Legislator Case Law & Legislation
2-25-8887/6 AI generated

2-25-8887/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-8887/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostja D. H.-lt Swedbank AS kasuks tema ja Swedbank AS vahel Mõista kostja D. H.-lt Swedbank AS kasuks välja viivis põhivõla (8 725,26 eurot)

Legislator headnote

AI generated

2-25-8887/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostja D. H.-lt Swedbank AS kasuks tema ja Swedbank AS vahel Mõista kostja D. H.-lt Swedbank AS kasuks välja viivis põhivõla (8 725,26 eurot)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-8887

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2025, Rakvere kohtumaja

Kohtunik

Kadri Väling

Tsiviilasja number

2-25-8887

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi D. H.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9 932,72 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja:

Swedbank AS, registrikood 10060701; hageja esindaja:

Maria Kraav, e posti aadress: XXX

Kostja:

D. H., isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostja D. H.-lt Swedbank AS kasuks tema ja Swedbank AS vahel

04.02.2022 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 8 725,26 eurot, intress

291,81 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 139,10

eurot.

3. Mõista kostja D. H.-lt Swedbank AS kasuks välja viivis põhivõla (8 725,26 eurot)

tasumata osalt 8,9 % aastas alates 07.06.2025 (k.a) kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta kostja D. H. kanda.

5. Määrata Swedbank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 770 eurot (s.o

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv).

6. Mõista kostja D. H.-lt välja Swedbank AS-i kasuks hageja menetluskulud 770

eurot.

7. Kostja D. H. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-25-8887

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Viru Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja Swedbank AS nõuab 06.06.2025 esitatud hagis kostja D. H.-lt põhivõlgnevuse 8

725,26 eurot, intressivõlgnevuse 291,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 139,10 eurot ja

põhivõlgnevuse tasumata osalt alates 07.06.2025 (k.a) kuni põhinõude täitmiseni viivise (8,9%

aastas) väljamõistmist. Menetluskulud 770 eurot (s.o riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda

ning välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis D. H. 04.02.2022 Swedbank AS-iga laenulepingu nr nr XXX,

mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 17 500 eurot intressimääraga 8,9% aastas.

Kostja oli lepingu ülesütlemise teate esitamise seisuga võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega, jättes tasumata 28.12.2024, 28.01.2025 ja 28.02.2025 põhiosa maksed

kogusummas 920,12 eurot. Hageja saatis 03.03.2025 kostjale kirja lepingu täitmiseks täiendava

tähtaja andmise, hoiatuse lepingu ülesütlemise ja kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja andis

2-25-8887

kostjale VÕS § 416 lg 1 kohaselt täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ja selgitas, et võla

mittetasumise korral öeldakse leping ülesse. Peale ülesütlemise teatise väljastamist jäi kostjal

tasumata ka 28.03.2025 põhiosa makse. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges hageja

11.04.2025 lepingu ühepoolelt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu põhinõue (8 725,26

eurot) sissenõutavaks. Kostjal on intressivõlgnevus alates 28.12.2024 kuni lepingu

ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o kuni 11.04.2025 summas 291,81 eurot.

Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub viivisemäär 8,9 % aastas. Hageja nõuab hagiavalduse

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt 139,10 eurot ja alates 07.06.2025 (k.a)

viivist 8,9% põhivõlalt (8 725,26 eurot) aastas kuni põhivõla tasumiseni.

3. Kohus võttis hagiavalduse 19.08.2025 menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14

päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus

toimetati kostjale kätte 21.08.2025. 22.08.2025 selgitas kohus kostjale, et TsMS § 32 lg 1 järgi

toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ja, kui ta ei oska eesti keelt, siis peab ta

ise otsima abi. Hagile vastamise tähtaeg oli 04.09.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud,

lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1).

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

5. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata, selgitades üksnes järgmist.

6. Maakohus kontrollis omal algatusel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

laenuandja poolt ja veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija

krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs, kasutatud asjakohaseid avalikke

andmekogusid nt maksehäire registrit). Maakohus ei tuvastanud puudujääke teabe kogumise

ega hindamise läbiviimise protsessis. Laenuandja on seega järginud hoolsuskohustust ja

analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles

eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe). Seadusele vastab ka lepingu krediidi kulukuse

määr.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Hageja on palunud kohtul määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik need kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 770 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud summas põhjendatud.

10. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

2-25-8887

Kohtunik