2-24-112679/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-112679

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi B.V (B.V) vastu põhivõla 924 euro

29 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

1731 eurot 28 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: B.V (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. juuni 2025; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista B.V-lt Rediem Capital AB kasuks välja välja 1165 eurot 72 senti (s.o põhinõue

924 eurot 29 senti, intress 17 eurot 79 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 183 eurot 64

senti ja sissenõudmiskulud 40 eurot).

3. Mõista B.V-lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis põhinõudelt (924 eurolt 29 sendilt)

alates 20. septembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 24,15% aastas.

4. Jätta rahuldamata Rediem Capital AB intressinõue 99 euro 02 sendi ulatuses,

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 105 euro 31 sendi ulatuses ja sissenõudmiskulude

nõue 10 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskuludest 84% B.V ja 16% Rediem Capital AB kanda.

6. Mõista B.V-lt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 583 eurot 80 senti.

7. Mõista B.V-lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis menetluskuludelt (583 eurolt 80

sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 4. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse B.V-lt (kostjalt) 1251 euro 10 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas

makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Rediem Capital AB (hageja) esitas 19. septembril 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi,

milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 924 eurot 29 senti, intressi 116

eurot 81 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 288 eurot 95 senti ja sissenõudmiskulud 50

eurot, samuti viivise põhivõlalt alates 20. septembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni määras

38% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja) ja

kostja 25. juunil 2023 lepingu, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot. Kuivõrd kostja ei

täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 8. detsembril 2023 kostjale

ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23. novembril 2023

lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja viivituses 1. osamaksest (10. augustil

2023) kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni (10. novembril 2023). Esialgne võlausaldaja

loovutas oma nõude hagejale.

3. Kostja vastuses hagile märkinud, et ta langes pettuse ohvriks ning võlgnevus ei ole tema enda

tekitatud. Kostja on pöördunud politsei poole. Kostja palub kaasus menetlusest maha võtta ja

see ka hagejale selgeks teha.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 25. juunil 2023 sõlmitud krediidikontolepingust (dtl 39; üldtingimused dtl 40;

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 43; maksegraafik dtl 44). Lepingu alusel sai kostja

krediiti 924 eurot 29 senti (dtl 66).

6. Kostja on 10. veebruari 2025 e-kirjas märkinud, et ta langes pettuse ohvriks ning võlgnevus ei

ole tema tekitatud. Kohus on 14. veebruaril 2025 kostjale helistanud ning selgitanud, et hagi

vastuse esitamise tähtaeg on 25. veebruaril 2025 ning vastuses tuleb kirjeldada, mis juhtus, kes

laenu võttis ning esitada kriminaaluurimisega seotud dokumendid. Kostja ei ole oma vastust

täiendanud (sh kostja ei ole selgitanud, mis asjaoludel sõlmiti leping tema nimele).

Asjaolude väljaselgitamiseks ja kostja ärakuulamiseks korraldas kohus 12. juunil 2025

kohtuistungi. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohus proovis eelmisel päeval kostjaga telefoni

teel ühendust saada, kuid kostja ei võtnud vastu ega helistanud tagasi.

7. Asjas ei ole vaidlust, et leping sõlmiti sõlmiti sidevahendite abil. Asja lahendamiseks on

oluline tuvastada, kas kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks vajaliku tahteavalduse kas

ise või esindaja kaudu.

Varasemast kohtupraktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid

kolmandatele isikutele, peab ta tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks

tahteavaldust (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584). Hageja peab

tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (vt Riigikohtu

12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 10; 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr

2-16-124450, p 22). Juhul kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes

teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta

esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129

lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Juhul

kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid

andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei

saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks

volitus (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584).

8. Kuivõrd kostja ei täpsustanud oma vastust ega ilmunud 12. juuni 2025 kohtuistungile, ei ole

kohtul võimalik käsitleda kostja väiteid selle kohta, et kostja langes pettuse ohvriks ega ole

lepingut sõlminud. Kuigi tegemist on lihtmenetluse asjaga ja kohtul on võimalik koguda

tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8), eeldab see kohtu hinnangul siiski seda, et

kostja oleks vähemalt kohtuistungil selgitanud, mis asjaoludel kolmas isik sõlmis kostja nimel

krediidikontolepingu, kas ja kuidas kolmas isik pettis kostjat jne. Olukorras, kus kostja ei ole

kirjalikult ega suuliselt kohtule olukorda selgitanud, ei ole kohtul võimalik neid väiteid ise

sisustada või koguda tõendeid nende väidete tõendamiseks.

Kuigi kohtul on

tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid hinnates täiendav kohustus hinnata teatud aspekte ka

omal algatusel (vt otsuse p 9), ei hõlma see õigus ja kohustus seda, et kohus saaks asuda samas

asjas kostja esindajaks mis tahes muus tõenduslikus küsimuses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

7. märtsi 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-114866, p 24).

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks vajaliku

tahteavalduse. Seega saab hageja esitada kostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid.

9. Esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes

võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema

majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

10. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 44,85% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (25. juunil

2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% aastas (kolmekordne määr seega

50,16%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

11. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

12. Hageja on hagi p-s 1.6 selgitanud, et esialgne võlausaldaja on omandanud andmeid kostja

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste kohustuste kohta vastavalt kostja esitatud

andmetele, Krediidiregistri andmetele ja Krediidiinfos avaldatud teabele. Lepingu sõlmimise

kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja on omandanud

teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma. Lepingu sõlmimise ajal oli arvestuslik elatusmiinimum 338 eurot 20

senti.

Kohus on arutanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist 12. juuni 2025

kohtuistungil.

13. Esmalt märgib kohus seda, et hageja ei ole menetluses välja toonud konkreetseid asjaolusid

(nt kostja sissetulek, kohustused, majandamiskulud jne), mis võimaldaks kohtul hinnata

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et

kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole isegi esitanud kostja laenutaotlust, vaid on

kopeerinud väljavõtte hagisse (hagi lk 4) ning see osa on kohtu hinnangul loetamatu. Samuti on

hageja kopeerinud hagisse Krediidiregistri ja Krediidiinfo väljavõtted (hagi lk – d 4 ja 5), mis

on samuti loetamatud. Hagist ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kindlaks teinud kostja

sissetulekuid ning tema kohustusi. Esialgne võlausaldaja on lähtunud kostja enda esitatud

andmetest ning eeldanud kostja krediidivõimelisust.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

15. Hageja on 16. juuni 2025 menetlusdokumendis toonud välja nõude ümberarvutused. Hageja

on märkinud, et kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud.

16. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Hageja on tuginenud sellele, et kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Esialgne võlausaldaja

saatis 8. novembril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 45), milles määras kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles võlausaldaja lepingu 31. mai 2021 üles (dtl 46). Lepingu ülesütlemise

seisuga oli kostja viivituses 1. osamaksest (10. augustil 2023) kuni ülesütlemisele eelnenud

4. osamakseni (10. novembril 2023).

Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu

ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.

17. Eelnevat arvestades tuleb kostjal tagastada põhivõlg 924 eurot 29 senti.

VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik

tasu laenu kasutamise eest. Lepingu kohaselt on intressimääraks 38% aastas. VÕS § 4034 lg-st 7

tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja on 16. juuni 2025

menetlusdokumendis toonud välja uue intressiarvestuse ning kohus peab põhjendatuks sellest

ka lähtuda. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 17 eurot 79 senti.

18. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõudelt (924 eurolt 29 sendilt). Hagi

esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 183 eurot 64 senti. Seega mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 183 eurot 64 senti ja viivise

põhinõudelt (924 eurolt 29 sendilt) alates 20. septembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni

määras 24,15% aastas.

19. Lisaks nõuab hageja kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Kohus on

seisukohal, et hageja nõude aluseks ei ole VÕS 1132 lg 2 p 3, kuivõrd hageja nõue ei ole üle

1000 euro. Hageja nõude aluseks on VÕS 1132 lg 2 p 2, mille kohaselt võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hageja on tuginenud sellele, et ta on saatnud kostjale 14. detsembril 2023, 22. detsembril 2023

ja 8. jaanuaril 2024 tasulised meeldetuletused. Need meeldetuletused on kohtule ka esitatud (dtl

71 – 79). Samuti on hageja esitanud selgituse ja tõendid (dtl 80) muude makseviivitusega

seotud kulude kohta. Eelneva tõttu on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 40 euro

ulatuses (20 + 5 + 5 + 10).

20. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1165

eurot 72 senti (s.o põhinõue 924 eurot 29 senti, intress 17 eurot 79 senti, sissenõutavaks

muutunud viivis 183 eurot 64 senti ja sissenõudmiskulud 40 eurot). Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (924 eurolt 29 sendilt) alates 20. septembrist

2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 24,15% aastas.

Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude 99 euro 02 sendi ulatuses (116,81 – 17,79),

sissenõutavaks muutunud viivise nõude 105 euro 31 sendi (288,95 – 183,64) ja

sissenõudmiskulude nõude 10 euro ulatuses (50 – 40).

21. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 1380 eurot 05 senti ja kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1165 eurot 72 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 84%

ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 84% kostja ja 16% hageja kanda.

22. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 842 eurot (riigilõiv 315

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kostja

ei ole menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja kuludele esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga (315

eurot). TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohus märgib, et kuigi menetluskulude nimekirjas on hagi koostamise ajaks märgitud 0 h, on

kohtu hinnangul tegemist eksimusega ning menetluskulude nimekirjast saab tuletada, et hagi

koostamise kulud on 507 eurot (527 – 20; 3 h x 169 eurot/h).

Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist

esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära

ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu

hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 tundi) on praeguses asjas põhjendatud.

Kuigi tegemist on lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud

krediidikontolepingust tulenevaid kohustusi), toimus asjas kohtuistung ning hageja esitas ka

nõude ümberarvutused. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on seega 360 eurot (3 x 120).

24. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 695 eurot (315 + 20 + 360). Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 583 eurot 80 senti (695 x 0,84). Vastavalt

hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (583

eurolt 80 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik