2-25-101434/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-101434

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi O. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5753,32 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479; lepinguline esindaja: Sigrid

Rahkema, e-post: XXX;

Kostja: O. S., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt O. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

4498,93 eurot, intress 214,38 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 349,06 eurot ning viivised alates 18.04.2025 kuni

põhinõude summas 4498,93 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt O. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuludena

865 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb O. S.l tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

AS I (esialgne võlausaldaja) ja O. S. (kostja) sõlmisid 17.08.2023 tarbijakrediidilepingu

nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 6000 eurot, väljamakse on I’i poolt tehtud

kuupäeval 17.08.2023. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 17.08.2023.

Lepingu põhitingimuste kohaselt (Lisa 1, lk 1) ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe (Lisa 1,

lk 5) kohaselt on krediidi kulukuse määraks 18,47% aastas ja krediidi kogukulu 7409,39

eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 6000

eurot, intressimäära 13,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.02.2026,

osamaksete arvu 30 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 120 eurot, igakuine lepingu

haldustasu 3,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.09.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 3), s.o

hiljemalt 18.09.2024. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses

kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.06.2024, 15.07.2024, 15.08.2024. 25.09.2024

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 4). AS I loovutas 26.09.2024

kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on otsuse tegemise eel kostja sissetulekuid

kontrollinud Pensioniregistrist. Seega on hageja kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud

teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara

ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma.

Hageja palub mõista kostjalt O. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 4498,93 eurot, intress 214,38 eurot, haldustasu 15,60 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 349,06 eurot; viivised

alates 18.04.2025 kuni põhinõude summas 4498,93 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 13,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 595,00 eurot ja

hageja õigusabikulud 442,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.06.2025.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(18,47%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. AS I ja O. S. sõlmisid 17.08.2023

tarbijakrediidilepingu nr. XXX, milles kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 18,47%.

Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole

tühine.

Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel laenutaotluse (Lisa 6) ja

maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on otsuse tegemise

eel kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist, mille kohaselt oli kostja viimase 5

kuu kinnipeetud pensioniosamaksed, mis on 6% kuus, summas 1299,48 eurot. Võttes

arvesse, et kostja igakuised sissetulekud olid 1300 eurot kuus ja muud finantskohustused

puudusid, jäi kostjale peale laenu väljastamist kätte 1053,01 eurot igapäevasteks

majandamiskuludeks (1300-246,99=1053,01). Seega jäi kostjale kätte 81% tema

igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja igati krediidivõimeline. Võrdluseks,

arvestuslik elatusmiinimum 2023. aastal oli 338,23 eurot (leping sõlmiti 17.08.2023).

Hagis väljatoodu ning hageja esitatud tõenditele tuginedes võis laenuandja järeldada

kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab,

et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja esindustasu

442,5 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud

olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva

võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100

eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5

h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd

ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist

arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus

põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 250 eurot (2,5*100). Ühtlasi peab

kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 865 eurot

(595+250+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (865

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik