2-24-144894/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2025 Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-144894

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi E.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

1999,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB

(registrikood

5593104697)

Hageja lepinguline esindaja: jurist Sigrid Rahkema

ja Pavel Butsenko

Kostja: E.U (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Jätta rahuldamata Rediem Capital AB nõuded E.U vastu, mis tulenevad

laenulepingutest nr 709665478 ja nr 711361449.

3. Rahuldada Rediem Capital AB alternatiivsed nõuded E.U vastu, mis tulenevad

laenulepingutest nr 712029053, 713009626, 713235313 järgnevalt:

3.1.

Välja mõista E.U-lt Rediem Capital AB kasuks laenulepingu nr 712029053

alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 69,31 eurot ja viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.01.2025 kuni põhisumma

tasumiseni. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

3.2.

Välja mõista E.U-lt Rediem Capital AB kasuks laenulepingu nr 713009626

alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 125,24 eurot ja viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2024 kuni põhisumma

tasumiseni. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

3.3.

Välja mõista E.U-lt Rediem Capital AB kasuks laenulepingu nr 713235313

alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 251,45 eurot ja viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2025 kuni põhisumma

tasumiseni. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

4. Jätta menetluskulud 50% ulatuses kostja ja 50% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata menetluskulude suuruseks 347,50 eurot.

6. Välja mõista E.U-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 347,50 eurot.

7. Välja mõista E.U-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskuludelt (347,50

eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus

tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu

kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti

aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Rediem Capital AB hagi E.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viiest laenulepingust tulenev võlgnevus

järgmiselt:

2.1. Lepingu nr 709665478 alusel põhivõlgnevus 130,71 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 29,94 eurot ning viivis alates 07.03.2025

kuni põhinõude (130,71 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24.15% aastas.

2.2. Lepingu nr 711361449 alusel põhivõlgnevus 140,71 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 32,23 eurot ja viivis alates 07.03.2025 kuni

põhinõude (140,71) eurot täitmiseni viivisemääraga 24.15% aastas.

2.3. Lepingu nr 712029053 alusel põhivõlgnevus 406,29 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 93,07 eurot ja viivis alates 07.03.2025 kuni

põhinõude (406,29 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24.15% aastas.

2.4. Lepingu nr 713009626 alusel põhivõlgnevus 251,12 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 57,53 eurot ja viivis alates 07.03.2025 kuni

põhinõude (251,12 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24.15% aastas.

2.5. Lepingu nr 713235313 alusel põhivõlgnevus 383,59 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 49,78 eurot ja viivis alates 07.03.2025 kuni

põhinõude (383,59 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24.15% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja ka viivis

VÕS § 113 lg 1 järgses määras.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja)

ja E.U (kostja) järgmised laenulepingud:

3.1.

16.11.2021 järelmaksulepingu nr 709665478, mille alusel sai kostja soetada kauba

summas 345,89 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 42,16% aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 345,89

eurot, igakuine osamakse 24,28 eurot, intressimäär 25% aastas ja krediidisumma

tagastamise periood 10.12.2021–10.05.2024.

3.2.

04.06.2022 järelmaksulepingu nr 711361449, mille alusel sai kostja soetada kauba

summas 344,03 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,59% aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 344,03

eurot, igakuine osamakse 28,80 eurot, intressimäär 25% aastas ja krediidisumma

tagastamise periood 10.07.2022–10.05.2024.

3.3.

08.08.2022 järelmaksulepingu nr 712029053, mille alusel sai kostja soetada kauba

summas 529,57 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 42,67% aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 529,57

eurot, igakuine osamakse 36,30 eurot, intressimäär 25% aastas ja krediidisumma

tagastamise periood 10.09.2022–10.01.2025.

3.4.

03.11.2022 järelmaksulepingu nr 713009626, mille alusel sai kostja soetada kauba

summas 332,65 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 44,45% aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 332,65

eurot, igakuine osamakse 25,57 eurot, intressimäär 26,59% aastas ja

krediidisumma tagastamise periood 10.12.2022–10.11.2024.

3.5.

22.11.2022 järelmaksulepingu nr 713235313, mille alusel sai kostja soetada kauba

summas 618,90 eurot, mis sisaldab lepingutasu summas 20 eurot. Kostja pidi

esialgu tasuma lepingutasu 20 eurot, pärast mida kanti kostjale laen kauba

soetamiseks. Seega järelmaksulepingu reaalne summa on 598,90 eurot. Lepingu

krediidi kulukuse määraks on 12,31% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel

on arvesse võetud krediidisumma 598,90 eurot, igakuine osamakse 25,94 eurot,

intressimäär 20,90% aastas ja krediidisumma tagastamise periood 10.12.2022–

10.03.2025.

4. Kostja ei täitnud järelmaksulepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu

esialgne võlausaldaja saatis kostjale 09.03.2024 lepingute ülesütlemise hoiatused, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg hiljemalt 23.03.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja

ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja

24.03.2024 lepingud üles. Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingutest tulenev

võlgnevus alates 10.12.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.03.2024

osamakseni.

5. Esialgne võlausaldaja loovutas 01.09.2024 kostja vastased nõuded Rediem Capital AB-

le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

6. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

7. Hageja esitas 17.04.2025 nõude ümberarvestuse:

7.1.

Järelmaksulepingu nr 709665478 alusel sai kostja krediiti 345,89 eurot. Kostjalt

on tagasimakseid antud lepingule toimunud 445,33 eurot. Ümberarvestuse

kohaselt ei ole kostja võlas.

7.2.

Järelmaksulepingu nr 711361449 alusel sai kostja krediiti 344,03 eurot. Kostja on

tasunud 325,19 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja ülesütlemise

seisuga võlas. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.07.2022- 10.05.2024,

seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud ja VÕS § 403⁴ lg 7 kohase

ümberarvestuse esitamise kohustust ei ole. Hageja palub seega rahuldada hagi

alternatiivselt VÕS 108 lg 1 alusel ja välja mõista põhivõlg 18,84 eurot ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast 11.05.2024 kuni põhisumma tasumiseni.

7.3.

Järelmaksulepingu nr 712029053 alusel sai kostja krediiti 529,57 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid 379,66 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja

ülesütlemise seisuga võlas. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.09.2022-

10.01.2025, seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud ja VÕS § 403⁴ lg 7 kohase

ümberarvestuse esitamise kohustust ei ole. Hageja palub rahuldada hagi

alternatiivselt VÕS 108 lg 1 alusel ja välja mõista põhivõlg 149,91 eurot ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast 11.01.2025 kuni põhisumma tasumiseni.

7.4.

Järelmaksulepingu nr 713009626 alusel sai kostja krediiti 332,65 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid lepingule 207,41 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud

kostja ülesütlemise seisuga võlas. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil

10.12.2022-10.11.2024, seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud ja VÕS § 403⁴ lg

7 kohase ümberarvestuse esitamise kohustust ei ole. Hageja palub rahuldada hagi

alternatiivselt VÕS 108 lg 1 alusel ja välja mõista põhivõlg 125,24 eurot ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast 11.11.2024 kuni põhisumma tasumiseni.

7.5.

Järelmaksulepingu nr 713235313 alusel sai kostja krediiti 598,90 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid lepingule 347,45 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud

kostja ülesütlemise seisuga võlas. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil

10.12.2022-10.11.2024, seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud ja VÕS § 403⁴ lg

7 kohase ümberarvestuse esitamise kohustust ei ole. Hageja palub rahuldada hagi

alternatiivselt VÕS 108 lg 1 alusel ja välja mõista põhivõlg 251,45 eurot ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast 11.11.2024 kuni põhisumma tasumiseni.

8. Kostjale tuleb hagimaterjalid kätte toimetatuks lugeda TsMS 322 lg 1 ja 313 lg 2 alusel

20.05.2025, üleandmisega kostjaga koos elavale isikule. Kostja ei ole hagiavaldusele

vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

poolt määratud tähtajaks.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt

rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja algse laenuandja vahel

sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud.

11. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3

ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49

lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude

täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud

andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab,

et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud

tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija

sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja

elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

12. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks

(vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

13. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

14. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja

konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Krediidiandja ei ole kohtuasja materjalidest nähtuvalt kostjalt ühegi

lepingu sõlmimisel pangakonto väljavõtet küsinud.

15. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud

üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi kohustus tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda

teinud ei ole. Hageja toob hagiavalduses välja, et analüüs teostati krediidiandja

väljatöötatud automatiseeritud metoodika alusel. Kohus leiab, et ainuüksi selliste

automatiseeritud lahenduste kasutamine ei võimalda analüüsida laenuvõtja võimalikku

riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

16. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt

lepingujärgset intressi. VÕS 403

4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu,

lepingu hooldustasu, haldustasu).

17. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

18. Hageja on 17.04.2025 esitanud kohtule nõuete ümberarvestuse.

18.1. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et järelmaksulepingu nr 709665478 alusel sai

kostja krediiti 345,89 eurot. Kostjalt on tagasimakseid antud lepingule toimunud

445,33 eurot. Seega puudub kostjal sellest lepingust tulenev võlgnevus ja kostja on

enamtasunud 99,44 eurot. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hageja nõuded, mis

tulenevad lepingust nr 709665478 rahuldamata.

18.2. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et järelmaksulepingu nr 711361449 alusel sai

kostja krediiti 344,03 eurot. Kostja on tasunud 325,19 eurot. Ümberarvestuse

kohaselt ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas. Kostja kohustus laenu tagastama

perioodil 10.07.2022- 10.05.2024, seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud. Kuivõrd

kostja oli tasunud laenuandjale ekslikult eelneva lepingu alusel 99,44 eurot rohkem,

loeb kohus VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel täidetuks ka sellest lepingust tuleneva

sissenõutavaks muutunud kohustuse 18,84 eurot. Eelnevast tulenevalt jätab kohus

hageja nõuded, mis tulenevad lepingust nr 711361449 rahuldamata.

18.3. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et järelmaksulepingu nr 712029053 alusel sai

kostja krediiti 529,57 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 379,66 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas. Kostja kohustus

laenu tagastama perioodil 10.09.2022-10.01.2025, seega on lepingu lõpptähtpäev

saabunud. Kohus loeb kostja poolt eelnevate lepingute alusel enammakstud summa

80,60 eurot (99,44-18,84) VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel käesoleva lepingu katteks

tasutuks. Seega on kostja põhivõlgnevus lepingu nr 712029053 alusel (529,57-

379,66-80,60) 69,31 eurot. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude 69,31 eurot ja

mõistab sellelt summalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 11.01.2025 kuni põhisumma

tasumiseni.

18.4. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et järelmaksulepingu nr 713009626 alusel sai

kostja krediiti 332,65 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule 207,41 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas. Kostja kohustus

laenu tagastama perioodil 10.12.2022-10.11.2024, seega on lepingu lõpptähtpäev

saabunud. Seega on kostja põhivõlgnevus lepingu nr 713009626 alusel (332,65-

207,41) 125,24 eurot. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude 125,24 eurot ja

mõistab sellelt summalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 11.11.2024 kuni põhisumma

tasumiseni.

18.5. Järelmaksulepingu nr 713235313 alusel sai kostja krediiti 598,90 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid lepingule 347,45 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud

kostja ülesütlemise seisuga võlas. Kostja kohustus laenu tagastama perioodil

10.12.2022-10.11.2024, seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud. Seega on kostja

põhivõlgnevus lepingu nr 713235313 alusel (598,90-347,45) 251,45 eurot. Seega

rahuldab kohus hageja põhinõude 251,45 eurot ja mõistab sellelt summalt välja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast 11.03.2025 kuni põhisumma tasumiseni.

19. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2

sätestatust iga lepingu alusel. Kohus on seisukohal, et need nõuded tuleb jätta

rahuldamata. Kohus selgitab, et antud säte võimaldab nõuda sissenõudmiskulusid pärast

lepingu ülesütlemist. Kuivõrd lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, on need nõuded

kohtu hinnangul põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Muid aluseid

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks hageja esitanud ei ole. Seega jätab kohus iga

lepingu osas nõutud 30 eurosed sissenõudmiskulude nõuded rahuldamata.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus

rahuldab haginõude sisuliselt poolte laenulepingute alusel, jätab kohus menetluskuludest

50% kostja ja 50% hageja kanda.

21. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315

eurot, maksekäsukiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 1014 eurot (6 tundi,

tunnihinnaga 169 eurot). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot vastab hagi

hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud kulu. Samuti on TsMS §

4842 järgi hüvitatavaks kuluks maksekäsukiirmenetluse kulu 20 eurot.

22. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 6 tundi ei vasta esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Kohus määrab põhjendatud

ajakuluks 3 tundi arvestades, et tegemist on tüüphagiga. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169

eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et

hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult

keeruka vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud tunnitasu määraks

antud vaidluse lahendamisel 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud

hageja lepingulise esindaja kulu 360 (3 h x 120 eurot). Põhjendatud menetluskulud

kokku on 695 eurot (360+20+315).

23. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 50%

menetluskulude kogusummast 695 eurost, so 347,50 eurot.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

25. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik