2-23-122054/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Kohtuotsuse tegemise aeg

10. september 2025. a

Tsiviilasja number

2-23-122054

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. K. vastu võla nõudes

Hagihind

3350,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, e-

post: XXX)

Kostja A. K. (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 01.09.2021 sõlmitud

makselahenduse lepingust nr XXX ja 09.04.2022 sõlmitud I järelmaksu lepingust nr

XXX tulenev põhivõlgnevus 2176,56 eurot, sissenõudekulud 90 eurot ning viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2176,56 eurolt alates

27.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.

4. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 680,80 eurot. Välja mõista kostjalt

menetluskulu 680,80 eurot hageja kasuks. Jätta kostja menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

5. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (680,80 eurot) tuleb tasuda

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

2-23-122054

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-

le 1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse

ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hagi nõue

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 01.09.2021 XXX

makselahenduse lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 700 eurot. Lepingus lepiti kokku

intressi määras 18% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks oli 28,97%. Kostja kohustus

tagastama I AS-le krediidi igakuiselt 5. kuupäevaks. Lepingu nr XXX alusel väljastati kostjale

krediiti 700 eurot, mida kostja on kasutanud summas 698,61 eurot.

AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 09.04.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille

alusel kostja ostis kaupa maksumusega 2112,80 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 0%

aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks oli 0%. Kostja kohustus tasuma kauba eest vastavalt

kokkulepitud maksegraafikule.

Kostja ei täitnud lepingust nr XXX ja XXX tulenevaid kohustusi tähtaegselt. I AS saatis

05.01.2023 kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 26.01.2023 saatis I AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta alates

26.01.2023, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS saatis

17.01.2023 kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 26.01.2023 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta

alates 26.01.2023, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

I AS ja I AS loovutasid 31.01.2023 lepingutest nr XXX ja XXX nõuded kostja vastu hagejale

(endise nimega OÜ Aktiva Finants) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid. Teade nõude loovutuse kohta on kostjale saadetud.

2. Lepingu nr XXX alusel on täitmata põhinõue 698,61 eurot (kasutusele võetud krediit. Lepingu

ülesütlemise seisuga 26.01.2023 oli kostjal tasumata intressivõlgnevus (määr 18% aastas)

summas 40,25 eurot, s.o perioodil 01.10.2022-31.10.2022 summas 10,32 eurot, perioodil

01.11.2022-30.11.2022 summas 10,37 eurot, perioodil 01.12.2022-02.01.2023 summas 11,53

eurot ja perioodil 03.01.2023-31.01.2023 summas 8,03 eurot.

Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 698,61 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

27.11.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 18% aastas kooskõlas laenulepingu

põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. 27.01.2023-27.11.2023 eest

sissenõutavaks muutunud viivis on 105,08 eurot. Alates 28.22.2023 nõuab hageja viivist

põhinõudelt 698,61 eurot kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses intressimääras 18% aastas.

2-23-122054

Lepingus nr XXX leppisid pooled kokku kuutasus 2,50 eurot, mida kostja pidi tasuma igakuiselt

5. kuupäeval. Kostjal on tasumata 26.01.2023. a seisuga haldustasu kokku 7,74 eurot. Lepingu nr

XXX alusel on hagejal sissenõudmiskulude nõue 40 eurot.

3. Lepingu nr XXX alusel on kostja tasunud põhiosa katteks 528,20 eurot, seega on tasumata

põhinõue 1584,60 eurot (2112,80-528,20). Lepingu nr XXX alusel on hagejal

sissenõudmiskulude nõue 50 eurot.

Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1584,60 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.01.2023 kuni 27.11.2023 lepingus kokku lepitud

viivisemääras, s.o 24% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Perioodi 27.01.2023-27.11.2023 eest on sissenõutavaks muutunud viivis

317,79 eurot. Alates 28.11.2023 nõuab hageja viivist kogu 1584,60 eurot kuni põhinõude

tasumiseni alates lepingujärgses intressimääras 24% aastas.

4. Kostja märkis laenulepingu nr XXX laenutaotlusel oma sissetuleku suuruseks 1800 eurot ja

lepingu nr XXX laenutaotlusel 1950 eurot. Kostja märkis lepingu XXX laenutaotlusel oma

kohustuste suuruseks 260 eurot ning lepingu nr XXX laenutaotlusel 425 eurot. Hageja selgitab, et

krediidiandja kontrollis kostja sissetuleku andmeid nii EMTA-st kui ka maksehäireregistrist,

hindas maksevõimelisust avalike andmebaaside põhjal ning leidis, et kohustuste täitmine on

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

5. Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakond on kostjale üritanud hagimaterjale kätte toimetada

järgmiselt: 01.06.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 06.06.2023 aadressil XXX -

Tagastatud - muu põhjus 09.06.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 27.06.2023

aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 27.06.2023 saadetud teavitus e-posti

aadressidel XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus. Varasemas

menetluses XXX korteriomanik kinnitas 27.03.2023, et võlgnik ei ela enam antud aadressil,

võimalik, et läks Venemaale. Rahvastikuregistri andmetel on aadress XXX alates 22.05.2023

kehtetu. Aadressil XXX asub XXX. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku lisa-aadressiks

märgitud XXX. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele

on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 11.09.2023, et PPA andmebaasides

puuduvad andmed antud isiku teiste elu- või asukohtade ja kontaktandmete, kui on toodud teie

päringus või Rahvastikuregistris, osas.

6. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus vaatab asja läbi lihtmenetluses ning piirdub TsMS § 444 lg 2 alusel üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

I AS ja kostja vahel oli sõlmitud 01.09.2021 XXX makselahenduse leping nr XXX, mille alusel

on kostja saanud krediiti summas 700 eurot (dtl 32). Lepingu kohaselt oli intressi määr 18 %

aastas ja krediidi kulukuse määr 28,97 % aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

AS I ja kostja vahel oli sõlmitud 09.04.2022 I järelmaksuleping nr XXX, mille alusel soetas

2-23-122054

kostja kaupa maksumusega 2112,80 eurot (dtl 50-51). Lepingu kohaselt oli intressi määr 0%

aastas ja krediidi kulukuse määr 0% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

9. Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (01.09.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 56,04%

aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda

krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (09.04.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas.

Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi

andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

10. Kostja võttis lepingu nr. XXX alusel kasutusse krediidi 698,61 eurot, mis on tagastamata.

Kostja on teinud intressi makseid summas 106,65 eurot. 05.01.2023 on I AS edastatud kostjale

lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 19.01.2023 võlgnevuse

tasumiseks (dtl 40). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning I AS on edastanud 26.01.2023

lepingu nr XXX ülesütlemise teatise (dtl 41).

Kostja on lepingu nr XXX põhiosa katteks teinud makseid summas 528,20 eurot ning tasumata on

põhinõue 1584,60 (2112,8- 528,2) eurot. 17.01.2023 on I AS edastatud kostjale lepingu nr XXX

ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 24.01.2023 võlgnevuse tasumiseks (dtl

58). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning I AS on edastanud 26.01.2023 lepingu nr XXX

ülesütlemise teatise (dtl 59).

Esialgsed võlausaldajad on loovutanud lepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõuded hagejale

31.01.2023 ning on sellest kostjat teavitanud 31.01.2023 teadetes (dtl 62, 63). Hageja on

edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 68-85).

11. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13). Kohus selgitas 14.06.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 96-100).

12. Hagiavaldusest, selle lisadest, hageja 10.07.2024 vastusest ning sellele lisatud tõenditest

ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli

ebapiisav. Laenu andmisel esitatud teabe põhjal puudus kindlus, et kostjale oli laenu

tagasimaksmine jõukohane. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida

taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

13. Kostja märkis laenutaotluses XXX (01.09.2021 laenuleping) oma sissetulekuks 1800 eurot ja

igakuisteks kohustusteks 260 eurot (dtl 64). Kostja ei ole märkinud ülalpeetavate arvu ega

tööandjat. Kostja märkis lepingu nr XXX laenutaotlusel (09.04.2022 leping) igakuiseks

2-23-122054

sissetulekuks 1950 eurot ja kohustuste suuruseks 425 eurot (dtl 65). EMTA päringu vastusest (dtl

66) nähtub, et kostja viimase 11 kuu keskmise sissetuleku suuruseks oli märgitud 1736,96 eurot ja

viimane sissetuleku päev oli 28.02.2022.

14. Hageja leiab, et on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud kostja finantsvõimekust, sh

analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute,

vara ja kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole taolise teabe kogumine ja kontrollimine

tõendatud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud, millest täpselt koosneb

igakuine sissetulek, kas kostjal on jätkuvalt olemas töö ning millised igakuised kohustused kostjal

tegelikkuses eksisteerisid. Hageja kinnitusel kontrollis krediidiandja maksehäireregistreid. Kohus

märgib, et maksehäireregistri väljavõtte (dtl 67) kohaselt oli kajastatud varaseim maksehäire

10.10.22 seisuga, s.o pärast laenukohustuste võtmist. Samas ei saa ainult maksehäire puudumisest

tuvastada kostja piisavat finantsvõimekust. Ülejäänud ulatuses on esialgsed võlausaldajad seega

lähtunud vaid kostja väidetest.

15. Hageja leiab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel

nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja

krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja

nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt

tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Kostja poolt

sõlmitud lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud

teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning

osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis

laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega

järelmaksulepingut.

16. Kohus märgib, et laenuandja on praegusel juhul jätnud pangakonto väljavõtte välja nõudmata

olukorras, kus puudus muu, piisav teave laenvõtja krediidivõime kohta. Laenuandja jättis

kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Kohus leiab, et

krediidiandjad ei selgitanud lepingute sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega

tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule,

eluasemele jms. Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud

andmed ei olnud piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 4034 sätestatud kohustus

nõuetekohaselt täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut ja

oletatavaid igakuiseid kulutusi. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema

teada, et paljud inimesed võtavad laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine

on jätkuv. Sellisel viisil satub inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei

suuda ta uute laenude võtmise kaudu eelmisi ära tasuda. Konto väljavõtte kaudu oleks olnud

võimalik tuvastada selliseid asjaolusid. Laenuandja konto väljavõtte küsimist vajalikuks ei

pidanud.

17. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja tegelikke sissetulekuid

ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu

ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja

kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu.

18. Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul

ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on

tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse

2-23-122054

rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei

saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.

19. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt

väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).

21. Kostja on võtnud lepingu nr. XXX alusel kasutusse krediidi summas 698,61 eurot ning on

teinud tagasimakseid kogusummas 106,65 eurot (intressi katteks), seega tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud krediidisumma 591,96 eurot (698,61-106,65).

Kostja sai lepingu nr. XXX alusel laenu kokku summas 2112,80 eurot, millest tagastatud on

528,20 eurot (vaid põhiosa katteks). Kostjal tuleb seega tagastada põhiosa 1584,60 eurot (2112,8-

528,2).

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid. Seega ei kuulu

rahuldamisele haldustasu nõue.

22. Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 403⁴ lg 7 alusel

esitatud ümberarvestusele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude

(591,96+1584,60) 2176,56 eurot, sissenõudmiskulu 90 eurot ning viivise alates lepingute

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.01.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Ülejäänud ulatuses jätab kohus hagi rahuldamata.

23. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 3350,12 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue

oleks sellisena esitatud) oleks 2495,10 eurot ehk hagi rahuldati ~74% ulatuses. Eeltoodu alusel

leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 420 eurot ja esindajakulu 696 eurot (4h x169 eurot +

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole. Toimikust ei nähtu

kostjal menetluskulude olemasolu. Kostja ei ole hageja menetluskulule vastuväiteid esitanud.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu summas 696 eurot selgelt põhjendamatu. Hagejat ei ole esindanud vandeadvokaat.

Esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei saa pidada tunnihinda 169 eurot (ilma käibemaksuta)

mõistlikuks ja põhjendatuks. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui

advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele. Otsuses TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672/25 (p 15) on leitud,

et kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Lepingulise esindaja

2-23-122054

tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja

keerukusest. Maakohus ei ole eksinud vaidluse mahu ja keerukuse hindamisel, kuid

ringkonnakohus leiab, et arvestades üldist elukalliduse tõusu, on maakohus põhjendamatult

vähendanud avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda. Viimastel aastate on kohtupraktikas leitud,

et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-

6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3; TlnRnKm 19.05.2023, 2-22-18818, p 15).

Ka Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik). Kohus lähtub eeltoodust ning leiab, et

põhjendatud tunnitasuks saab õigusabi osutamisel saab lugeda 120 eurot (käibemaksuta).

Põhjendatud õigusabikulu on koos maksekäsu kiirmenetluse kuluga 500 eurot (4*120+20).

Kokku on põhjendatud menetluskulu 920 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt

hagejale hüvitamisele 74%, s.o summas 680,80 eurot.

24. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

25. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 13.06.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, e-

posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse

kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik