1-23-1579/181 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-23-1579

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2025. a Tallinn

Kohtuasja number

1-23-1579

Kohtukoosseis

Eesistuja Orvi Koik, liikmed Pavel Gontšarov ja Janika

Kallin

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Kohtuasi

Age-Theresa Tammaru süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1;

KarS § 418 lg 1 järgi ja Raigo Sõkkali süüdistuses KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2025. a otsus üldmenetluses

Apellatsioonide esitajad

ringkonnaprokurör Merje Turjakas

süüdistatav Age-Theresa Tammaru ja tema lepinguline

kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar

süüdistatava Raigo Sõkkali määratud kaitsja Leelo Viil

Prokurör

ringkonnaprokurör Merje Turjakas

Süüdistatavad

Age-Theresa Tammaru, isikukood 47308310233, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht XXX, XXX,

XXX, kriminaalkorras karistamata.

Kahtlustatava kinni peetud 25.11.2022, vahistatud

27.11.2022–11.08.2023, asendustõkend elektrooniline valve

12.08.2023–04.07.2024

Raigo Sõkkal, isikukood 38610284216, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel eesti keel, elukoht XXX, XXX, XXX, kaks

kehtivat kriminaalkaristust: Pärnu Maakohtu 21.01.2022

otsusega nr 1-22-384 KarS § 329 järgi vangistus 5 kuud ning

KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta ja 11

kuud vangistust, mis asendatud 687 tunni üldkasuliku tööga

tähtajaga 24 kuud; Pärnu Maakohtu 08.10.2021 otsusega nr

1-21-3586 KarS § 184 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi liitkaristus 1

aasta ja 6 kuud vangistust, KarS § 73 alusel tingimisi 2-

aastase katseajaga, lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse

ära võtmist 6 kuuks.

Kahtlustatava kinni peetud 25.11.2022, vahistatud

27.11.2022–24.01.2025, asendustõkend elektrooniline valve

25.01.2025–30.08.2024

Kaitsjad

Silver Reinsaar ja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2025. a otsus osaliselt Raigo Sõkkali suhtes KarS

§ 74 lg 1, 3, KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja KarS § 78 lg 1 sätete kohaldamise osas.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Karistuse kandmise alguseks lugeda Raigo Sõkkali karistuse kandmisele asumise päev.

Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

Kaitsjate ja süüdistatava apellatsioonid jätta rahuldamata.

Mõista Eesti Vabariigilt Age-Theresa Tammaru kasuks välja apellatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks 1413,60 eurot.

Määrata Vanalinna Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks

suuruseks Raigo Sõkkalile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 528,24

eurot (sh käibemaks 102,24 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2025 kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati Age-Theresa

Tammaru süüdi KarS 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat. Age-

Theresa Tammaru tunnistati süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus

4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg

1 alusel arvati eelvangistus viibitud aeg, s.o 8 kuud 17 päeva karistusaja hulka. Ärakandmata

karistus 2 aastat 5 kuud 13 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 3 aastat 6

kuud.

1.2 Sama otsusega tunnistati süüdi Raigo Sõkkal KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti

karistuseks vangistus 3 aastat. KarS § 69 lg 7, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks

vangistus 4 aastat 6 kuud 12 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus viibitud aeg, s.o

1 aasta 2 kuud karistusaja hulka. Ärakandmata karistus 3 aastat 4 kuud 12 päeva vangistust.

Kohaldati KarS § 74, § 75 sätteid katseajaga 4 aastat 8 kuud.

2(31)

1.3 Otsusega lahendati ka konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

2. Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkalit, kes on Pärnu Maakohtu 8. oktoobri 2021.a

otsusega nr 1-21-3586 karistatud KarS § 184 lg 1 järgi, süüdistatakse selles, et nemad

kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 25. novembrini 2022. a käitlesid

ebaseaduslikult grupis tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise

joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi aineid kanepit, sh kanepi ja tubaka segu, ja

selle töötlemisprodukte, mille THC sisaldus on üle 0,3%, psilotsiini sisaldavaid seeni,

meskaliini sisaldavat taimset ainet ning jälgedena meskaliini sisaldavat kaktust.

Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkal, kes on Pärnu Maakohtu 08.10.2021.a otsusega nr 1-

21-3586 karistatud KarS 184 lg 1 järgi, omasid, hoidsid ja valdasid ühiselt ja kooskõlastatult,

s.o grupis, XXX asuval kinnistu erinevates hoonetes ja ruumides ning kinnistul olnud A.-T.

Tammarule kuuluvas sõidukis Volkswagen Touran reg. märgiga XXXXXX

kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 25. novembrini 2022.a politseiametnike poolt

teostatud läbiotsimise käigus leidmise ja ära võtmiseni järgmisi narkootilisi aineid: elumaja

magamistoa ukse kõrval asuva öökapi alumises sahtlis klaaspurgis, milles kaks soonsulguriga

kilekotti, milledes kuivanud pruunikad seente viljakehad massiga kokku 11,93 grammi, mis

sisaldavad psilotsiini; elumaja sahvri riiulil klaasipurgis pruunikat kokkupressitud taimset

ainet massiga 19,48 grammi, mis sisaldab meskaliini; elumaja köögis akna all laua peal potis

rohelist kaktust massiga 76,38 grammi, mis sisaldab jälgedena meskaliini; elumaja külaliste

toas arvuti laua teises sahtlis kahes klaaspurgis 2,28 grammi peenestatud kanepi ja tubaka

segu, mille THC sisaldus on 2,1%, kuid milles peenestatud kanepi täpset kogust ei ole

võimalik määrata; elumaja rehealuse keskosas asuva laua peal klaaspurgis 5,42 grammi

peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 1,2%, kuid milles peenestatud

kanepi täpset kogust ei ole võimalik määrata; elumaja magamistoa riiulil valges plasttopsis

kokku 16 süstlas massiga kokku 36,32 grammi kanepiekstrakti, mille THC sisaldus on 6,7%;

sõiduautos Volkswagen Touran reg. märgiga XXXXXX neljas klaaspurgis kanepiõisikuid

massiga kokku 26,32 grammi, mille THC sisaldus on 5,8% ning üheksas süstlas massiga

kokku 20,07 grammi kanepiekstrakti, mille THC sisaldus on 6,7%; kinnistul asuvates

erinevates kohtades (sh puidust kõrvalhoones, kilest kasvuhoones, puidust aidas, maakividest

aidas, elumaja erinevates ruumides jne) kokku 6305,39 grammi kanepit (kanepitaimed ja

nende erinevad osad, nt lehed, õisikud, varred jms) ja selle töötlemisprodukte (rohekas

hallitav taime aine), mille THC sisaldus on vahemikus 0,52% kuni 11%.

Narkootilised ained kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid,

tinktuurid jne), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,3%, psilotsiin, (kaasa

arvatud psilotsiini sisaldavad seened) ja meskaliin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri

18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab narkojoobe 7,5

grammi kanepit, sh kanepi ja tubaka segu, ~1,5 grammi kanepiekstrakti, ~50 grammi

meskaliini sisaldavat kaktusetaime osa ja 15 grammi psilotsiini sisaldavaid seeni.

Seega pani Age-Theresa Tammaru narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku

käitlemisega grupis koos Raigo Sõkkaliga toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani Raigo Sõkkal, olles varem toime pannud narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise, narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega

grupis koos Age-Theresa Tammaruga toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava

3(31)

kuriteo.

2.1 Samuti süüdistatakse Age-Theresa Tammaru selles, et kohtueelse menetlusega täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 25.11.2022.a sai Age-Theresa Tammaru ebaseaduslikult enda

valdusesse 16 kaliibrilise üheraudse sileraudse püssi IžK number H9985, mis relvaseaduse

(RelvS) § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega tulirelv. Age-Theresa Tammaru

hoidis ja valdas ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva 16 kaliibrilist üheraudset sileraudset

püssi IžK number H9985 kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 25.11.2022.a

politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leidmise ja ära võtmiseni oma elukohas

XXX elumaja magamistoa voodi all põrandal kollasesse kilesse mässituna.

Age-Theresa Tammarul puudus relva soetamisluba ja relvaluba. Kuivõrd Age-Theresa

Tammaru oli teadlik, et tema omanduses ja valduses oleva tulirelva käitlemiseks on vajalik

relvaluba, siis Age-Theresa Tammaru teadis, et tegemist on ebaseadusliku tulirelva

käitlemisega ja tahtis või vähemalt möönas seda, mistõttu on Age-Theresa Tammaru tulirelva

ebaseaduslikult käidelnud vähemalt otsese tahtlusega.

Seega Age-Theresa Tammaru tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS §

418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid ringkonnaprokurör Merje Turjakas,

süüdistatav Age-Theresa Tammaru ja tema lepinguline kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar

ja süüdistatava Raigo Sõkkali määratud kaitsja Leelo Viil.

3.1 Prokurör taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2025. a otsus nr 1-23-1579 Age-

Theresa Tammaru süüdi tunnistamises KarS § 184 lg 1 järgi ja Raigo Sõkkali süüdi

tunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, süüdistatavatele mõistetud liitkaristuste, vara aresti alt

vabastamise ning Rahandusministeeriumi arveldusarve sissemakse teenustasu ja

valuutavahetuse kulu 13 eurot riigi kanda jätmise osas. Prokurör palub teha uus otsus, millega

tunnistada Age-Theresa Tammaru süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja Raigo Sõkkal tunnistada

süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, mõistes uued liitkaristused. Samuti taotleb prokurör KarS §

832 lg 1 alusel konfiskeerida Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2023. a määrusega nr 1-23-257

arestitud Age-Theresa Tammarule kuuluvad 135 eurot ja Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2023. a

määrusega nr 1-23-255 arestitud Raigo Sõkkalile kuuluvad 1300 Norra krooni ja 190 eurot.

Prokurör palub mõista Age-Theresa Tammarult KrMS § 180 lg 1 ja § KrMS § 175 lg 1 p 10

alusel täiendavalt välja sularaha sissemakse kulust ½ ehk 5 eurot ning Raigo Sõkkalilt mõista

täiendavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 10 alusel sularaha sissemakse kulust ½ ehk

5 eurot ja valuutavahetuse kulu 3 eurot, kokku 8 eurot.

3.2 Süüdistatav Age-Theresa Tammaru palub tühistada Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2025 otsus

ja mõista teda täielikult õigeks.

3.3 Kaitsja Silver Reinsaar palub tühistada Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2025 otsus Age-

Theresa Tammaru süüdimõistmises ja karistamises KarS § 184 lõike 1 järgi, menetluskulude

tema kanda jätmises ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamata jätmises. Kaitsja taotleb

mõista Age-Theresa Tammaru talle esitatud süüdistuses õigeks, jätta menetluskulud riigi

kanda ja hüvitada Age-Theresa Tammarule süüteomenetluses tekitatud kahju.

3.4 Kaitsja Leelo Viil palub tühistada Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2025. a otsus kriminaalasjas

nr 1-23-1579 Raigo Sõkkali süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kaitsja palub

mõista Raigo Sõkkal KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ning jätta menetluskulud riigi kanda.

4(31)

4. Prokurör asub seisukohale, et erinevalt maakohtu otsusest on süüdistuses märgitud

narkootiliste ainete käitlemine pandud toime grupis. Süüdistuse etteheide seisneb selles, et 25.

novembril 2022.a läbiotsimise käigus XXX kinnistult ja sõidukist reg. märgiga XXXXXX

leitud ja äravõetud narkootilisi aineid omasid, hoidsid ja valdasid Age-Theresa Tammaru ja

Raigo Sõkkal ühiselt, st narkootiline aine oli isikute nn kaasvalduses, -omanduses ja -

hoidmisel. Maakohus on tõlgendanud liiga kitsalt kohtuliku arutamise piire (KrMS § 268 lg-d

1 ja 5).

4.1 Sisuliselt heidab maakohus süüdistusele ette põhjenduse puudumist selle kohta, milles

seisneb süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud ainete omamine, hoidmine ja valdamine. See,

et narkootiliste ainete kätlemine oli ühine ja kooskõlastatud on asjaolu, mis tuleb

prokuratuuril asja kohtulikul arutamisel ära tõendada, st põhjendada. Prokuratuuri põhjendus,

millel selline väide baseerub, tuleneb maakohtule esitatud tõenditest, milledele tugineva

argumentatsiooni on apellant esitanud süüdistuskõnes.

4.2 Prokuratuuri väide, et narkootilised ained olid süüdistatavate ühises ja kooskõlastatud

omanduses, valduses ja hoidmises tugineb kokkuvõtlikult süüdistatavate teoeelsele

käitumisele ja teo objektiivsele avaldumisele. Ühist narkootiliste ainete omamise, hoidmise ja

valdamise soovi kinnitab asjaolu, et kanepi kasvatamisel ja neist hiljem narkootilise aine

valmistamisel aitas Age-Theresa Tammarut Raigo Sõkkal, sh 2022.a tegeles kanepitaimede

korjamisega peamiselt justnimelt Raigo Sõkkal, samuti koos hooldati taimi. Ka on Raigo

Sõkkal tunnistanud 5 kanepitaime kuivama panemises osalemist ning taimeosadega purkide

sildistamist. Samuti leiti Raigo Sõkkali kasutuses olevast toast arvukalt purke taimeosadega,

mis sisaldasid THC-d üle 0,3%.

4.3 Ilmselgelt ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus Raigo Sõkkal ja Age-Theresa

Tammaru oleks juhuslikult olnud narkootiliste ainete läheduses. Arvestades teoeelset

käitumist ja teo objektiivset avaldumist, järeldub, et süüdistatavad omasid, hoidsid ja valdasid

tahtlikult ühiselt ja kooskõlastatult 25. novembril 2022. a läbiotsimise käigus leitud ja

äravõetud narkootilisi aineid. Käesoleva kriminaalasjaga analoogset süüdistuse esitamist

narkokuriteo grupis toimepanemises on kohtupraktikas järjepidevalt aktsepteeritud (vt

esitatud süüdistus asjas nr 1-24-5039, nr 3-1-1-4-15). Seega käesolevas kriminaalasjas on

maakohus irdunud kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadest.

4.4 Maakohus märkis üheselt, et kriminaalasjas polnud vaidlust ja Age-Theresa Tammaru on

andnud ütlusi, et ta on kanepit kasvatanud juba 2016. aastast. Vaidlust polnud ka selles, et

kogu XXX kinnistult läbiotsimisel leitud kanep (kuivanud taimed, õisikud, lehed jms osad,

peenestatud kanep jne) on Age-Theresa Tammaru kasvatatud, kanepiekstrakt tema tehtud

(enda kasvatatud kanepist) ning ka ekspertiisiaktis töötlemisproduktina liigitatud roheline

hallitav taimne aine on Age-Theresa Tammaru kasvatatud kanepist. Apellant leiab, et

viidatust järeldub, et ka kanep, mille käitlemises maakohus mõistis Raigo Sõkkali süüdi, oli

Age-Theresa Tammaru kasvatatud. See omakorda kinnitab, et narkootiliste ainete valdus,

omamine ja hoidmine oli ühine ja kooskõlastatud.

4.5 Pärast kanepitaimede kasvatamist ja neist narkootilise aine valmistamist hoiustati viidatud

osa kanepit, milles maakohus on Raigo Sõkkali süüdi tunnistanud, Raigo Sõkkali isiklike

esemete juures. Märgitu tähendab, et see, kus ja kuidas valmistatud narkootilist kanepit hoiti,

oli süüdistatavate ühine otsus. Ka see kinnitab apellandi veendumust, et narkootiliste ainete

käitlemisel tegutseti KarS § 184 lg 2 p 1 tähenduses grupis. Kokkuvõtlikult on apellant

seisukohal, et esitatud süüdistuses ei ole puudusi, mis ei võimalda tuvastada teo

5(31)

toimepanemist grupis. Apellant on seisukohal, et esitatud süüdistus vastab kohtupraktikas

omaksvõetud seisukohtadele. Seetõttu leiab apellant, et Age-Theresa Tammaru tuleb süüdi

mõista KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja Raigo Sõkkal KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.

5. Prokuratuur leiab, et maakohtu seisukohad raha konfiskeerimata jätmise osas on vastuolus

Riigikohtu 3. märtsi 2016.a lahendis nr 3-1-1-10-16 väljendatud seisukohtadega. Ka ei ole

maakohus arvestanud kohtupraktikat (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-10-16, p 42-43). Selliste

asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on

piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks,

välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu

õiguspärasuse (KarS § 832 lg 1 teine lause).

5.1 Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo

toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise

tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. See loetelu on

alternatiivne ega ole ammendav. Prokuratuur peab vaid tõendama faktilised asjaolud, mis

annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on

tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena.

5.2 Maksu-ja Tolliameti andmetest nähtuvalt olid Age-Theresa Tammaru legaalsed

sissetulekud sisuliselt olematud. Samas on isikul vältimatud igapäevased püsikulud, nt toit,

eluase jms. Kuigi Age-Theresa Tammarule ei ole esitatud süüdistust kanepi müümises, siis

25. novembri 2022.a leitud ja ära võetud kanepi kogus, sh kanepit leiti ka kinnistul asuvast

mootorsõidukist, viitab siiski sellele, et kanepit ei ole kasvatatud üksnes enda tarbeks, vaid

tõenäoliselt ka müügiks ja tulu saamise eesmärgil. Nimetatuga haakub ka isiku vara suhtes

teostatud analüüs, s.o isiku varalist seisundit kajastatavate dokumentide vaatlusprotokollist

nähtuv. Protokollis märgitu annab põhjendatud aluse järelduseks, et Age-Theresa Tammaru

üheks elatusallikaks võis olla kanepi käitlemisest, sh müümisest, saadav tulu.

Võttes arvesse Age-Theresa Tammaru legaalseid sissetulekuid, s.o Maksu- ja Tolliameti

andmed, ning kuriteo olemust, on põhjendatud eeldada, et Age-Theresa Tammaru elukohast

leitud ja äravõetud sularaha 135 eurot võib olla saadud kuriteo toimepanemise tulemusena.

Sellise kuritegelikku päritolu vara suhtes on KarS § 822 lg 1 alusel võimalik kohaldada vara

laiendatud konfiskeerimist. Antud juhul aga süüdistatav vara päritolu õiguspärasust tõendanud

ei ole (RKKK 3-1-1-10-16, p-d 42-43).

5.3 Maksu-ja Tolliameti andmetest nähtuvalt Raigo Sõkkalil legaalsed sissetulekud puuduvad.

Samas on isikul ilmselgelt vältimatud igapäevased püsikulud, nt toit jms. Kuigi Raigo

Sõkkalile ei ole esitatud süüdistust kanepi müümises, siis 25. novembril 2022.a leitud ja ära

võetud kanepi kogus viitab siiski sellele, sh kanepit leiti ka kinnistul asuvast mootorsõidukist,

et kanepit ei ole kasvatatud üksnes enda tarbeks, vaid tõenäoliselt ka müügiks ja tulu saamise

eesmärgil. Isiku vara suhtes teostatud analüüsist, s.o isiku varalist seisundit kajastatavate

dokumentide vaatlusprotokoll, nähtub, et perioodil 2018. a kuni 2022. a on Raigo Sõkkali

pangakontole laekunud vaid 5385,32 eurot, s.o u vaid 1000 eurot aastas, ning kulud on samal

ajal olnud 5370,73 eurot. Viidatust järeldub, et sisuliselt on Raigo Sõkkali pangatehingud

olematud. Märgitu tõttu on ka põhjendatud alus arvata, et Raigo Sõkkali üheks elatusallikaks

võis olla kanepi käitlemisest, sh müümisest saadav tulu.

Võttes arvesse, et Raigo Sõkkalil puuduvad legaalsed sissetulekud ning kuriteo olemust, on

põhjendatud eeldada, et Raigo Sõkkali elukohast leitud ja äravõetud sularaha 1300 Norra

krooni ning 190 eurot võib olla saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Sellise

6(31)

kuritegelikku päritolu vara suhtes on KarS § 832 lg 1 alusel võimalik kohaldada vara

laiendatud konfiskeerimist. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid, mis annavad

põhjuse eeldada, et 1300 Norra krooni ning 190 eurot on saadud kuriteo toimepanemise

tulemusena või sellise vara arvel. Antud juhul aga süüdistatav vara päritolu õiguspärasust

tõendanud ei ole (RKKK 3-1-1-10-16, p-d 42-43).

5.4 Kuna apellant taotleb konfiskeerimise kohaldamist, siis tuleb ka süüdistatavatel vastav

kulu välja mõista. Valuutavahetuse kulu 3 eurot seondub Raigo Sõkkali varaga, s.o Norra

kroonid, mistõttu vastav kulu tuleb välja mõista Raigo Sõkkalilt. Sularaha sissemakse kulu 10

eurot tuleb KrMS § 180 lg 2 tulenevalt jagada võrdselt mõlema süüdistatava vahel.

6. Antud juhul ületab käideldud narkootilise aine kogus KarS § 184 mõttes suurt kogust enam

kui 800 korda. Samas kohtupraktikas on kanepit peetud n-ö. pehmeks narkootikumiks. Age-

Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkali puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad.

Apellant juhib tähelepanu, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisega seonduvat on

Riigikohus põhjalikult käsitlenud 20. märtsi 2025. a otsuses nr 1-23-52 p-des 22-24.

Vaidlustatud kohtuotsuses puuduvad igasugused põhjendused, miks kohus on pidanud

võimalikuks jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Maakohus on üldsõnaliselt vaid tõdenud,

et süüdistatavat pole vaja saata reaalselt vangistust kandma. Sellise üldsõnalise tõdemuse ja

põhjenduste esitamata jätmisega on kohus eiranud Riigikohtu lahendist nr 1-23-52 tulenevaid

põhimõtteid. Vaidlustatud otsus on Age-Theresa Tammarule vangistuse tingimisi

kohaldamata jätmise osas põhjendamata.

6.1 Age-Theresa Tammaru puhul tuleb karistust mõistes arvesse võtta käideldud narkootilise

aine liiki ja kogust, tahtluse liiki, Age-Theresa Tammaru varasemate karistuste puudumist

ning tema teopanust, sh kohtus uuritud tõenditest tulenevalt on tuvastatav, et narkootiliste

ainete omamine, hoidmine ja valdamine toimus Age-Theresa Tammaru eestvedamisel,

millega ühines Raigo Sõkkal, kui kolis XXX kinnistule. Prokurör leiab, et isiku süüd

narkokuriteo toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks. Märgitud asjaolusid ja karistuse üld- ja

eripreventiivseid eesmärke arvesse võttes, palub apellant Age-Theresa Tammaru süüdi

tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS §

64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 9 kuud

vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 8 kuud

17 päeva vangistust.

6.2 Ka Raigo Sõkkali puhul on maakohus kandmata vangistuse jätnud tingimisi täitmisele

pööramata üldsõnaliste tõdemuste najal. Vaidlustatud otsus on Raigo Sõkkalile vangistuse

tingimisi kohaldamata jätmise osas põhjendamata. Võttes Raigo Sõkkali puhul arvesse,

käideldud narkootilise aine liiki ja kogust, tahtluse liiki, kahte kvalifitseerivat tunnust,

varasemate karistuste olemasolu ning teopanust, s.o narkootiliste ainete käitlemine toimus

Age-Theresa Tammaru eestvedamisel, leiab prokurör, et isiku süüd teo toimepanemisel tuleb

pidada samuti keskmiseks. Märgitud asjaolusid ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke

arvesse võttes, palub apellant Raigo Sõkkal süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning

karistuseks mõista 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust

Pärnu Maakohtu 21. jaanuari 2022. a otsusega nr 1-22-384 mõistetud ärakandmata karistuse 1

aasta 6 kuud 12 päeva vangistust (552 tundi ÜKT-d) võrra ning liitkaristuseks mõista 7 aastat

ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses

viibitud, s.o 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

7(31)

7. Süüdistatav Age-Theresa Tammaru leiab, et ta ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime

pannud või kui on, siis mitte tahtlikult. Apellant märgib, et ta on Euroopa Liidu ühtsesse

põllukultuuride sordilehte võetud tööstuslikku kanepit, sertifitseeritud seemnetest, kasvatanud

alates 2016 aastast. Peamiselt on kasvatanud põhjamaade jaoks aretatud sorti “Finola”, mille

seemnepakendid, nii avatud kui suletud, läbiotsimise käigus ka leiti. On käinud igal aastal

EKI-s kanepitaimede CBD ja THC sisaldust kontrollimas. Kuna on alati kasvatanud ainult

lubatud sorte, ei ole ta näinud mingit põhjust oma tegevust varjata. Kanepit kasvatas õues,

peenramaal, teelt hästi nähtaval alal, mitte “spetsiaalselt kohandatud ruumides”. Kanepi

kasvatamisel oli tema huvi suunatud peamiselt CBDa-le ja CBD-le, mis ei ole keelatud ega

narkootilised ained, ning kanepiseemne õlile. Seda tõestab ka CBD kontsentraadis olev CBD/

THC vahekord, vastavalt 40/6,7.

7.1 Süüdistatav taotles koos kaitsjaga maakohtus geneetilist uuringut, et tõestada kanepi sorti,

kuid seda taotlust Pärnu Maakohus ei rahuldanud. Aastal 2023 tehti Bolognas uuring: https://

www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378111923000392, milles selgus, et lausa 6-

8 % „Finola“ sertifitseeritud külviseemnest külvatud taimedes tõusis THC näit erakordselt

kõrgele ja samal ajal CBD-d ei esinenud üldse. On võimalik, et 2022 aasta ilmastik andis

temal sarnase tulemuse, kuid see on miski, mida ta ei saanud kuidagi ette näha ega

kontrollida. Ainuüksi viidatud teaduslik uuring kinnitab, et tal puudus vähimgi tahtlus

kasvatada kanepitaimi, milles oleks lubatust kõrgem THC sisaldus. Seega on teda süüdi

mõistetud sisuliselt selle eest, et tema jaoks ettenägematult, ettearvamatult ja ammugi

ettekavatsematult osutus osa kanepitaimedest n-ö anomaalseteks ehk teisisõnu - kasvasid

“kuritegelikeks”, seda sõltumata kasvataja parimast tahtmisest.

7.2 Süüdistatav märgib, et teda on süüdi mõistetud üksnes formaalsetel kaalutlustel (vt

maakohtu otsuse punktid 49 ja 50 - "keelatud ja kõik", kuigi eesmärki ja seeläbi tahtlust n-ö

konkreetse kaasuse põhiselt ei ole analüüsitud) - üksnes sellepärast, et keegi kunagi otsustas,

et kanep on sama ohtlik kui heroiin, fentanüül või tapmine (kui lähtuda sanktsiooni

määradest), ning NPALS on vaatamata aastakümneid väldanud kriitikale ja paljude Euroopa

riikide uutele suundumustele endiselt kanepi osas põhjendamatult karm. Süüdistatav kinnitab,

et tal on puudunud igasugune tahtlus ja huvi narkootilise kanepi vastu.

7.3 Pärnu Maakohus vihjab, et „Glue Spill“ „Iridescence“ ja „Chantilly“ kirjadega

seemnepakendid viitavad millelegi keelatule – seemnete omamine ei ole keelatud. Pärnu

Maakohtu hinnangul ei saa meskaliini jälgi sisaldavat sammaskaktust lugeda narkootiliseks

aineks, samas on narkootiliseks aineks loetud kokkupressitud aine purgis.

7.4 Tulirelva omamisest ta teadlik ei olnud, sest tulirelv oli mässitud kilesse ning asus

voodialuse tagumises nurgas. Apellant palub ka vaadelda 8 minutit varem tehtud fotosid, kus

voodi alt mingisugust relva ei paista. Kas selliselt tehtavad “illustreerivad” fotod on

korrektsed? Süüdistatav kinnitab, et tulirelvast enda majas ei olnud tõesti teadlik.

7.5 Süüdistatav märgib, et tema vanglasse paigutamise tagajärjel surid tema kassid, hävinesid

vastloodud taimede istandused, sai kahjustada kinnisvara (ehitisekspertiis on esitatud), müüdi

maha firma kodulehe domeen ja eluaegse kahjustuse sai tema tervis, nimelt tekkis tal stressi

tagajärjel probleemid kilpnäärmega, mis jäi vanglas väga pikalt diagnoosimata. Kõiki neid

“mitte usutavaid “ menetlusvigu, mida kutsutakse “inimlikeks eksimusteks.” See, et temale ei

võimaldatud tema hingamisaparaati koheselt isegi mitte siis, kui kellelgi õnnestus see päevi

hiljem arestimajja järele tuua, on käsitletav piinava tervise rikkumisena.

8(31)

8. Apellant Silver Reinsaar leiab, et maakohus on läbiotsimisprotokolli ekslikult pidanud

lubatavaks tõendiks. Tuvastatav on mitmete oluliste põhiõiguste vastu eksimine. Maakohus ei

näinud ekslikult probleemi selles, et antud juhul puudus põhjendatud alus arvamuseks, et läbi

on põhjust otsida midagi enamat XXX talu territooriumil asuvast kiletunnelist. Sellega

piirdudes ei oleks olnud põhjust elumaja ja sõidukit läbi otsida.

8.1 Seejuures ei ole läbiotsimisprotokolli, sellele lisatud fotode ja menetleja ametiisiku Raili

Pärna ütluste pinnalt välistatud võimalus, et läbiotsimisprotokolli kantud andmed ei ole õiged.

Riigikohtu praktikaga vastuolus on maakohtu seisukoht, et selliseid ebakõlasid saab ja tuleb

kõrvaldada menetleja ametiisikute ülekuulamise kaudu. Menetleja ametiisiku ütluste alusel ei

saa asendada menetlustoimingu protokollimise nõuet, kuid just selle aktsepteeritavust on

antud juhul jaatanud maakohus.

8.2 Apellant leiab, et tegelikult ei olnud mingit alust kahtluseks, et lisaks kanepi

kasvatamisele (KarS § 188) leiab aset ka kanepi käitlemine (KarS § 184). Jälitustoimingu loa

nr PL13351/2022 väljavõttes on kriminaalmenetluse alustamise alusena avaldatud just seda, et

kuskil toimub kanepitaimede kasvatamine. Erinevalt maakohtu poolt avaldatust ei ole

dokumentides esile toodud, justkui menetluse toimetamise aluseks oleks kahtlus, et

kanepitaimed on maha lõigatud (KarS § 184 lg 1). Ainus jälitustoiming, mis oli selleks

hetkeks kriminaalasjas teostatud, oligi kõnealune varjatud jälgimine ning varjatud jälgimise

toimingu eesmärgiks – mis vastas ka hilisemalt teostatud toimingule – seondus vaid

kanepitaimede kasvatamisega. Muid jälitustoiminguga kogutud andmeid selle kohta, et Age-

Theresa Tammaru elukohas võiks aset leida kanepi käitlemine KarS § 184 tähenduses, asjas

kogutud ei ole.

8.3 Age-Theresa Tammarut narkootilise aine käitlemises läbiotsimismäärusest ilmnevalt ei

kahtlustatud. Kuigi maakohus nendib, et kanepi kasvatamine ja selle käitlemine käivad sageli

käsikäes, ei ilmne see konkreetsel juhul enne läbiotsimise võimaldamist kogutud teabest.

Toimingute eesmärk sai seisneda seetõttu vaid kasvatamise toimepanemise olemasolu või

puudumise tuvastamise vajaduses.

8.4 Apellant on seisukohal, et PS §-st 33 ja KrMS § 145 lg 3 p 1 (määruse põhjendamise

nõue) tulenebki kohustus läbiotsimise otsustamisel eraldi kaaluda kodu läbiotsimise korral PS

§ 33 riivega kaasnevaid põhiõiguseid. Kui selline kaalumine oleks antud juhul tehtud, oleks

piirdutud vaid kiletunneli läbiotsimisega, sest kiletunneli läbiotsimisel midagi keelatut ei

oleks avastatud, sest sellel hetkel olemasolnud kuriteokahtlus (ex ante) ei oleks leidnud

kinnitust. Sellest tulenevalt on apellant seisukohal, et Age-Theresa Tammaru õigus

privaatsusele ei võimaldanud prokuratuuril lubada läbiotsimist XXX talu elumajas ja Age-

Theresa Tammaru sõidukis.

8.5 Apellant märgib, et XXX talu elumaja jt hoonete läbiotsimine võinuks olla lubatav vaid

siis, kus kiletunneli läbiotsimise käigus olekski leitud kanepitaimed või muud sellisele

tegevusele viitavad esemed. Samuti ei oleks süüdistuse esemeks olevaid asju leitud juhul, kui

elumajja ei oleks mindud ning oleks piirdutud selle koha läbiotsimisega, milleks

jälitustoimingu tulemusena kogutud andmete põhjal alust oli, ehk kiletunneliga. Kuivõrd

tegemist on tõendi kogumise korra olulise rikkumisega, taotleb apellant läbiotsimise käigus

elumajast ja hoonetest leitud esemete tõendite kogumist väljaarvamist.

9. Maakohus on pidanud ka võimalikuks, et Age-Theresa Tammaru soovis enne läbiotsimist

ühendust võtta advokaadiga, kuid seda talle ei võimaldatud. Kaitsja osavõtuta teostatud

9(31)

toiming, kui isik soovib kaitsja osavõttu, on üldjuhul oluline rikkumine, kuivõrd tegemist on

EIÕK artikli 6 lõike 1 rikkumisega KrMS § 339 lõike 1 punkti 12 tähenduses. See rikkumine

ei ole enda olemuselt menetluse edasises käigus kõrvaldatav. Seega on tegemist olulise

rikkumisega.

9.1 Maakohus soostus prokuröriga selles, et dokumentidesse kantud andmed läbiotsimisega

alustamise ja isiku kinnipidamise kellaaja osas on nn inimliku eksimuse tõttu ekslikud.

Sisuliselt eirab maakohus pelgalt prokuröri paljasõnaliste oletuste alusel dokumentaalselt

tõendatud asjaolu, et läbiotsimise algus oli enne Age-Theresa Tammaru kahtlustatavana

kinnipidamist ja kindlasti talle õiguste selgitamist. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et

Age-Theresa Tammarule anti õiguste deklaratsioon juba enne kella 11.14, kuivõrd selle kohta

allkirja ta kindlasti ei saanud anda enne kella 17.20. Kriminaalasjas ei ole viiteid, millisel

kellaajal anti Age-Theresa Tammarule tema õiguste deklaratsioon. Õiguste deklaratsiooni

üleandmise kellaaeg ei ole dokumenteeritud. Infot selle üleandmise täpse kellaaja kohta, ei

ilmne läbiotsimisprotokollist.

9.2 Isegi kui kahtlustatavale anti õiguste deklaratsioon, siis kriminaalasjas puuduvad tõendid,

mis lükkaks ümber Age-Theresa Tammaru selgituse, et tal keelati helistamine, sh

advokaadile. Ehk teisisõnu – õiguste deklaratsiooni üleandmisest on vähe kasu, kui reaalselt

isikule kaitsja osavõtu võimalust ei tagata ja tema sellele suunatud palvetest n-ö üle

sõidetakse.

10. Ekslik on maakohtu seisukoht, et justkui kanepi käitlemise karistusõigusliku vastutuse

tuvastamisel on asjakohane aktsepteerida Euroopa Liidu õigusest tulenevat

ekspertiisimetoodikat, mille kohaselt kanepiprodukt tuleb enne gaasikromatograafi sisestamist

kuivatada. Karistusõigusnormi kohaldamine ei saa sõltuda sellest, millist metoodikat

kasutatakse analoogsetes ekspertiisides. Oluline on siseriikliku õigusega kehtestatud

massiprotsent, mis kehtivas õiguses ei näe ette võimalust arvata käideldud materjali massist

välja selles sisalduva vee kogust. Karistusõiguse järgi tuleb arvestada ka vee sisaldust

protsendi määramisel.

10.1 Narkootilise ainena KarS § 184 tähenduses on käsitletav vaid sotsiaalministri 18. mai

2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine” lisas toodud ained. Kõnealuse lisa kohaselt

on narkootiline aine kanep, mille THC sisaldus on üle 0,3%. Määruse lisa ei näe ette, et

narkootiline on selline kanep, mille kuivmassis on THC sisaldus üle 0,3%. See on käesolevas

asjas määravalt oluline. Sotsiaalministri määrus ei võimalda analüüse teostada kuivmassist,

kuigi antud juhul seda tehti.

10.2 Isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamise küsimuse lahendamise kontekstis on

väär maakohtu ja ka eksperdi poolt valitud lähenemine, mille kohaselt enne protsendi

määramist kanep kuivatatakse. Ekspert kinnitas ütluseid andes, et taolise kuivatamise käigus

THC protsent analüüsitavas objektis suureneb. Kuivõrd ekspert kinnitas, et kõik käesolevas

asjas analüüsitud objektid on kuivatatud, st ei ole teada nende tegelik mass etteheidetaval teo

toimepanemise ajal, tuleb hinnata kanepi sorti. Sotsiaalministri määrusega ei ole keelustatud

kanepi töötlemisprodukte selle alusel, kui palju neis sisaldub THC-d. Oluline on kanepi sort.

10.3 Apellant märgib, et sõlmküsimuseks on kujunemas eelkõige see, kas Age-Theresa

Tammarule etteheidetavate taimne materjal ja kanepi töötlemisproduktid on subsumeeritavad

sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisas 1 toodud nimekirjas toodud nimetuse alla.

10(31)

Erinevalt prokuratuurist on kaitsja selle õigusnormi alusel seisukohal, et narkootilise ainena

on käsitletavad konkreetsed kanepi sordid, milliseid ei ole Euroopa Liidu ühtse

põllukultuuride sordilehes nimetatud, ning vaid sellistest kanepisortidest saadud

töötlemisproduktid.

