3-25-2933/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2933

Määruse kuupäev

10. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Eesti Advokatuuri

aukohtu 29. augusti 2025. a otsuse nr 2-15/25/479

tühistamiseks,

aukohtumenetluse

algatamiseks

kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.

2. Jätta Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi (kaebaja) esitas 11. juunil 2025 Eesti Advokatuurile kaebuse, milles palus

algatada vandeadvokaat Urmas Simoni suhtes aukohtumenetlus. Advokaat on määratud riigi

õigusabi korras kaitsma kaebajat kriminaalasjas nr 24259050893. Advokaat on toiminud

õigusvastaselt ning rikub kaebaja kaitseõigust. Kaebaja täiendas kaebust 30. juunil, 3. juulil ja

16. juulil 2025.

2. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 29. augusti 2025. a otsusega nr 2-15/25/479 mitte

algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo

tunnuste puudumisega. Aukohus vaatas asja läbi 7. augusti 2025. a istungil.

3. Kaebaja esitas 6. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

29. augusti 2025. a otsuse nr 2-15/25/479 tühistamiseks (kohtu märkus - kaebaja on ekslikult

märkinud otsuse kuupäevaks istungil asja läbivaatamise aja 7. augusti 2025. a ning kohus

korrigeerib otsuse kuupäeva), vandeadvokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks

kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et talle on riigi

3-25-2933

õigusabi korras määratud kaitsjaks Urmas Simon, kelle peale on kaebaja pidanud Eesti

Advokatuurile esitama mitu kaebust, kuid aukohus jättis advokaadi suhtes aukohtumenetluse

algatamata. Advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Kaebaja on jäetud

vajaliku kaitseta. Aukohtu otsus riivas oluliselt kaebaja väärikust ja põhjustas talle kannatusi.

Kaebaja taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist.

4. Eesti Advokatuur esitas 9. septembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja nõuab Eesti Advokatuuri aukohtu 29. augusti 2025. a otsuse nr 2-15/25/479

tühistamist, Eesti Advokatuuri kohustamist algatada vandeadvokaadi suhtes aukohtumenetlus

ning Eesti Advokatuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebaja väärikuse

alandamisega. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise kaebaja tühistamis- ja

kohustamisnõude osas (I) ning seejärel kaebaja hüvitamisnõude osas (II). Viimaks lahendab

kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse (III).

I

6. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või

toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse

eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.

märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-

981, p 11). HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kaebajal kui huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus

pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1

võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei

tulene aga kaebajale õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist.

Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õiguseid.

Advokatuuril on distsiplinaarmenetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja

advokaadi karistamisel suur otsustusruum. Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi

karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele

(Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2025. a määrus asjas nr 3-24-146, p 8). Võimalus

pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle

eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe

saamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. juuli 2022. a otsus asjas nr 3-20-1214, p 10).

Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri

tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas

aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid.

Kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Sisuliselt

saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus

rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse õigusaktidele vastavust on aukohus hinnanud (Tallinna

Ringkonnakohtu 3. märtsi 2023. a määrus asjas nr 3-22-2528, p 7 ja seal viidatud

kohtupraktika).

3-25-2933

8. Aukohus on kaebaja taotluse kolmeliikmelises koosseisus sisuliselt läbi vaadanud ja

koostanud selle kohta põhjendatud otsuse, milles ei tuvastanud advokaadi tegevuses

distsiplinaarsüüteo tunnuseid (AdvS § 17 lg 5). Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et

aukohus on analüüsinud kaebaja vandeadvokaadi tegevusele esitatud etteheiteid, kuulanud ära

puudutatud vandeadvokaadi ning teinud põhjendatud otsuse. Aukohtu seisukoha kujunemine

on halduskohtule jälgitav. Kohtule ei ilmne, et aukohus oleks rikkunud kaebaja menetluslikke

õigusi ning sellise õiguse rikkumist ei ole välja toonud ka kaebaja. Asjaolu, et kaebaja ei ole

rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse

vaidlustamiseks. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi

täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist

realiseerimist.

9. Seega tagastab kohus Jaak Reinomäe kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel.

II

10. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

11. Kuna kaebajal ei ole õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist ning

aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid selle eesmärk on

advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine,

siis ei saanud Eesti Advokatuuri tegevus menetluse läbiviimisel kaebaja õigusi intensiivselt

riivata. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul menetluse tulemusega, võis talle põhjustada

rahulolematust, kuid sellega kaebajale kaasnenud negatiivsed tagajärjed piirduvad. Seega on

kaebaja hüvitamisnõudega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Eesti Advokatuuri

aukohus ei ole kaebaja menetluslikke õigusi rikkunud ning kaebajal puudub subjektiivne

õigus aukohtu kaalutlusotsuse vaidlustamiseks. Menetluse tulemusega mittenõustumine võis

põhjustada kaebajale teatud heaolu langust, kuid mitte selliseid kannatusi, mida saaks pidada

kaebaja inimväärikust alandavaks ning mis võinuks põhjustada kaebajale mittevaralist kahju.

Seetõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Jaak Reinomäe kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel.

3-25-2933

14. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

III

15. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse ning ta on ka varasemalt

suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses erinevaid kaebusi ja avaldusi esitada (haldusasjad

nr 3-25-2937, 3-25-2591, 3-25-2558, 3-25-2168, 3-25-2021, 3-25-1834, 3-25-1620,

3-24-2631, 3-24-716, 3-24-476, 3-24-400, 3-24-398 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja

on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus Jaak Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider