2-24-14483/27 · 2-24-14483/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Välja mõista solidaarselt OÜ-lt JS Invest ning J. S.lt Aurelius Invest OÜ kasuks lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni, kuid J. S.lt kokku (s.o

Legislator headnote

AI generated

2-24-14483/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: S.lt Aurelius Invest OÜ kasuks lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni, kuid J. S.lt kokku (s.o

Keywords

AI generated

pecuniary dispute value in dispute pecuniary asset valuation threshold value economic aspects benefit fraud

AI generated

2-08-92348/7

31.12.2008 esitas C OÜ Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale avalduse KK vastu maksekäsu kiirmenetluses 15 844 krooni saamiseks.

2-12-18131/22

07.05.2012 esitas hageja kostja vastu hagi 1 917,35 euro nõudes.

2-23-110429/16

Mõista kostjalt YY hageja XX kasuks välja menetluskulu 835 eurot (sh riigilõiv 385 Mõista kostjalt YY hageja XX kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (835

2-07-43096/10

15. oktoobril 2007.a esitas hageja hagi kostja vastu 412 250 krooni põhivõlgnevuse ja Viru Maakohtu 24.10.2007.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – haginõude aluseks olevate dokumentaalsete tõendite esitamiseks, haginõude täpsustamiseks ja hagihinna nimetamiseks ning sellest sõltuvalt riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks.

2-22-9630/5

Hagiavalduse kohaselt on kostja ja C AS sõlminud 08.

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14483

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aurelius Invest OÜ hagi OÜ JS Invest ja J. S. vastu võla

nõudes

38 133,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Viimase kohtuistungi aeg

või viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Hageja: Aurelius Invest OÜ (registrikood 10609334)

Hageja seaduslik esindaja: A. A. (e-post XXX)

Kostja I: OÜ JS Invest (registrikood 12310131; e-post

info.jsinvest@gmail.com)

Kostja II ja kostja I seaduslik esindaja: J. S. (isikukood

XXX; e-post XXX)

Eelistung 05.05.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt JS Invest ning J. S.lt Aurelius Invest OÜ kasuks

laenulepingust nr V220721-1 tulenev põhivõlgnevus summas 10 000 eurot,

intressid 750 eurot, viivis seisuga 24.09.2024 summas 2020 eurot ning alates

25.09.2024 viivis põhivõlalt (s.o 10 000 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni, kuid J. S.lt kokku (s.o

põhivõlg, intress, viivis) mitte rohkem kui 13 000 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt JS Invest ning J. S.lt Aurelius Invest OÜ kasuks

laenulepingust nr V60522-1 tulenev põhivõlgnevus summas 7000 eurot, intressid

420 eurot, viivis seisuga 24.09.2024 summas 1414 eurot ning alates 25.09.2024

viivis põhivõlalt (s.o 7000 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni, kuid J. S.lt kokku (s.o põhivõlg,

intress, viivis) mitte rohkem kui 10 000 eurot.

4. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt JS Invest ning J. S.lt Aurelius Invest OÜ kasuks

laenulepingust nr V220922-1 tulenev põhivõlgnevus summas 10 000 eurot,

intressid 760 eurot, viivis seisuga 24.09.2024 summas 2020 eurot ning alates

25.09.2024 viivis põhivõlalt (s.o 10 000 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni, kuid J. S.lt kokku (s.o

põhivõlg, intress, viivis) mitte rohkem kui 13 000 eurot.

5. Menetluskulud jätta 99% ulatuses solidaarselt OÜ JS Invest ja J. S. kanda ning

1% ulatuses Aurelius Invest OÜ kanda.

6. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt JS Invest ning J. S.lt Aurelius Invest OÜ kasuks

menetluskulud summas 1386 eurot, s.o riigilõiv.

7. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt JS Invest ning J. S.lt Aurelius Invest OÜ kasuks

viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

25.09.2024 esitatud ja 07.10.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Aurelius Invest OÜ

(hageja) ja OÜ JS Invest (kostja I) vahel sõlmitud alljärgnevad laenulepingud:

-

22.07.2021 laenuleping nr V220721-1: laenusumma 10000 eurot (lepingu punkt 1.1),

laenu periood 23.07.2021 kuni 23.10.2021 (lepingu punkt 2.1), intressimäär 3%

laenusumma jäägilt ehk 300 eurot kalendrikuus (lepingu punkt 3.1), viivisemäär 0.2%

tasumata võlasummalt päevas (lepingu punkt 4.1). Lepingu punkti 9.5 järgi käendas J. S.

(kostja II) juhatuse liikmena kõiki lepingust tulenevaid kostja I kohustusi maksimaalses

määras 13000 eurot.

-

06.05.2022 laenuleping nr V60522-1: laenusumma 7000 eurot (lepingu punkt 1.1), laenu

periood 06.05.2022 kuni 06.06.2022 (lepingu punkt 2.1), intressimäär 3% laenusumma

jäägilt ehk 210 eurot kalendrikuus (lepingu punkt 3.1), viivisemäär 0.2% tasumata

võlasummalt päevas (lepingu punkt 4.1). Lepingu punkti 9.5 järgi käendas kostja II

juhatuse liikmena kõiki lepingust tulenevaid kostja I kohustusi maksimaalses määras

10000 eurot;

-

22.09.2022 laenuleping nr V220922-1: laenusumma 10000 eurot (lepingu punkt 1.1),

laenu periood 22.09.2022 kuni 22.12.2022 (lepingu punkt 2.1), intressimäär 3%

laenusumma jäägilt ehk 300 eurot kalendrikuus (lepingu punkt 3.1), viivisemäär 0.2%

tasumata võlasummalt päevas (lepingu punkt 4.1). Lepingu punkti 9.5 järgi käendas

kostja II juhatuse liikmena kõiki lepingust tulenevaid kostja I kohustusi maksimaalses

määras 13000 eurot.

Nimetatud laenulepinguid pikendati korduvalt suusõnaliselt ning e-kirjade vahendusel.

Kuna kostja I oli lepingujärgsete intressimaksetega tasumisega viivituses (leping V220721-1

alates 23.04.2024; leping V60522-1 alates 7.05.2024; leping V220922-1 alates 23.04.2024), siis

ütles hageja pärast korduvaid meeldetuletusi 08.06.2024 laenulepingud ühepoolselt üles

(vastavalt kõigi laenulepingute punktile 7.2), saates kostjatele vastavasisulise teate, paludes

võlgnevuse tasuda hiljemalt 15.06.2024. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Hagi esitamise ajaks

võlgneb kostja I hagejale laenulepingu nr V220721-1 alusel: põhisumma 10000 eurot, tasumata

intressid kuni 07.06.2024 summas 760 eurot, viivised perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024

summas 2180 eurot, kõik kokku summas 12940 eurot; laenulepingu nr V60522-1 alusel:

põhisumma 7000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 420 eurot, viivised perioodil

08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 1526 eurot, kõik kokku summas 8946 eurot; laenulepingu

nr V220922-1 alusel: põhisumma 10000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 760

eurot, viivised perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 2180 eurot, kõik kokku summas

12940 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingust nr V220721-

1 tuleneva põhisumma 10000 eurot, intressid kuni 07.06.2024 summas 760 eurot, viivised

perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 2180 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivised seadusejärgses määras, võttes arvesse, et kostja II vastutuse

maksimaalseks summaks on 13000 eurot; laenulepingust nr V60522-1 tulenevalt põhisumma

7000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 420 eurot, viivised perioodil

08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 1526 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivised seadusejärgses määras, võttes arvesse, et kostja II vastutuse

maksimaalseks summaks on 10000 eurot; laenulepingust nr V220922-1 tuleneva võlgnevuse

põhisumma 10000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 760 eurot, viivised

perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 2180 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivised seadusejärgses määras, võttes arvesse, et kostja II vastutuse

maksimaalseks summaks on 13000 eurot.

Kostjate vastus

Kostjad oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palusid jätta see rahuldamata. Kostja I on

laenulepingu nr V220721-1 osas teinud tagasimakseid kokku summas 9600 eurot. Arvestades

asjaolu, et laenuleping on sõlmitud summale 10 000 eurot, siis on hageja saanud tagasi pea kogu

põhiosana välja makstud summa. Kostja I on laenulepingu nr V60522-1 osas teinud

tagasimakseid kokku summas 4850 eurot. Arvestades asjaolu, et laenuleping on sõlmitud

summale 7000 eurot, siis on hageja saanud tagasi enam kui 2/3 põhiosana välja makstud

summast. Kostja I on laenulepingu nr V220922-1 osas teinud tagasimakseid kokku summas 5400

eurot. Arvestades asjaolu, et laenuleping on sõlmitud summale 10 000 eurot, siis on hageja

saanud tagasi enam kui 50% põhiosana välja makstud summast.

Kostjad on arvamusel, et asjaolu, et laenulepingu tagasimakseid arvestati üksnes ja ainult

intresside katteks oli eksitav ning vastav kokkulepe on tühine tüüptingimus. Kostjad ei saanud

laenulepinguid sõlmides aru, et kõik tehtud maksed arvestatakse üksnes intresside katteks ning

põhiosa selle võrra ei vähene. Selline kokkulepe on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning

vastastikused kohustused on tasakaalust väljas. Kuna ka lepingute pealkiri ja kogu mõistete

kasutus viitas laenulepingule, siis tehtud maksete osas tuleb teha ümberarvestus ning arvestada

makseid nii intressi- kui ka põhiosamaksete katteks.

Kostjad on seisukohal, et intressi protsent 3% kuus on ebamõistlikult suur ning kuna kostja I

tehtud makseid arvestati ebamõistliku intressimääraga üksnes intressi katteks, siis viis see

kostjad makseraskustesse ning intressi protsenti tuleb vähendada seaduses sätestatud intressi

määrani. Samuti vaidlustavad kostjad viivise protsendi 0,2% päevas, mis on samuti laenuvõtjat

ja käendajat kahjustav ning ebamõistlikult suur. Kostjad taotlevad viivise vähendamist seadusest

tuleneva määrani.

Kostja II suhtes on rikutud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvesse ei ole võetud

kostja II varasemaid kohustusi ega sissetulekuid ega ka nende suhtes mistahes infot küsitud, siis

kostja II suhtes tuleks käendusleping lugeda tühiseks.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud

kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Kohus loeb tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et hageja ja kostja I on

sõlminud kolm laenulepingut, s.o: 22.07.2021 laenuleping nr V220721-1, millega kostja I

laenas hagejalt 10 000 eurot (dtl 8); 06.05.2022 laenuleping nr V60522-1, millega kostja I

laenas hagejalt 7000 eurot (dtl 10); 22.09.2022 laenuleping nr V220922-1, millega

kostja I laenas hagejalt 10 000 eurot (dtl 12). Kostja I konto väljavõtetest nähtuvalt on

kostjale I nimetatud summad ka hageja poolt üle kantud ning kostja I on tagastanud

hagejale laenulepingu V220721-1 alusel kokku 9600 eurot, laenulepingu nr V60522-1

alusel kokku 4830 eurot ning laenulepingu nr V220922-1 alusel kokku 5400 eurot (dtl

139-145). Kostjad on menetluses esmalt vaidlustanud asjaolu, et hageja on lugenud

kostjate poolt tasutu üksnes intressi katteks ning leidnud, et sellekohane sätestatud

tüüptingimus lepingus on tühine.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse

lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida

lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav

lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast

võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust

ei olnud eraldi läbiräägitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks

oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse

kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole

lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi

saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

Antud juhul on laenulepingutes kokku lepitud, et igakuiselt tasutakse intressimakseid

ning laenude põhiosad tagastatakse laenulepingute lõppedes (lepingute p-d 3.1 ja 3.2).

Hageja ei ole tõendanud, et käesoleva vaidluse aluseks olevate lepingute tingimusi oleks

saanud eraldi läbirääkida. Seega tuleb eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud

lepingutega. Samas ei ole kostjad tõendanud, et viidatud tingimused kahjustaks neid

ebamõistlikult või et lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu oleks nende

kahjuks oluliselt rikutud. Hageja ja kostja I sõlmisid laenulepingud majandustegevuses

ning kostjal I oli võimalus valida, kas antud tingimustel lepingud sõlmida või mitte.

Asjaolu, et kõige pealt tasutakse intressid ja lepingu lõppedes põhiosa, ei ole kohtu

hinnangul ka erakordne ega kostjaid kahjustav. Lepingutes on ära märgitud laenuperiood

(vastavalt lepingutele 3 kuud, 1 kuu ja 3 kuud) ning see, et kostja I on igakuise intressi

tasumisega laenulepinguid pikendanud vastavalt lepingu p-le 2.2 (s.o laenuperiood

pikeneb ühe kuu võrra, kui laenusaaja ei ole väljendanud teistsugust tahet), on olnud

kostja I valik. Kostjad pidid lepingu sõlmimisel arvestama, et laenu kasutamise eest tuleb

maksta tasu nii kaua kuni laen saab tagastatud. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et

laenulepingutes võib iseenesest vastavalt lepinguvabaduse põhimõttele kokku leppida

erinevates laenu põhiosa ja intresside tasumise viisides ja korras. Kohus ei nõustu seega

kostjate vastuväitega, et laenulepingu saaks sõlmida üksnes annuiteet-graafikuga.

VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma

kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või VÕS

§ 88 lg 9 kohaselt võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s

8 sätestatust erinevat järjekorda. Isegi kui kostjad oleksid soovinud teistsugust kohustuste

järjekorda, oleks selliseks arvestuseks hageja pidanud andma nõusoleku VÕS § 88 lg 9

järgi. Nõusoleku puudumise tõttu tuli tasutud summad arvestada esimeses järjekorras

intressi katteks (VÕS § 88 lg 8).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenulepingutes olevad tüüptingimused

ei ole tühised ning hageja oli õigustatud kostja I poolt tasutud summad lugema esmalt

intressi katteks.

5. Järgevalt peab kohus vajalikuks anda oma hinnang seoses kostja II vastuväidetega

käenduslepingutele ja nende võimaliku tühisuse osas seoses vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisega.

5.1 VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg-st 1

tulenevalt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama

sätte lg 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse

rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja

ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Laenulepingute p-s 9.5 on kostja II kinnitanud, et käendab laenuandja ees kõikide

lepingust tulenevate kohustuste, sealhulgas ka intresside ja viiviste tasumise.

5.2 Asja materjalidest nähtub, et kostja II on kostja I juhatuse liige. Kostja II vastutuse

piirmääraks lepiti käenduslepingutes kokku vastavalt 13 000 eurot, 10 000 eurot ja 13

000 eurot. Kostja II ei ole esile toonud, et käendusleping on käendaja maksimumsumma

puudumise tõttu tühine. Praegusel juhul on käendaja vastutuse piirmääras kokku lepitud,

mistõttu ei ole käendusleping tühine. Samuti selgitab kohus, et vaidluse lahendamisel ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamine asjakohane. Kohtupraktikas on

leitud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest

vastutamine. Kohus märgib ka seda, et käenduslepingus toodud maksimummäär ei olnud

sedavõrd suur, et see tähendaks kostja II jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Riigikohus

on oma lahendis nr 3-2-1-157-14, p 11 selgitanud, et käendaja enda krediidivõimekuse

kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna alust pidada käenduslepingut

tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise

põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga

käenduslepingule. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna

käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (vt selles

osas ka Riigikohtu lahend 2-14- 21710, p 48).

5.3 Riigikohus on 31.01.2018 tsiviilasjas nr 2-14-21710 tehtud otsuse p-s 49 leidnud, et

käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste

asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik,

eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust

põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku

kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekut arvestades

(arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu

võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda

käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid

võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Kohus leiab, et viidatud eelduste kogum

ei ole antud juhul täidetud. Kostja II ei ole käenduslepingust sõlminud sõltuvussuhtest

ega muust isiklikust põhjusest tulenevalt, vaid kostja I juhatuse liikmena kostja I

ärihuvides. Riigikohus on selgitanud, et „.kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige

võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest,

ei ole ka praktikas ebaharilik (vt selles osas ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-177-10, p

11; nr 3-2-1-8-06, p 11, nr 3-2-1-166-14, p 10). Kohus märgib, et kuivõrd vaidlust ei ole

selles, et käendaja on võlgniku juhatuse liige, siis sai ta kontrollida võlgniku

majandustegevust ja võetavaid kohustusi ning majanduslikku olukorda. Kostja II ei ole

tõendanud, et ta sõlmis käenduslepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohus on seisukohal, et

üksnes põhjus, et laenuandja on laenu andnud ning kostja I on laenu võtnud, ei võimalda

järeldada, et laenuleping oleks sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning

laenusaaja tegi tehingu sundolukorras. Samuti ei ole kostja II kostjaga I seotud TsÜS § 86

lg 1 tähenduses isiklikes suhetes (s.o perekonnaliige või koos elav isik, sugulane), vaid

nende seos äriühinguga on majanduslik. Järelikult ei saa kostjat II pidada olevat erilises

isiklikus sõltuvussuhtes võlgnikuga, mis tingiks erilise isikliku soovi käendada

võlgnikku. Kostja II soov oli majanduslik otsustus ning tingitud huvist äriühingu

kohustusi täita. Kostja II pidi aru saama oma käenduskohustuse sisust ehk sellest, et see

tähendab laenusaaja kohustuse täitmist, kui viimane võlgu jääb.

5.4 Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul käenduslepingu tühisuse alust.

Käendusleping on kehtiv ning pooltele täitmiseks kohustuslik.

6. Hageja on hagiavalduses palunud kostjatelt välja mõista solidaarselt laenulepingust nr

V220721-1 tuleneva põhivõlgnevuse summas 10 000 eurot, laenulepingust nr V60522-1

tuleneva põhivõlgnevuse summas 7000 eurot ning laenulepingust nr V220922-1 tuleneva

põhivõlgnevuse summas 10 000 eurot.

6.1 VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma

kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku

või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

6.2 Kohus loeb tsiviilasja materjalide tõendatuks, et hageja on 08.06.2024 laenulepingud

erakorraliselt üles öelnud, viidates laenulepingu p-le 7.2 ning asjaolule, et kostja I on

olnud maksete tasumisega kõigi kolme laenulepingu puhul viivituses enam kui 30 päeva

(dtl 14). Hageja on andnud kostjatele täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, s.o

hiljemalt 15.06.2024.

Laenulepingute p-s 7.2 on pooled kokku leppinud, et laenuandjal on õigus leping üles

öelda, kui laenusaaja on viivituses rohkem kui ühe kuu intressi tasumisega. Laenuandja

ütleb lepingu üles kirjaliku ülesütlemisavaldusega. Laenuandja poolt lepingu ülesütlemise

korral peab laenusaaja tagastama 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates

ülesütlemisavalduse saatmisest põhisumma ja kuni selle tähtajani arvestatud intressi.

VÕS § 399 lg 1 p 2 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Riigikohtu praktika

kohaselt peaks laenuandja lisaks VÕS § 399 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduste täitmisele

andma VÕS § 196 lg 2 kohaselt laenusaajale enne lepingu ülesütlemist veel ka täiendava

tähtaja täitmiseks ning lepingu ülesütlemine oleks kehtivalt võimalik alles pärast

täiendava tähtaja tulemuseta möödumist (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-20-06 p

12).

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul olid nii formaalsed, kui ka materiaalsed

eeldused laenulepingute ülesütlemiseks täidetud.

6.3 Laenulepingu nr V220721-1 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud laenuperioodis 23.07.2021

kuni 23.10.2021 ning p-i 2.2 kohaselt pidi laenuperiood pikenema ühe kuu võrra, kui

laenuandja või laenusaaja ei ole väljendanud teistsugust tahet. Laenulepingu p-i 3.1

kohaselt tuli laenusaajal tasuda intressi 3% laenusumma jäägilt ehk 300 eurot

kalendrikuus. Lepingust ei nähtu, et laenuperioodi jooksul oleks tulnud tasuda makseid

põhiosa katteks. Samuti puuduvad tõendid, et pooled oleksid enne hagejapoolset

laenulepingu erakorralist ülesütlemist soovinud laenulepingut lõpetada ehk lepingu p-s

2.2 märgitud tahet ei ole väljendatud. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et

peale lepingus märgitud laenuperioodi lõppu on kostja igakuiselt lepingu p-s 3.1 märgitud

intressi tasunud. Kostja I konto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud perioodil

23.08.2021 kuni 11.04.2024 tagasimakseid igakordselt 300 euro ulatuses, kokku 9600

eurot. Arvestades, et intressi tuli tasuda igakuiselt 23-ndaks kuupäevaks (lepingu p 3.1),

siis nähtub kostja I konto väljavõttelt, et kostja oli oma intressimaksetega viivituses

(tasudes hilisematel kuupäevadel, s.h mõnel korral ka järgmisel kuul). Viimaste maksete

näitel saab seega asuda seisukohale, et kostja I viimane 11.04.2024 makse on tehtud

23.03.2024 toimuma pidanud makse eest (s.h 23.12.2023 toimuma pidanud makse tehti

10.01.2024, 23.01.2024 toimuma pidanud makse teostati 26.02.2024, 23.02.2024

toimuma pidanud makse teostati 22.03.2024). Seega on kostjal I tasumata intress alates

24.03.2024 kuni 07.06.2024 kokku summas 750 eurot (mitte alates 23.03.2024 summas

760 eurot nagu hageja on märkinud).

6.4 Laenulepingu nr V60522-1 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud laenuperioodis 06.05.2022

kuni 06.06.2022 ning p-i 2.2 kohaselt pikeneb laenuperiood ühe kuu võrra, kui

laenuandja või laenusaaja ei ole väljendanud teistsugust tahet. Laenulepingu p-i 3.1

kohaselt tuli laenusaajal tasuda intressi 3% laenusumma jäägilt ehk 210 eurot

kalendrikuus. Lepingust ei nähtu, et laenuperioodi jooksul oleks tulnud tasuda makseid

põhiosa katteks. Samuti puuduvad tõendid, et pooled oleksid enne hagejapoolset

laenulepingu erakorralist ülesütlemist soovinud laenulepingut lõpetada ehk lepingu p-s

2.2 märgitud tahet ei ole väljendatud. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et

peale lepingus märgitud laenuperioodi lõppu on kostja igakuiselt lepingu p-s 3.1 märgitud

intressi tasunud. Kostja I konto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud perioodil

06.06.2022 kuni 16.04.2024 tagasimakseid igakordselt 210 euro ulatuses, kokku 4830

eurot. Arvestades, et intressi tuli tasuda igakuiselt 6-ndaks kuupäevaks (lepingu p 3.1),

siis nähtub kostja I konto väljavõttelt, et kostja I oli oma intressimaksetega viivituses

(tasudes hilisematel kuupäevadel). Viimane makse 16.04.2024 on seega tehtud

06.04.2024 toimuma pidanud makse eest. Seega on kostjal tasumata intress alates

07.04.2024 kuni 07.06.2024 kokku summas 420 eurot.

6.5 Laenulepingu nr V220922-1 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud laenuperioodis 22.09.2022

kuni 22.12.2022 ning p-i 2.2 kohaselt pikeneb laenuperiood ühe kuu võrra, kui