2-24-124002/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-124002

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-124002

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1450,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-

post: XXX).

Kostja: K.H. (isikukood: XXX, elukoha aadress: xxxxxxxxxxxxx,

xxxxxlinn, xxxxxvald,xxxxxxxxxxxxx maakond).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K.H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ja menetluskulude rahaline

suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 19-28, 111-114).

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31.10.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palub K.H.-lt (kostja) välja mõista põhivõlg 817,74 eurot, intress 75,35 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 195,67 eurot ning edaspidi

viivised 39,99% aastas alates 01.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja

krediidikontolepingu nr KK3357245 ja muutmise kokkulepped. Lepingu alusel võimaldati

kostjale krediiti 1000 eurot, krediidi kulukuse määr on 49%. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 11.03.2024

lepingu ülesütlemise teate, milles anti vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud. Esialgne

võlausaldaja luges lepingu üles öelduks 26.03.2024 ja loovutas 27.03.2024 kostja vastase

nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja

muid kõrvalnõudeid. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata krediit 817,74

eurot.

3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 39,99% aastas ja 0,11% päevas. Kostjal

on intressi võlgnevus alates 10.01.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud

10.03.2024 osamakseni summas 75,35 eurot.

4. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ning

lepingu üldtingimuste p-st 7.3. Sissenõudmisega seotud kulud on 35 eurot, mis koosnevad

tasuliste kirjade saatmisest ja muudest kuludest.

5. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 817,74 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 27.03.2024 kuni hagi esitamiseni 31.10.2024 aastase intressi

määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 195,67 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist alates 01.11.2024

lepingujärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

6. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt

esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase. Kostja igakuine keskmine sissetulek oli

704,23 eurot, väljaminekud 226 eurot, lisaks on laenuandja arvestanud

majapidamiskuludeks 360 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva

laenu osamakse (19,33 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 98,90 eurot. Laenuandja võis järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingut. Hagejale ei saa ette heita vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist kui taotluste täitmisel esitas kostja ebaõigeid andmeid. Arvestades

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi

kohustusi raskuseteta täitma.

7. Vastuseks kohtule selgitas hageja täiendavalt, et esialgne võlausaldaja on enne laenulepingu

sõlmimist 20.12.2018 tutvunud kostja pensioniregistri väljavõttega perioodil 04.2018-

09.2018 ning tuvastanud, et aprillist septembrini 2018 laekus kostjale töötasu 3715,06 eurot

ehk keskmiselt 6 kuu vältel igakuiselt 619,18 eurot. Laenulepingut sõlmides hinnati kostja

krediidivõimekust, kasutades tema poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta,

20.12.2018 Taust.ee ja 02.10.2018 Creditinfo.ee maksehäirete päringuid, mille käigus

selgus, et kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid, 18.10.2018 Maksuameti päringut, mille

kohaselt kostjal maksuvõlgnevused puudusid, 02.10.2018 Pensioniregistri päringut, mille

käigus selgusid kliendi sissetulekud ning 20.12.2018 Ametlikud teadaanded päringut, mille

käigus selgus, et ametlikud teadaanded kostja kohta puudusid. Kostja väitel olid igakuised

finantskohustused 103 eurot (tarbimislaen 48 eurot ja järelmaks 55 eurot). Ka krediidikonto

limiidi suurendamisel 600 ja 1000 euroni 06.01.2019 hinnati kostja krediidivõimekust, tehti

Taust.ee, Creditinfo.ee, Maksuameti, Ametlike teadaannete ja pensioniregistri päringud ning

lepingu muutmisel 22.03.2022. Pensioniregistri väljavõtte järgi laekus maist septembrini

2021 kostjale töötasu 2112,70 eurot ehk keskmiselt 3 kuu vältel igakuiselt 704,23 eurot.

Kostja väitel olid igakuised kulud ülalpeetavatele 226 eurot ja majapidamiskulud 360 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on laenuandja veendunud, et on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

8. Hageja täidab kohtunõude ja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse ning juhul kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai

lepingu alusel krediiti kokku 1512 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 2514,12 eurot. Seega on kostja tagastanud lepingu alusel saadud põhisumma.

9. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

11. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu, millest

nähtuvalt võimaldati kostjale 20.12.2018 lepingu nr KK3357245 (dtl 29) alusel tähtajatult

laenu limiidiga 500 eurot, mida muudeti 06.01.2019 (dtl 32, 35) lepingutega ja suurendati

600 ja 1000 euroni. Lepingute järgi pidi kostja maksma igakuiselt 10. kuupäevaks vastavalt

maksegraafikule krediidi põhiosa makse ja intressi, osamakse suurus maksimaalselt 38,66

eurot kuus.

12. Poolte vahel sõlmitud krediidikonto leping ja selle muutmise kokkulepped on

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi.

13. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

14. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

15. Lepingu ja selle muutmise kokkulepete krediidikulukuse määr oli 49% aastas ning nende

sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2018

seisuga 19,97% aastas ja 30.11.2018 seisuga 20,01% aastas. Seega ei ületanud lepingus ja

muutmise kokkulepetes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning

lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.

16. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada.

18. Hageja on kohtule esitanud laenutaotluse, millest nähtuvalt on kostja avaldanud 20.12.2018

(dtl 46, 47) oma töötasu suuruseks 619,18 eurot, finantskohustuse suuruseks (kulud

ülalpeetavatele) 226 eurot ning majapidamiskuludeks 360 eurot. Krediidi suurendamiseks

esitatud taotlusi kohtule esitatud ei ole.

19. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

20. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja 02.10.2018 teinud päringu Creditinfo.ee, 20.12.2018

Taust.ee ja Ametlike teadaannete süsteemi. Pensioniregistrisse on päring tehtud 06.10.2021,

Maksuameti süsteemi 18.10.2018. Samas enne laenulimiidi suurendamist s.o 06.01.2019 ei

ole tehtud ühtegi päringut. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostjalt oleks

pangakonto väljevõtet küsitud.

21. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-169-13, p 21).

22. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute, kohustuste ning majandamiskulude kohta. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit,

riided, eluase jms).

23. Seda, et krediidiandja on teinud päringud riiklikesse registritesse ning analüüsinud kostja

enda esitatud andmeid, ei saa pidada piisavaks krediidivõime hindamisel. Samuti on

laenuandja käsutuses olevatest andmetest nähtuvalt kostjal enne 20.12.2018 laenu taotluse

esitamist varasema laenu jääk 954,04 eurot. Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele

tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingu

sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist kindlaks tehtud.

24. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

25. Hageja on esitanud kohtule 23.01.2025 VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui

kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostjale on

ümberarvestus kätte toimetatud 12.02.2025. Ümberarvestuse kohaselt on kostja saanud

krediiti kokku 1512 eurot ja teinud tagasimakseid summas 2514,12 eurot, mis tuleb

arvestada põhiosa katteks. Seega on kostja kogu võlgnevuse tasunud ning hageja nõue ei ole

põhjendatud.

26. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

28. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning eelduslikult ei ole tal neid ka tekkinud.

Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik