2-24-10395/25 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10395

Tsiviilasi

L.M.-i (L.M.) ja L.R. (R.R.) hagi MTÜ Karksi Jahiselts

vastu juhatuse 19. mai 2024 otsuse kehtetuks

tunnistamiseks

R.R. (R.R.) hagi MTÜ Karksi Jahiselts vastu juhatuse 19.

mai 2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja 21. juuli 2024

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi I osas 3500 eurot

Hagi II osas 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

I L.M. (isikukood XXX)

II L.R. (isikukood XXX)

III R.R. (isikukood XXX)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tauri

Tigasson ja Ott Lepmets

Kostja: MTÜ Karksi Jahiselts (registrikood 80600168),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2025; 19. mai 2025; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.M.-i ja L.R. hagi MTÜ Karksi Jahiselts vastu juhatuse 19. mai 2024 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

2. Tunnistada kehtetuks MTÜ Karksi Jahiselts juhatuse 19. mai 2024 otsus osas, millega

L.M. ja L.R. arvati MTÜ Karksi Jahiselts liikmete hulgast välja.

3. Jätta rahuldamata R.R. hagi MTÜ Karksi Jahiselts vastu juhatuse 19. mai 2024 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks ja 21. juuli 2024 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks.

4. Jätta L.M.-i ja L.R. hagiga seotud kulud MTÜ Karksi Jahiselts kanda.

5. Jätta R.R. hagiga seotud kulud R.R. kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. L.M. (hageja I) ja L.R. (hageja II) esitasid 8. juulil 2024 Tartu Maakohtule MTÜ Karksi

Jahiselts (kostja; jahiselts) vastu hagi, milles palusid tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 19. mai

2024 otsus osas, milles hagejad I ja II arvati välja kostja liikmeskonnast. Menetluskulud paluvad

hagejad jätta kostja kanda.

2. R.R. (hageja III) esitas 16. augustil 2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub tunnistada

kehtetuks kostja juhatuse 19. mai 2024 otsus osas, millega hageja III arvati välja kostja

liikmeskonnast. Samuti palub hageja III tuvastada, et kostja 21. juuli 2024 üldkoosoleku otsus on

tühine osas, millega otsustati mitte tühistada kostja juhatuse 19. mai 2024 otsust, millega hageja

arvati välja kostja liikmeskonnast.

3. Kohus liitis 18. novembri 2024 määrusega hagid menetlemiseks ühte menetlusse.

Hagiavalduste kohaselt on hagejad kostja (jahiseltsi) liikmed. Kostja juhatus tegi 19. mail 2024

otsuse, millega hagejad arvati kostja liikmeskonnast välja. Koosolekul oli arutluse all hagejate

rikkumine, mis seisnes metssigade peibutusöödakohtade omavolilises registreerimises. Otsuses

leidis juhatus, et hagejad on juhatuse suuniseid teadlikult eiranud ning on oma tegevusega

tekitanud kostjale moraalse kahju, hagejate tegu on vastuolus kostja eetikaga ning seega on

hagejad rikkunud kostja põhikirja p 4.4.6. Hageja I registreeris lisasöötmiskohad Keskkonnaameti

juures ja tegi seda eelnevalt juhatust teavitamata. Selline tegevus ei andnud aga alust hagejate

väljaarvamiseks. Lisaks sellele ei olnud hageja III teadlik, et hageja I on tema nimel taotluse

esitanud.

Hagejate väljaarvamine on vastuolus seadusega (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg

- d 1 ja 2). Juhatus on küll kogunud lisasöötmiskohtade andmeid, kuid pole nõudnud, et neid

andmeid tuleks tingimata edastada ainult ja üksnes juhatuse vahendusel. Isegi kui

lisasöötmiskohtade registreerimine ilma juhatuse vahenduseta oli keelatud, ei ole selle keelu

rikkumine vastuolus kostja eetikaga ega anna alust hagejate väljaarvamiseks.

Hageja III esitas avalduse juhatuse otsuse ülevaatamiseks kostja üldkoosolekul. Üldkoosolek

otsustas 21. juulil 2024 mitte tühistada otsuse, millega hageja III arvati jahiseltsi liikmeskonnast

välja. Üldkoosoleku otsus on tühine, kuivõrd otsuse vastuvõtmisel rikutu kokkukutsumise korda.

Selliselt ei saadetud hagejale III üldkoosoleku teadet. Kuigi hageja III hääleõigus oli piiratud

päevakorra p 3 osas, oleks hageja III saanud osaleda ja hääletada vähemalt päevakorra p-de 1 – 2

osas. Otsus ei vasta ka headele kommetele, kuivõrd hageja III arvati kostja liikmeskonnast välja

teo eest, mida ta ei teinud.

4. Kostja vaidleb hagidele vastu. MTÜ on eraõiguslik isikute vabatahtlik ühing ning MTÜ-le

tuleb jätta enesemääratlemise õigus ja võimalus otsustada, kes on tema liikmed ning kes ei ole.

Kohtu pädevuses ei ole sisuliselt korraldada ühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku

kontrolli eesmärgiks. Hagejate väljaarvamise põhjuseks oli omavoliline söödakohtade

registreerimine. Lisasöötmiskohtade registreerimise kohustus ja õigus on kostjal. Hagejad ei saa

olla jahipiirkonna kasutajad ning seega hagejad füüsiliste isikutena ei saa enda nimele

söötmiskohtasid registreerida. Kostja on e-kirjades ja üldkoosolekutel rääkinud korduvalt sellest,

et söötmiskohad tuleb võtta arvele läbi juhatuse, kuivõrd jahiseltsil on võimalil teha ainult 11

söötmiskohta ja juhatus peab need üle vaatama, et kõik soovijad saaks teha söötmiskoha. Hagejad

II ja III on lähisugulased ning hageja I on nende sõber. Hagejad on kostja silmis tegutsenud

ühiselt. Hageja III tunnistas üles juhatusele valeandmete esitamise.

Kostja ei pidanud hagejat III üldkoosolekule kutsuma ning seega ei ole tegemist üldkoosoleku

kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Kuivõrd väljaarvamise otsus ei ole vastuolus kostja

põhikirjaga, siis ei ole ka vastav üldkoosoleku otsus tühine.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagejate I – II hagi tuleb rahuldada. Kohus tunnistab kehtetuks kostja juhatuse

19. mai 2024 otsuse osas, millega hagejad I – II arvati jahiseltsi liikme hulgast välja. Kohus jätab

hageja III hagi rahuldamata.

6. Praeguses asjas on hagejad I – III esitanud kostja vastu hagi juhatuse 19. mai 2024 otsuse (dtl

12 – 13) kehtetuks tunnistamiseks. Selle otsusega otsustati hagejad I – III kostja (jahiseltsi)

liikmeskonnast välja arvata. Lisaks on hageja III esitanud kostja vastu hagi ka 21. juuli 2024

üldkoosoleku otsuse (dtl 104 - 106) tühisuse tuvastamiseks osas, millega üldkoosolek otsustas

mitte tühistada eespool viidatud juhatuse otsust. Esmalt käsitleb kohus juhatuse otsuse kehtetuks

tunnistamise nõuet (I). Seejärel analüüsib kohus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet

(II). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (III).

I

7. Esmalt käsitleb kohus kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet.

MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks

tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg

on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 7 võib nõuda ka

mittetulundusühingu teiste organite (praegusel juhul juhatuse) otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

8. Vaidlustatud otsusega (dtl 12 – 13) otsustas kostja juhatus hagejad I – III kostja (jahiseltsi)

liikmeskonnast välja arvata. Liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega

põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras (MTÜS § 16 lg 1 esimene lause). MTÜS § 16 lg 3

sätestab, et mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise

otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kostja põhikirja (dtl 18 – 22)

p 4.4.6 kohaselt võib liikme kostja liikmeskonnast välja arvata, kui ta paneb toime teo, mis on

vastuolus mittetulundusühingu eesmärgi ja eetikaga. Praeguses asjas tuginebki kostja sellele, et

hagejad on käitunud vastuolus jahiseltsi eetikaga. Asjaolud, mis on liikme väljaarvamise aluseks,

peab välja tooma ja tõendama jahiselts.

9. Kohus peab väga oluliseks arvestada kostja kui mittetulundusühingu sisedemokraatia ja

autonoomia põhimõtetega. Riiklik sekkumine mittetulundusühingute juhtimisse ja liikmeskonna

valikusse peab olema nii vähene kui võimalik, sest kohtu pädevuses ei ole sisuliselt korraldada

mittetulundusühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku kontrolli eesmärgiks. Küll aga ei

saa asuda seisukohale, et kohus ei saa lahendada küsimust, kas kostja juhatuse otsus hagejate

kostja liikmeskonnast väljaarvamise kohta on kooskõlas kostja põhikirjaga. Kohus saab

praeguses vaidluses tuvastada, kas kostja on teinud esitatud asjaoludel proportsionaalse otsuse ja

oma diskretsiooni õigesti kasutanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei saa ise sisuliselt

hinnata konkreetsete isikute sobivust ühingu liikmeskonda.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I registreeris lisasöötmiskohad Keskkonnaameti juures

ning tegi seda eelnevalt juhatust teavitamata. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas kostja

liikmed olid teadlikud sellest, et lisasöötmiskohtade registreerimine käib üksnes juhatuse

vahendusel.

11. Kohus peab vajalikuks märkida, et Keskkonnaamet on 15. märtsi 2024 otsusega (dtl 17)

rahuldanud hageja I taotluse lisasöötmiskohtade registreerimiseks, registreerinud

lisasöötmiskohtasid ning hagejaid I – II nende lisasöötmiskohtade eest vastutajateks. Siinkohal ei

pea kohus põhjendatuks analüüsida kostja väiteid seoses sellega, et hagejad ei saa olla

jahipiirkonna kasutajad ning seega ei saanud nad füüsiliste isikutena enda nimele

söötmiskohtasid registreerida. Olukorras, kus haldusorgan (Keskkonnaamet) on hageja I taotluse

rahuldanud, lähtusid hagejad sellest otsusest. Hagejad kui juriidiliste eriteadmisteta isikud ei

pidanud analüüsima seda, kas selline otsus vastab Keskkonnaameti enda käskkirjale „Metssigade

küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti

Vabariigi territooriumi“ (dtl 64 – 67) ning jahiseadusele. Praeguses vaidluses ei ole ka kohtul

pädevust hinnata Keskkonnaameti otsuse vastavust kehtivatele seadustele. Samuti saab kohus

praeguses vaidluses hinnata üksnes seda, kuidas oli söötmiskohtade registreerimine reguleeritud

jahiseltsi-siseselt. Eelnevat on kohus selgitanud ka 6. veebruari 2024 eelistungil.

12. Kostja on tuginenud sellele, et kostja on e-kirjades ja üldkoosolekutel korduvalt selgitanud, et

söötmiskohad tuleb võtta arvele juhatuse vahendusel. Selle põhjuseks on asjaolu, et jahiseltsil on

võimalik teha üksnes 11 lisasöötmiskohta ning juhatus peab need kohad üle vaatama, et kõik

soovijad saaks söötmiskoha teha.

Kostja juhatus on saatnud 24. augustil 2023 liikmele järgmise e-kirja: „Küsin veel üle, kes soovib

veel rajada ametlikku söödakohta, andke teada. Proovime korraga need taotlused edasi saata“

(dtl 69). Kostja 4. novembri 2023 üldkoosolekul (dtl 32 – 33) on söödakohtade kohta märgitud

järgmist: „Kes soovib veel rajada endale söödakohta, teatagu sellest plaanist juhatust. Juhatus

aitab selle korrektselt ära vormistada“. Kohtu hinnangul ei saa 24. augusti 2023 e-kirjast ega

4. novembri 2023 üldkoosoleku protokollist tuletada seda, et söötmiskohtade registreerimine

toimub üksnes juhatuse vahendusel ning jahiseltsi liikmetel on keelatud taotlust ise esitada.

Kohtu hinnangul on tegemist juhatuse abistava funktsiooniga ehk juhatus aitab vajadusel taotlust

korrektselt vormistada.

13. Samuti on kostja juhatus saatnud 9. märtsil 2024 e-kirja: „Siin on meie jahiseltsi kõik

söödakohad, mis on esitatud 01.03.2024 seisuga. Tänan kõiki kes andsid teada, et soovivad

söödakohta pidada. Rohkem me praegu ei saa juurde registreerida! Rohkem sooviavalduse ei

tulnud ka. Saame vahetada asukohti ja haldajaid, aga sellest peab juhatusele teada andma. Need

söödakohad anname keskkonnaametile ülesse. Kui neile kõik kohad sobivad, saame ametliku

kinnituse! Kui juhatus leiab salaja tehtud söödakohta, järgneb sellele karistus!“ (dl 70). Kohus

märgib, et 9. märtsi 2024 e-kiri on saadetud pärast seda, kui hageja I oli vastava taotluse

Keskkonnaametile esitanud (taotlus oli esitatud 15. veebruaril 2024, dtl 95). Hagejad ei saanud

järgida kostja juhist, mis tuli pärast taotluse esitamist.

14. Hagejad on vande all selgitanud järgmist. Hageja I on selgitanud, et „/juhatus/ saatis kirja, et

söödakohad on vaja ära registreerida ja vajadusel aitavad. Minul vajadus puudus, sain ise

hakkama, siis tegin ise“ (dtl 199). Hageja II on selgitanud, et „seda on koguaeg olnud, et

söödakohad peavad arvel olema. Seda on ka jahiseltsis jutuks tulnud. H.H. ütles, et aitab

registreerida, aga venis ja venis see asi“. Vastusena kohtu küsimusele, kuidas hageja II sai

juhatuse rollist aru, vastas hageja II järgmist: „sain aru, et tema aitab, see on soovitus kuidagi“

(dtl 201). Hageja III on selgitanud, et „juhatuse meilist sain nii aru, et maaomaniku nõusoleku

peab võtma /…/ sain aru, et juhatus aitab söödakohtade arvele saamisega /…/ E-mailist jäi

meelde, et juhatus aitab söödakohad arvele saada. Sain aru, et see on soovitus.“ (dtl 196). Kohtu

hinnangul nähtub hagejate vande all antud ütlustest, et hagejate jaoks oli kostja juhatusel

söötmiskohtade registreerimisel abistav funktsioon.

15. Eelnevat kinnitab ka hageja I 25. märtsi 2024 e-kiri kostjale: „Söödakohti olen ka varasemalt

keskkonnaametis registreerinud, kindlasti on seda teinud mõni teinegi Karksi jahiseltsi liige.

Leian, et võõral kinnistul olev söödakoht peab olema ametlik. Enne registreerimist uurisin

keskkonnaametist üle, kas antud kohtadele võib registreerida, nemad probleemi selles ei näinud.

Seda, et söödakohtade registreerimisest tuleb nüüd ka juhatust teavitada, tuleb mulle ausalt

öeldes üllatusena, minu andmetel juhatus söödakohti söödaga ei varusta ja eks söödakoht ole

jahimehe ja maaomaniku omavaheline kokkulepe“ (dtl 98).

16. Kohus leiab, et eelnevat arvestades ei olnud jahiseltsi liikmed (praegusel juhul hagejad)

teadlikud sellest, et lisasöötmiskohtade registreerimine käib üksnes juhatuse vahendusel.

Olukorras, kus hagejad on ise (ilma juhatuseta) registreerinud lisasöötmiskohti, ei ole nende

käitumine kohtu hinnangul vastuolus kostja eetikaga.

17. Hageja III on tuginenud ka sellele, et tema ei olnud teadlik sellest, et hageja I on tema nimel

taotluse esitanud. Vaidlust ei ole selles, et hageja I esitas taotluse nii enda kui hagejate II – III

nimel (dtl 95 – 97). Hagejad I – II on andnud kirjalikud kinnitused (dtl 101 – 103) selle kohta, et

hageja III ei palunud esitada Keskkonnaametile taotlust söötmiskohtade registreerimisest, samuti

ei teadnud hageja III, et selline taotlus on esitatud. Samas on hagejad I – II selgitanud, et on

sellest teavitanud ka kostja juhatust enne väljaarvamise otsuse tegemist.

Hageja III on vande all selgitanud, et „L.M. registreeris söödakohad, sain teada, kui juhatuse

protokoll tuli meili peale /…/ Eelmise aasta märtsis“. Kohtu küsimusele, kas hagejal III oli

hagejaga II juttu, et ta registreeriks midagi hageja III nimel, vastas hageja III eitavalt. Kohtu

küsimusele, kas hageja II põhjendas, miks ta registreeris söötmiskoha ka hageja III nimele, vastas

hageja III järgmist: „Ütles, et muidu on mitu söödakohta tema nimel /…/ Ütlesin, et ajagu see as

korda. Rääkigu juhatusele nii, nagu see asi oli“. Hagejate lepingulise esindaja küsimusele, kas

hageja III andis hagejale I nõusoleku või volituse Keskkonnaametis söötmiskoha

registreerimiseks, vastas hageja II eitavalt. Samuti vastas hageja III eitavalt küsimusele selle

kohta, kas ta oli teadlik, et hageja I on vastavasisulise taotluse esitanud (dtl 195 – 196).

Hageja II on vande all selgitanud, et: „Kuna R.R. rohkem tegeles, sest mina olin pidevalt tööl

Soomes, siis ütlesin, et pane üks R.R. nimele“. Kohtu küsimusele, kas hageja III oli sellest teadlik,

vastas hageja II eitavalt. Samuti selgitas hageja II järgmist: „Telefonivestlus L.M.-iga küsisin, mis

teed. Ütles, et kaardistab söödakohtasid. Saada korraga siis meie söödakoha andmed ka ära.

Kuna R.R. rohkem tegeles, sest mina olin pidevalt tööl Soomes, siis ütlesin, et pane üks R.R.

nimele“. Kohtu küsimusele, kas hageja III oli sellest teadlik, vastas hageja II eitavalt. Kohtu

küsimusele, miks hageja II ütles hagejale I, et viimane registreeriks söötmiskohad nii hageja II

kui ka hageja III nimele, vastas hageja II järgmist: „Kuna H.H. oli kaua venitanud. 2023. aastal

saatsin andmed ära. Kuna peaaegu aasta otsa ei toimunud midagi.“ Kohtu küsimusele, kas

hageja III võttis hagejaga II ühendust, vastas hageja II: „Siis kui oli teada saanud juhatuse

otsusest, et tema oli ka seotud sellega, aga tema ei teadnud sellest midagi“ (dtl 201).

18. Kohtu hinnangul nähtub hagejate vande all antud ütlustest, et hageja III ei olnud teadlik

sellest, et hageja I on tema nimel Keskkonnaametile taotluse esitanud. Kohtu järeldust ei mõjuta

asjaolu, et hagejad II – III on lähisugulased ja hageja I on omakorda nende sõber.

19. Hageja III väljaarvamisel on kostja tuginenud ka selles, et hageja III on saatnud juhatusele

pildi suurulukist, mis on tehtud võõral jahimaal. Kostja on seisukohal, et hageja III esitas teadvalt

valeandmeid, et saada suuruluki jahiluba.

20. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Juhatuse otsusest (dtl 12 – 13) nähtuvalt on hagejate

väljaarvamine seotud söötmiskohtade registreerimisega. Otsuses on märgitud, et hagejad ei

saanud aru, et nad on oma teoga tekitanud moraalse kahju jahiseltsile ning nende tegu on

vastuolus jahiseltsi eetikaga. Kuigi otsuses ei ole tuginetud hagejaga III pildiga seonduvale, saab

kostja seda kohtumenetluses siiski teha. Selliselt on kohtupraktikas leitud, et ühing võib ka pärast

otsuse tegemist (mh ka kohtumenetluses) esitada täiendavaid/täpsustavaid väiteid ja tõendeid, et

vastuvõetud otsust kaitsta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-

20-13551, p 60). Kohus märgib, et kostja juhatus on enne otsuse tegemist küsinud hagejalt III

selgitusi nii söötmiskohtade kui pildiga seonduvalt (dtl 94). Seega saab kostja kohtumenetluses

tugineda ka sellele väitele.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja III saatis jahiseltsi juhatusele suuruluki pildi võõralt

jahimaalt (dtl 94). Hageja III on seda tunnistanud 12. aprilli 2024 e-kirjas: „Tunnistan

kahetsusega, et tõesti heinile saadetud pilt pärineb taagepera jahimaadelt. Ja heinile kirjutasin,

kuna üks juhatuse liikmetest kinnitas esimesel veebruaril, et hirvepulli laskmiseks saab veel

hirveloa“ (dtl 155). Seejuures on hageja III tuginenud sellele, et saatis ekslikult pildi

naaberjahimaalt. Kostja on 19. mai 2025 kohtuistungil selgitanud, et Taagepera

jahimaa ei ole kostja naaberjahimaa ning kostja jahimaa ja Taagepera jahimaa vahele jääb üks

jahiselts. Taagepera jahimaad asuvad kostja jahimaadest ca 28 km kaugusel (dtl 180).

22. Kohus on seisukohal, et hageja III vande all antud pildiga seonduvaid selgitused ei ole

üheselt mõistetavad. Kohus saab hageja III ütlustest aru selliselt, et selle pildi saatis hagejale III

hageja I ja seejärel saatis hageja III pildi kostja juhatuse liikmele H.H.-le (dtl 198). Kohus

mõistab hageja III ütlusi selliselt, et pildi saatmine oli vajalik suuruluki juhiloa saamiseks, mida

ei väljastata üksikisikule (s.o üksnes hagejale III), vaid antakse ühisjahiks (st kõik, kes on

ühisjahi nimekirjas, võisid suurulukit lasta). Kohus saab aru ka sellest, et kostja jahimaadel käis

ka hirv, kuid kuna hagejal III ei olnud sellest hirvest pilti, saatis ta kostja juhatusele pildi

Taagepera jahimaadel olevast hirvest. Hageja III on ka selgitanud, et ta lõikas pildi alt oleva

rajakaamera inforiba ära (inforiba näitab ära kuupäeva, kellaaja ja kaamera kasutaja nime).

Hageja III ei osanud selgitada, miks ta seda tegi (dtl 196 – 197).

23. Kohtu hinnangul ei ole hageja III praegusel juhul käitunud kooskõlas jahiseltsi eetikaga.

Kohus leiab, et jahiseltsi liikmed ei saa saata juhatusele pilte võõral jahimaal tehtud loomadest

eesmärgiga saada nende laskmiseks jahiluba. Kohtu hinnangul oli hageja III eesmärgiks juhatuse

eksitamine. Hageja III on küll selgitanud, et kostja jahimaal käis hirv, kuid kuna sellest hirvest ei

olnud võimalik pilti teha, saatis ta juhatusele pildi võõral jahimaal olevast hirvest. Siinkohal peab

kohus vajalikuks märkida, et hageja III ei saatnud edasi hageja I saadetud pildi, vaid

modifitseeris seda (lõikas ära pildi all oleva inforiba ära). Inforiba näitas omakorda kaamera

kasutaja nime (Ivanov) ning juhatus oleks aru saanud, et pilt on tehtud võõral jahimaal. Juhatuse

pildi saamise eesmärk on saada suuruluki jahiluba. Kohus möönab, et luba ei väljastatud

isiklikult hagejale III, vaid see anti ühisjahiks. Samas oleks hageja III saanud ühisjahis osaleda

ning seega sai ka tema pildi saatmisega kasu.

24. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hagejate I – II väljaarvamine jahiseltsist ei vasta

kostja põhikirjale ning seega on juhatuse otsus hagejate I – II osas vastuolus MTÜS §-ga 16.

Hageja III osas vastab juhatuse otsus kostja põhikirjale. Kohus rahuldab hagejate I – II hagi

kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja III nõude juhatuse otsuse kehtetuks

tunnistamiseks jätab kohus rahuldamata.

II

25. Järgmisena käsitleb kohus hageja III üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet. MTÜS

§ 16 lg 4 kohaselt, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise

otsustamist üldkoosoleku poolt. Selliselt on kostja üldkoosolek teinud 21. juulil 2024 otsuse (dtl

104 – 106), millega otsustas mitte tühistada juhatuse otsust hageja III väljaarvamise kohta.

26. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kostja põhikirja p 6.3 kohaselt teatab kostja

juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisest kostja liikmetele vähemalt 7 päeva enne koosoleku

toimumise päeva, märkides teates ära koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorda võetavad

küsimused.

27. Vaidlust ei ole selles, et kostja juhatus ei ole hagejale III üldkoosoleku kokkukutsumise

teadet saatnud. Küll on aga vaidlus selles, et kostja juhatus oleks pidanud seda põhikirja p-st 6.3

tulenevalt tegema ning kas tegemist on üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega.

Kohtupraktikas on leitud, et üldkoosolekule kaebamise õigus on ühistu endise liikme õigus

nõuda oma liikmeõiguste taastamist, kuid väljaarvatud liikmel ei ole oma liikmelisuse taastamist

või väljaarvamise otsuse tühistamist õigust osaleda ühistu tegevuses liikmena, tal ei ole

liikmeõigusi ja ta ei pea täitma liikmekohustusi (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2003 otsus tsiviilasjas

nr 3-1-2-65-03, p 25).

Kohus nõustub kostjaga selles, et selline põhimõte on kohaldatav ka MTÜ-st liikmete

väljaarvamise kohta. Kuivõrd juhatuse otsusega on hageja III jahiseltsi liikmeskonnast välja

arvatud, ei pidanud kostja juhatus saatma hagejale III üldkoosoleku kokkukutsumise teadet.

Seega ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega.

28. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude

aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja III väljaarvamine on kooskõlas kostja põhikirjaga ning

seega ei ole vastav juhatuse otsus tühine. Seega ei ole üldkoosoleku otsus vastuolus heade

kommetega.

29. Eelnevat arvestades jätab kohus hageja III nõude kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamise rahuldamata.

III

30. Kuivõrd kohus rahuldab hagejate I – II hagi, jäävad hagejate I – II hagiga seotud kulud

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

31. Kuivõrd kohus jätab hageja III hagi rahuldamata, jäävad hageja III seotud hagiga kulud

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja III kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku §

177 lg-s 2 sätestatud korras.

Praegusel juhul oli poolte vahel intensiivne vaidlus ning arvestades vaidluse asjaolusid on alust

arvata, et otsus kaevatakse edasi. Eelneva tõttu leiab kohus, et menetluskulude suuruse

kindlaksmääramine on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik alles pärast lõpplahendi

jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Karina Kukkes

kohtunik