3-25-2082/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

9ohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2082

Haldusasi

Z.T kaebus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks,

karistusseadustiku alusel vastutusele võtmiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.T

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Aslan Liivak

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-2082 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Jätta Z.T taotlus kolmandate isikute haldusasja nr 3-25-2082 menetlusse

kaasamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.T esitas 22.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul kohustada

Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja, millel praegu ei ole ühtegi

omanikku, nende isikute omandisse, kes elavad kõnealuses majas; võtta Viimsi Vallavalitsus

Eesti Vabariigi seaduste rikkumise eest maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus

vastutusele karistusseadustiku (KarS) § 49 alusel; ning kohustada Viimsi Vallavalitsust

hüvitama moraalne kahju isikutele, kes elavad Lännekalda tee 10 elumajas ja hüvitada

elumaja vormistamise kulud. Kaebuse kohaselt elavad Lännekalda tee 10 elumajas Q, C. Z.T

ja kaebaja. Kaebajal on õigus omandi vormistamiseks elumaja osale asukohaga Lännekalda

tee 10, Leppneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond. Kaebaja elab kõnealuses majas alates

3-25-2082

20.08.2018. Kaebaja esitas 17.06.2025 Viimsi Vallavalitsusele avalduse, milles palus

vormistada Lännekalda tee 10 elumaja kaebaja omandisse.

2. Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (vaidlustatava haldusakti ja tõendite esitamine, kahju

hüvitamise nõude täpsustamine ja sellega seonduvalt riigilõivu tasumine) 15-päevase tähtaja.

3. Z.T selgitas 30.06.2025 vastuses, et Viimsi Vallavalitsus tekitas talle aastatel 2018˗2025

moraalset kahju, rikkudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 32, eluruumide erastamise seadust,

pärimisseadust ja KarS §-i 280. Kaebaja palub kohtul määrata moraalse kahju hüvitis omal

äranägemisel. Viimsi Vallavalitsus esitas kaebaja 17.06.2025 avaldusele 19.06.2025 vastuse

nr 6-13/21/3316-8, milles keeldus omandi vormistamisest ja esitas valeinformatsiooni.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2025 määrusega kaebuse nõudes kohustada

Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja nende isikute omandisse, kes

seal elavad, ning nõudes võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele KarS § 49 alusel

(resolutsiooni p 1), jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta

(resolutsiooni p 2) ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja

(resolutsiooni p 3).

Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1).

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse

pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kuivõrd praegusel juhul ei näe

seadus ette võimalust esitada kaebust teise isiku õiguse kaitseks, ei saa kaebaja esitada

kaebust teiste Lännekalda 10 majas elavate isikute eest, vaid üksnes iseenda subjektiivsete

õiguste kaitseks.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille kaitseks Viimsi valla vastu elumaja omandi

vormistamiseks kohustamise nõuet esitada. Viimsi Vallavalitsuse 19.06.2025 vastuses on

märgitud, et kaebaja elukohaandmed on muudetud vastavalt kaebaja 04.06.2025 avaldusele.

Seoses kaebaja nõudega vormistada elumaja osa aadressil Lännekalda tee 10 kaebaja

omandisse, märgib Viimsi Vallavalitsus, et kõnealuse menetlusega tegeleb Maa- ja

Ruumiamet. Maareformi seaduse § 222 lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist Maa- ja

Ruumiamet. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda maa erastamise menetluse

läbiviimist ja omandi vormistamist Viimsi Vallavalitsuselt. Seetõttu puudub kaebajal

ilmselgelt kaebeõigus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks vormistada Lännekalda tee 10

elumaja osa kaebaja nimele ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kriminaal(kohtu)menetlusele

on ette nähtud teistsugune menetluskord – kriminaalmenetlust viivad läbi prokuratuur ja

uurimisasutused ning kriminaalasju lahendavaks kohtuks on maakohus. Kui kaebaja soovib

Viimsi Vallavalitsuse kohta esitada kuriteoteadet, tuleb see esitada uurimisasutusele (Politsei-

ja Piirivalveamet) või prokuratuurile. Kuivõrd halduskohtu pädevuses ei ole

kriminaalmenetluse läbiviimine, tagastab kohus vastava nõude HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Z.T palub 24.07.2025 määruskaebuses halduskohtu 21.07.2025 määrus tühistada.

Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetlus halduskohtu 21.07.2025 määruse teinud

kohtuniku suhtes. Halduskohtu 21.07.2025 määrus on koostatud haldusasjade nr 3-21-506 ja

3-23-1020 lahendanud kohtuniku T. Nurmi kaitseks, samuti 21.05.2025 määruse nr 3-25-1346

2(4)

3-25-2082

kaitseks. Kohtunik ei ole 21.07.2025 määruses põhjendanud, mis alus on Viimsi

Vallavalitsusel kaebaja õiguste rikkumiseks erastamismenetluses. Kaebaja on kõik faktid

kaebuses välja toonud. Halduskohus ei kaasanud haldusasja lahendamisesse kolmandate

isikutena Q ega C. Z.T-d. Kaebaja palub nad haldusasja menetlusse kaasata.

6. Viimsi vald palub 19.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Samasisuline vaidlus on juba kohtulikult lahendatud. Lännekalda tee 10 ja 7

erastamismenetluse üle on varem peetud mitmeid kohtuvaidlusi, millele ka kaebaja viitab.

Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2022 otsus nr 3-21-506 kinnitab, et Viimsi Vallavalitsuse

tegevus Lännekalda tee 10 ja 7 erastamismenetluses on olnud seaduslik ja vastustaja ei ole

otsuste tegemisel põhjendamatult viivitanud. Pelgalt elumajas elamine ei anna õigust selle

elumaja omandamiseks. Kolmandate isikute kaasamine ei olnud vajalik, kuna nende õigusi ei

rikutud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse Q ja C.

Z.T. Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab HKMS § 20 lg-

s 1 sätestatud tingimustele. Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata

üksnes selline isik, kelle olukord võiks kaebust rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tõttu

halveneda. Kuna kaebus kuulub nõudes kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama

Lännekalda tee 10 elumaja nende isikute omandisse, kes seal elavad, ning nõudes võtta

Viimsi Vallavalitsus vastutusele KarS § 49 alusel, tagastamisele, siis puudub kohtulahendi

mõju Q ja C. Z.T õigustele ja kohustustele. Seetõttu jääb kaebaja taotlus kolmandate isikute

menetlusse kaasamiseks rahuldamata.

8. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks.

Kohtupraktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena

mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi ‒ põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest

õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse

eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt Riigikohtu 12.12.2017

määrus nr 3-17-981, p 11).

Halduskohus selgitas 21.07.2025 määruses kaebajale õigesti, et maa erastamist reguleerib

maareformi seadus ning sama seaduse § 222 lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist Maa- ja

Ruumiamet. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda maa erastamise menetluse läbiviimist

ja omandi vormistamist Viimsi Vallavalitsuselt. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt

kaebeõigus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks vormistama Lännekalda tee 10 elumaja osa

kaebaja nimele ning halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Halduskohus tagastas õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse

puudumise tõttu kaebaja taotluse Viimsi Vallavalitsuse KarS § 49 alusel vastutusele

võtmiseks. Kuigi tegemist on avalik-õiguslikust suhtest võrsunud vaidlusega HKMS § 4 lg 1

mõttes, näeb kehtiv õigus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kuritegude

kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda reguleerib KrMS. Kriminaalmenetlust viivad

läbi prokuratuur ja uurimisasutused ning kriminaalasju lahendavaks kohtuks on maakohus.

Viimsi Vallavalitsuse tegevusele on kaebajal võimalik esitada kuriteoteade Politsei- ja

Piirivalveametile või prokuratuurile.

10. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on

Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese

3(4)

3-25-2082

astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (kohtute

seaduse § 91 lg 2). Määruskaebust läbi vaataval ringkonnakohtu koosseisul selline õigus

puudub.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2025

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)