Legislator Case Law & Legislation
2-25-115133/8 AI generated

2-25-115133/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-115133/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

kostja tunnistab hageja nõuet summas 1362.20 eurot (millest põhinõue 1297.20 maksetega summas 30 eurot kuus hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks alates

Legislator headnote

AI generated

2-25-115133/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kuupäevaks alates

Keywords

AI generated
negotiation and conclusion brokerage contract inducement to breach of contract dispute settlement satisfaction of claim arbitration clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115133

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused osaühingu hagi H.C vastu

võla nõudes

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Era Liisingu Inkassoteenused osaühing (registrikood

10625474);

hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar (Tallinna

Õigusbüroo osaühing, e-post xxx);

kostja H.C (isikukood XXX);

kostja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Renovum

osaühing, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

I. Võtta 01.09.2025 esitatud kompromissleping hagimenetlusse.

II. Kinnitada hageja Era Liisingu Inkassoteenused osaühingu (registrikood 10625474) ja

H.C (isikukood XXX) vaheline kompromiss järgmiselt:

1. kostja tunnistab hageja nõuet summas 1362.20 eurot (millest põhinõue 1297.20

eurot ja hageja tasutud riigilõivust summas 65 eurot ) ning kohustub selle tasuma

hagejale ERA Liisingu Inkassoteenused osaühingule osamaksetena järgneva

maksegraafiku alusel: kostja tasub võlgnevuse 1362.20 eurot igakuiste perioodiliste

maksetega summas 30 eurot kuus hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks alates

10.10.2025 kuni 10.06.2029, kokku 45 makset ning viimase osamakse summas

12.20 eurot maksetähtajaga 10.07.2029 eurot;

2. poolte muud menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda;

3. käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1 toodud maksegraafikus

kokku lepitud maksetähtajast mittekinnipidamisel, kohustub kostja tasuma

2-25-115133

hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel ja

kompromisslepingus sätestatud kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kohustub

kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja nõude rahuldamiseks. Hagejal tekib

õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks, millisel juhul

muutub sissenõutavaks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1

nimetatud ja tunnistatud võlgnevus ning põhiosa jäägi summalt edaspidi lisandub

viivis kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 toodud määras iga võla

tasumisega viivitatud päeva eest;

4. kõik summad tasub kostja hageja ERA Liisingu Inkassoteenused osaühingu

arveldusarvele: a/a xxx aktsiaseltsis Citadele Banka Eesti Filiaal;

5. hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud

varalised või mitte varalised nõuded Kostja vastu, mis võisid tuleneda antud

hagiesemest.

III. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Era Liisingu Inkassoteenused

osaühingu hagis H.C vastu võla nõudes.

IV. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 05.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 25.06.2025 võlgnikule makseettepaneku ning

saatis selle e- posti aadressile XXX. Võlgniku H.C lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

esitas 26.06.2025 nõudele vastuväite.

Pärnu Maakohtu 01.08.2025 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 01.08.2025

määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Kohus hoiatas, et juhul kui

avaldaja ei esita oma nõuet ja põhjenda seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei maksa

täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest tulenevalt

TsMS § 147 lõikest 5 ja TsMS § 487 lõikest 1.

01.09.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428

lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostjad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja

lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest teadlikud. TsMS § 661 lg-s 4 alusel loobuvad pooled edasikaebamise

õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse.

2-25-115133

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist

hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse

avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja

võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430

ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus

kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487

sätestatu kohaselt.

Kompromissi kinnitamine

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 05.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 25.06.2025 võlgnikule makseettepaneku ning

saatis selle e- posti aadressile XXX. Võlgniku H.C lepinguline esindaja Irina Vassiljeva esitas

26.06.2025 nõudele vastuväite.

Pärnu Maakohtu 01.08.2025 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 01.08.2025

määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Kohus hoiatas, et juhul kui

avaldaja ei esita oma nõuet ja põhjenda seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei maksa

täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest tulenevalt

TsMS § 147 lõikest 5 ja TsMS § 487 lõikest 1.

01.09.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428

lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostjad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja

lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest teadlikud. TsMS § 661 lg-s 4 alusel loobuvad pooled edasikaebamise

õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse.

2-25-115133

Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on

kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147 lg 5 nõudma nõuetekohast

hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks

kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks

hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku

avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb

kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Nõude aluseks on tarbijakrediidileping.

12.06.2025 on hageja esitanud kohtule nõude aluseks olevad dokumendid ning selgituse, et

hageja nõuab vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi ja viiviseid.

Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses TsMS seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt,

kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa

hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8

sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et riigilõiv jääb kostja kanda ning poolte

muud menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Varusk

kohtunik