2-25-4320/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-4320 Tsiviilasi Bondora AS-i hagi A.F. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 15 894 eurot 3 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom Kostja: A.F. (isikukood XXX) Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista A.F.-ilt Bondora AS-i kasuks välja võlgnevus 13 652 eurot 88 senti (lepingust tulenev võlgnevus 7853 eurot 80 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 5799 eurot 8 senti). 3. Mõista A.F.-ilt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (6911 eurolt) alates 19. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 32,41% aastas. 4. Jätta menetluskulud A.F.-i kanda. 5. Mõista A.F.-ilt Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud 980 eurot. 6. Mõista A.F.-ilt Bondora AS-i välja viivis menetluskuludelt (980 eurolt) alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Bondora AS (hageja) esitas 19. märtsil 2025 Tartu Maakohtule A.F. (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja poolte vahel 17. apriilil 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2719432 tulenev võlgnevus 7853 eurot 80 senti (sh põhinõue ehk tagastamata krediit 6911 eurot, intressinõue (lepingu haldustasu ja laenu intress) 782 eurot 01 senti, tasumata lisateenuste arved ja võla sissenõudmiskulud kokku 114 eurot 95 senti ja viivis kuni lepingu ülesütlemiseni 45 eurot 84 senti), viivis hagiavalduse esitamiseni summas 5799 eurot 08 senti ja alates hagiavalduse esitamisest viivis võlgnetavalt põhinõudelt 6911 eurolt 32,41% aastas võlgnevuse jäägilt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud abikaasa vahendusel 24.05.2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (25. juuniks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. 3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. 4. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandusega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida 2

krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). 5. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,82% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 6. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Hageja on hagi p-s 2.1.8 märkinud, et kostja sissetulek oli 1007 eurot 78 senti ja kohustused 203 eurot 06 senti. Hageja arvestas elamiskuludena 302 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal avalikustatud maksehäireid puudusid. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest (dtl 90 - 95) nähtuvalt on kostja sissetulek 932 eurot – 1051 eurot. Laenukohustused jäävad alla 250 euro. Arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi ei ole hageja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi. 7. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 980 eurot (s.o riigilõiv). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3