsiviilasjaga seotud riigilõiv 175 eurot vastavalt tsiviilasja hinnale (hageja tasus

maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 09.04.2025 riigilõivu 65 eurot ja 25.06.2025 hagiavalduselt

110 eurot). Seega ei ole riigilõivu väljamõistmine 151 euro ulatuses põhjendatud. TsMS § 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on

põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1

alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus

leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline

õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega.

Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal,

et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide

komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 58) on

ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse

mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

2 (2)

2-25-110848

õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud

315 (175+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 315 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 (2)