3-25-1589/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1589

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pikendada

X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Ekaterina Lange

Puudutatud isik – X. X , esindaja vandeadvokaadi abi

Kristina Ivanova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.07.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X. X taotlused määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil ja

tõlgi kutsumiseks kohtuistungile.

2. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.07.2025

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X saabus XX.XX.XXXX koos oma sugulastega

Narva-1 piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Nende eesmärk oli sõita Eesti kaudu Norra

Kuningriiki. Piiripunktis selgus, et X. X esitatud Norra elamisluba on võltsitud ning tema

passis olid võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja väljasõidutemplid. Pärast võltsitud

dokumentide avastamist palus X. X Eestis rahvusvahelist kaitset.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 06.01.2025 otsusega X. X rahvusvahelise kaitse

taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi puudutatud isikule lahkumisettekirjutuse

3-25-1589

ja kohaldas sissesõidukeeldu. X. X esitas PPA 06.01.2025 otsuse tühistamiseks kaebuse,

mille Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2025 otsusega nr 3-25-282 rahuldamata. Halduskohus

keelas 09.04.2025 määrusega lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. Puudutatud isik esitas

halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

3. Puudutatud isik lahkus 22.04.2025 omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja sõitis Tallinnast

laevaga Rootsi Kuningriiki. Rootsi piirivalve pidas puudutatud isiku kinni, kui ta üritas

siseneda Rootsi kasutades passi, mis ei olnud väljastatud temale, vaid sarnase välimusega

inimesele. Puudutatud isik esitas Rootsis 25.04.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi

esitas 30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

604/2013 (Dublini III määrus) alusel vastutus puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

läbivaatamise eest, mis rahuldati 02.05.2025. Puudutatud isik saabus Eestisse 27.05.2025 ning

esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti 27.05.2029 kell 18.49

kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel.

4. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 28.05.2025 taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 1, § 362 lg 1 ning

§ 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 6

ja 9 alusel. Tallinna Halduskohus andis 29.05.2025 määrusega loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025. Puudutatud isik esitas halduskohtu

29.05.2025 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.07.2025

määrusega rahuldamata.

5. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 21.07.2025 taotluse pikendada luba puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 ning § 361 lg 1 ja

lg 2 p 4 alusel.

Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine tema korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse

lõpuni on vajalik, sest asjaolud ei ole veel välja selgitatud. Kuna tegu on korduva taotlusega

ning isik väitis, et ilmnenud on uued asjaolud, siis tuleb anda isikule võimalus need esitada,

pidada temaga vestlus, kontrollida saadud teavet ning võrrelda seda päritoluriigi infoga.

Pärast seda on vaja teha veel üks intervjuu ning otsustada, kas kohaldada tuleb VRKS § 24 lg-

t 2 või 3. Rootsi ametiasutuste dokumentide tõlked valmisid 16.07.2025. Augustisse on

planeeritud intervjuu. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda temale sobivasse riiki

Schengeni alal või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis (võltsitud dokumentide kasutamine, omavoliline lahkumine varjupaigataotlejate

keskusest ja suundumine Rootsi, soov jõuda Norrasse) on isikust tulenev põgenemise oht

jätkuvalt aktuaalne. Esineb VSS § 68 p-des 6 ja 9 sätestatud põgenemisoht. Seetõttu ei ole

võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

Puudutatud isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud. Kuna ta ei soovinud lahkuda Schengeni

alalt tagasi Venemaale, esitas ta 25.04.2025 Rootsis rahvusvahelise kaitse taotluse. Kui Rootsi

andis puudutatud isiku 27.05.2025 Eestile üle, esitas ta Eestis korduva rahvusvahelise kaitse

taotluse, et lükata edasi enda väljasaatmist Venemaale. Isik ei oleks vabaduses motiveeritud

ootama ära PPA otsust ja lahkuma vabatahtlikult Venemaale. PPA on tõendanud, et

puudutatud isik läks Rootsi edasitoimetaja abiga. Uuesti Eestisse saabudes leiti isiku asjade

hulgast Rootsi ametiasutuste dokumendid, kus isik on välja toonud, et tema reisi eesmärk oli

külastada oma sugulasi Norras. Rootsi ametivõimudele on isik maininud, et Rootsis elavad

tema lähedased, kes saaks teda majutada. Isiku ebaseaduslik liikumine Euroopas näitab, et tal

on nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid või oskus hankida temale mitte kuuluvaid

reisidokumente. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegusid, et jõuda endale

meelepärasesse riiki. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga.

2(6)

3-25-1589

Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse

piiramisega. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA luges 06.01.2025 otsusega puudutatud

isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi.

6. Puudutatud isik leidis 22.07.2025 seisukohas, et PPA ei ole tõendanud kinnipidamise

vältimatut vajadust. Senise kinnipidamise ajal ei ole tehtud ühtegi sisulist menetlustoimingut,

mis vajaks isiku kohalolu. Riigikohtu praktika nõuab kinnipidamiseks konkreetseid ja

üksikasjalikke põhjendusi. PPA-l ei ole vaja koguda suures mahus täiendavat päritoluriigi

infot. Isikul on Eestiga tekkinud seosed, sh pooleli olev kohtumenetlus ja korduv

rahvusvahelise kaitse menetlus. Isik lahkus varem Eestist seoses eluohtliku olukorraga, kuna

venekeelses meedias avaldatud artikkel võis seada ohtu tema turvalisuse. Rootsis taotles ta

kohe rahvusvahelist kaitset. Tema lahkumine ei olnud põgenemiskatse. Isikul on mitmeid

tõsiseid terviseprobleeme, millele ei ole kinnipidamiskeskuses piisavalt reageeritud.

7. Tallinna Halduskohus pikendas 24.07.2025 määrusega luba puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 24.11.2025 (resolutsiooni p 1) ning kohustas PPA-d korraldama puudutatud

isikule vajaduspõhine arstiabi tema kinnipidamiskeskuses viibimise ajal (resolutsiooni p 2).

Taotluses märgitud asjaolud ning isiku ütlused ja käitumine loovad põhjendatud kahtluse, et

jaatada põgenemisohtu. Isikule on tehtud lahkumisettekirjutus, mis on kehtiv, kuigi selle

sundtäitmine on keelatud. Puudutatud isikul olid kontaktid, vahendid ja oskused, et jõuda

Eestisse, kasutades võltsitud dokumente. Isiku kinnitusel ta teadis, et Eestisse saabumisel

esitatud dokumendid olid võltsitud. Varasema varjupaigamenetluse ajal elas isik Vao

majutuskeskuses ja oli teadlik, et sealt ei või loata lahkuda. Asjaoludest nähtuvalt lahkus

puudutatud isik määratud elukohast, eesmärgiga jõuda varjatult sadamasse ja laevale. Seega

esineb VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht.

Puudutatud isik võib enda võimaliku väljasaatmise vältimiseks uuesti proovida Eestist

lahkuda. Tema lahkumist ei takistaks reisidokumendi hoiulevõtmine, kuna Schengeni alal ei

ole reeglina piirikontrolli ja piiriületustel ei kontrollita isikute dokumente. Põgenemisohu

tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava

eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). PPA on

kinnitanud, et kinnipidamiskeskuses on tagatud meditsiiniline abi, puudutatud isik on käinud

korduvalt meditsiinipersonali vastuvõtul ja teda on viidud tervisekontrolliks haiglasse. Kuna

isik on korduvalt viidanud, et tundis end Vao keskuses ohustatuna tema andmete avaldamise

tõttu venekeelses välismeedias, saab tema kinnipidamiskeskuses viibimist pidada ka

turvalisuse kaalutlustega kooskõlas olevaks, sest isik on seal ametivõimude pideva järelevalve

all.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHUS

8. X. X esitas 31.07.2025 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse

osas, millega kohus rahuldas PPA taotluse, ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata

ja vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik taotleb asja

läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda tõlgi. Määruskaebuse esitaja kordab

halduskohtule 22.07.2025 esitatud seisukohti ja lisab järgmist.

PPA tunnistas kohtuistungil, et menetluse viibimine on tingitud suurest halduskoormusest,

kuid see ei saa õigustada puudutatud isikult vabaduse võtmist. PPA ei ole esitanud

konkreetset menetlustoimingute plaani (nt orienteeruva ajakavaga). Ei esine vältimatut

vajadust isikut kinni pidada. Lahkumiskohustus ei suurenda väidetavat põgenemisohtu.

Praegu ei ole puudutatud isikul esialgse õiguskaitse tõttu kohustust Eestist lahkuda. Korduv

3(6)

3-25-1589

rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. VRKS § 25 lg 5 esimese lause kohaselt on sama

paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud juhtudel taotlejal õigus jääda korduva taotluse menetlemise

ajaks Eestisse, kui korduv taotlus esitatakse esimest korda. Seega, kui kohtumenetluse lõpeb

varem kui PPA haldusmenetlus, on isikul jätkuvalt õigus viibida Eestis. Isik on küll

omavoliliselt lahkunud Vao majutuskeskusest ja Eestist, kuid kohus on võtnud seda asjaolu

arvesse formaalselt. Isiku lahkumine oli tingitud artiklist, mis seadis tema elu Eestis ohtu.

Puudutatud isik taotles Rootsis kohe rahvusvahelist kaitset. Seega oli isiku eesmärk jõuda

turvalisse kohta, millest Venemaa võimud ei ole teadlikud ning ta ei lahkunud Eestist pelgalt

eesmärgiga põgeneda või ennast varjata. Puudutatud isiku kinnipidamine on vastuolus

tervisekaitse kaalutlustega.

9. PPA palub 21.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isiku Eestist lahkumine ei olnud tingitud määruskaebuses mainitud artiklist, sest

seda artiklit ei olnud tema lahkumise ajal veel ilmunud. Asjakohane ei ole etteheide, et PPA ei

ole rahvusvahelise kaitse menetlust efektiivselt toimetanud. Kaebaja saabus Eestisse

27.05.2025 ja esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Menetlus hõlmab

intervjuud, tõendite uurimist ja päritolumaa info kogumist. Isiku esimese rahvusvahelise

kaitse menetluse raames on need toimingud küll tehtud, kuid korduva taotluse korral peab

PPA taas tegema menetlustoiminguid, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja

kättesaadavust. Isiku käitumine viitab rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamisele.

Isikuga on peetud vestlus 21.08.2025 (protokoll on vormistamisel). PPA on toimetanud

operatiivselt ja kiirelt. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht ning tema kinnipidamine

kinnipidamiskeskuses on vajalik efektiivse ja kiire rahvusvahelise kaitse menetluse

tagamiseks.

Puudutatud isiku väide, et tema kinnipidamine on vastuolus tervisekaitse kaalutlustega, on

paljasõnaline. Puudutatud isiku terviseseisund ei takistanud varasemat ebaseaduslikku

piiriületust. Isik saabus kinnipidamiskeskusesse 27.05.2025 ja tema esmane ülevaatus tehti

28.05.2025. Kinnipidamiskeskuses on isikule osutatud meditsiinilisi teenuseid 11.07., 16.07.,

22.07., 06.08. ja 15.08.2025. Ta on käinud Lääne-Tallinna Keskhaiglas 01.07. ja 09.07.2025

gastroskoopia uuringutel ning 16.07.2025 koormustestil. Keskuses viibimise ajal on isik

käinud kuuel korral vaimse tervise nõustamisel. Kinnipidamiskeskuses on arstiabi tagatud iga

päev. Kui isik vajab arstiabi (sh psühholoogilist abi), tuleb tal sellest ametnikele teada anda.

Kui isik vajab kiireloomulist abi, siis kutsutakse talle kiirabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus tõlgendab puudutatud isiku määruskaebust selliselt, et ta palub tühistada

halduskohtu 24.07.2025 määruse resolutsiooni p 1 ja uue määrusega jätta PPA taotlus

rahuldamata.

11. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus

ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul

vaadata PPA 21.07.2025 taotlus läbi kohtuistungil, kuid HKMS § 265 lg 5 teisest lausest

tulenevalt ei ole nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse

läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda põhjendust, miks tuleks selle läbivaatamiseks

korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda halduskohtu 23.07.2025 istungil, millest

võtsid osa ka vene keele tõlgid. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua

välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid

on võimalik piisava põhjalikkusega hinnata ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus

kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Eelnevat arvestades jääb rahuldamata ka isiku

taotlus tõlgi kutsumiseks kohtuistungile.

4(6)

3-25-1589

12. PPA taotles luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 p-dega 6 ja 9.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on PPA taotluse õigesti rahuldanud.

13. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selles sättes on

väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete

(nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega

seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures

aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu

30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).

14. Puudutatud isik esitas 27.05.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid see

menetlus on pooleli. VRKS § 24 lg-tes 1 ja 2 toodud eelduste täitmise korral tuleb PPA-l

rahvusvahelise kaitse menetlus uuendada ja puudutatud isiku taotlus uute asjaolude valguses

uuesti läbi vaadata. Puudutatud isikut on varem küsitletud 28.05.2025 pärast Rootsist Eestisse

saabumist (dtl 15 jj), kuid selles ei ole põhjalikumalt puudutatud korduva rahvusvahelise

kaitse taotlemise asjaolusid. Isik selgitas, et lahkus 26.04.2025 Eestist Rootsi, sest tal hakkas

hirm enda ja oma lähedaste pärast, kuna 24.04.2025 ilmus internetis artikkel, kus oli tema

kohta „kõik kirjas“. Samas küsitluses väidab puudutatud isik aga vastupidi, et ta soovib jääda

Eestisse, sest siin on tal ja tema perel ohutu olla ning ta kardab minna tagasi Venemaale või

Tšetšeeni Vabariiki (dtl 18). Rootsi ametiasutuse esitatud dokumentidest nähtub, et Rootsi

politseiamet pidas puudutatud isiku kinni juba 22.04.2025 (dtl 312). Seega ilmus kõnealune

artikkel pärast puudutatud isiku Eestist lahkumist ja Rootsi jõudmist. Seetõttu on isiku ütlused

ebausaldusväärsed. PPA on 21.07.2025 taotluses põhistanud, et augustis on kavas pidada

isikuga rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus, ütlusi analüüsida, koguda päritolumaa infot ja

kõrvutada seda isiku ütlustega ning seejärel teha otsus (dtl 355, 356). Halduskohtu 23.07.2025

istungil täpsustas PPA, et intervjuu toimub augusti alguses ning pärast seda hakkab PPA

kõrvutama isiku ütlusi päritoluriigi info ja Rootsist saadud dokumentidega. Seejärel tehakse

puudutatud isikuga veel üks intervjuu. Otsuse langetamise tähtaeg on PPA kinnitusel

27.11.2025. PPA on vastuses määruskaebusele märkinud, et isikuga on peetud rahvusvahelise

kaitse taotleja vestlus 21.08.2025, mille protokolli praegu koostatakse. Neil asjaoludel on

põhjendamatu määruskaebuses esitatud etteheide, et PPA ei ole esitanud piisavalt konkreetset

menetlusplaani. Kokkuvõttes on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke

toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud, ning nende

toimingute tegemiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav.

15. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku

kinnipidamist, vaid selleks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta

Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemise oht

(vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5).

16. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku puhul VSS § 6⁸ p-dest 6 ja 9 tulenev põgenemise

oht, s.t välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning välismaalane on loata lahkunud

määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.

17. Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud

liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus

hindas 02.07.2025 määruses puudutatud isikuga seotud asjaolusid ning leidis, et esineb tema

põgenemise oht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-dega 6 ja 9). Ringkonnakohus jääb

selle seisukoha juurde. Puudutatud isik lahkus omavoliliselt Vao majutuskeskusest ning

5(6)

3-25-1589

suundus seejärel ebaseaduslikult laevaga Rootsi, kus Rootsi piirivalve pidas ta 22.04.2025

kinni. Seega esineb VSS § 68 p-s 9 sätestatud kinnipidamise eeldus. Rootsis esitas puudutatud

isik ametiasutusele oma isiku tuvastamiseks teise inimese nimele väljastatud passi (dtl 155,

312). Ka Narva-1 piiripunkti kaudu Eestisse saabumisel esitas ta võltsitud Norra elamisloa

ning lisaks olid tema passis võltsitud Venemaa ning Itaalia sisse- ja väljasõidutemplid (dtl 7).

Seejuures oli isik võltsingutest teadlik (dtl 17). Eestisse saabumisel oli puudutatud isiku ja

tema sugulaste eesmärk sõita Eesti kaudu Norrasse (dtl 7). Ka Rootsi migratsiooniametile on

isik väitnud, et tema sõidu eesmärk oli peatuda Rootsis ja sõita siis Norrasse külastama oma

sugulasi. Puudutatud isik on Rootsis 26.04.2025 peetud vestluse käigus avaldanud, et tal on

Rootsis õde, kes on Rootsi kodanik, ning vennapoeg, kes taotleb Rootsis varjupaika (dtl 312).

Eelnevat arvestades on usutav, et isiku tegelik eesmärk on jõuda Rootsi või Norrasse, kus

elavad tema sugulased. Eestis puuduvad puudutatud isikul viibimiskoht, tuttavad ja sugulased

ning igasugune muu seos Eestiga. Piisav seos Eestiga ei ole see, et ta on taotlenud siin

rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool

toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne. Kuna isik on väljaspool koduriiki liikumiseks

kasutanud abistajaid ja võltsitud või temale mittekuuluvaid dokumente, on põhjendatud alus

arvata, et ka vabaduses viibides on tal olemas kontaktid, teadmised, oskused ja vahendid, et

liikuda Eestist edasi meelepärasesse riiki. Seetõttu on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses

viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav.

18. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Senise kinnipidamise

pikkust arvestades ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 24.11.2025 pidada

ebaproportsionaalseks. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks

puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses peab isikule tagama

tervisekontrolli ja vajalikud tervishoiuteenused (VSS § 269). PPA selgituste kohaselt on isik

kinnipidamiskeskuses korduvalt kasutanud meditsiinilisi teenuseid ja käinud eriarsti

vastuvõttudel väljaspool keskust (dtl 423, 458). Samuti on PPA kinnitanud, et arvestab

puudutatud isiku terviseseisundiga. Määruskaebuses ei väideta vajalikust meditsiiniabist

ilmajätmist.

19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 24.07.2025 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

20. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta,

tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)