10.4 Süüdistuse esitamisel on lähtutud ekslikust eeldusest, et nn 0,3% kriteerium on

kehtestatud kanepitaime mis tahes osa või kanepitaime ükskõik millise töötlemisprodukti

suhtes, kuigi nii ei ole kehtestatud sotsiaalministri määruses. Samasugusest eeldusest lähtudes

andis enda hinnanguid ekspertiisides Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiavaldkonna

ekspert MT. Samuti on ekspert LM kohtuliku arutamise käigus andnud ütluseid, mille

kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis temale kui narkootilise aine eksperdile antud

korraldus kanepikahtlase ekspertiisiobjekti saamisel esiteks see kuivatada ning seejärel mõõta

gaasikromatograafilise meetodi abil selle THC sisaldust ning kui see ületab 0,3%, tuleb anda

hinnang, et tegemist on narkootilise ainega. Sellest lähtudes teostas tema ka enda ekspertiisi.

Kaitsja on seisukohal, et selline uurimismetoodika ei anna tegelikult vastust küsimusele, kas

äravõetud materjali puhul on tegemist narkootilise ainega KarS § 184 tähenduses. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudis rakendatud metoodika ei vasta NPALS § 31 lõike 1 alusel

kehtestatud sotsiaalministri määrusega kehtestatud tingimustele.

10.5 Süüdistuse positsioonide õigsuse korral tuleks KarS § 184 järgi karistada inimesi mh

sellise tegevuse eest, mille eest Euroopa Liit maksab üle-Euroopaliselt iga-aastaselt miljardite

eurode ulatuses põllumajandustoetuseid. Kuivõrd kriminaalmenetluses kehtib in dubio pro

reo põhimõte ning keegi ei ole kohustatud tõendama enda süütust, on tegelikult prokuratuuri

kohustus tõendada, et analüüsitava objekti puhul pole tegemist ühegi sordilehte võetud

kanepitaime sordiga. Age-Theresa Tammarule ei tulene õiguskorrast kohustust tõendada, et

tegemist on sordilehes nimetatud kanepisordiga.

11. Ekslikud on maakohtu seisukohad selles, et Age-Theresa Tammaru suhtus tahtlusega

võimalusse, et tema poolt kasvatatavad kanepitaimed sisaldavad THC-d üle 0,3% kuivas

massis. Samas on maakohus jätnud välistamata võimaluse, et sellist kanepit – Age-Thersa

Tammaru teadmata – kasvatas hoopis Raigo Sõkkal. Maakohus on seejuures tuvastanud Age-

Theresa Tammaru süü kõigi nende esemete käitlemises, milliste osas ei ole tõsikindlat

tuvastamist leidnud, et nendega on seotud Raigo Sõkkal. Apellandi arvates on selliselt

maakohus eiranud KrMS § 7 lõikes 3 toodud in dubio pro reo põhimõtet ning sisuliselt

nõudnud Age-Theresa Tammaru kaitselt süü puudumise tõendamist. Nii on mitmete esemete

puhul võimalik, et Age-Theresa Tammaru siiski ei olnud teadlik nende keelatusest, vaatamata

sellele, et sama objekti osas ei ole võimalik tõsikindlalt süüd tuvastada ka Raigo Sõkkali

puhul. Nii on põhimõtteliselt võimalik, et süüdistatavatest vaid üks teadis, et tegemist on

keelatud materjaliga ning kuniks ei ole üheselt kinnitust leidnud, kumb neist, ei ole kummagi

suhtes alust teha talle negatiivset kohtuotsust.

11.1 Apellant märgib, et arvestades etteheidetavas kanepis sisaldunud THC väga madalat

protsenti on tegelikult usutav Age-Theresa Tammaru selgitus, et ta vähemalt enda teada oli

seadnud eesmärgiks kasvatada lubatud kanepisorte seades eesmärgiks võimalikult suure CBD

sisalduse, mitte aga THC sisalduse.

11.2 Kohtuliku uurimise käigus ilmnenud asjaolud viitavad tõenäosusele, et Age-Theresa

Tammaru elumajast leitud (vaid) THC-d sisaldanud taimsed produktid ei ole siiski tema

kasvatatud ja ta ei ole osalenud teadlikult nende käitlemises selles mõttes, et talle oleks teada

olnud nende THC piirmäära ületav kontsentratsioon. Apellant ei soovi siinkohal väita, et

11(31)

nendes pidanuks süüdi tunnistatama Raigo Sõkkal. Apellant märgib vaid, et nende

kasvatamises osalemine või ka nende ebaseaduslikkusest teadlikkus Age-Theresa Tammaru

poolt ei ole asjas tõsikindlalt tuvastamist leidnud, kuivõrd süüdistatav ise on selgitanud, et

tema enda teada tegutses CBD saamise eesmärgil.

11.3 Age-Theresa Tammaru andis ütluseid, et ta sai alles 2023. aastal, pärast vahi alt

vabanemist, teada hiljutisest uuest teadusuuringust, kus leiti, et Finola taim võib kasvamise

käigus saada suurema THC-sisalduse. See ei olnud teo toimepanemise ajal Age-Theresa

Tammarule teada. See selgitab ka põhjuseid, miks osa taimedes oli THC sisaldus oodatust

suurem.

11.4 Age-Theresa Tammaru selgitusi ignoreeriv on maakohtu tõdemus, et läbiotsimisel leitud

pakenditel oli toodud kirjed Glue Spill, Iridescence ja Chantilly, millised sordinimetused ei

ole põllukultuuride sordilehes. Age-Theresa Tammaru selgitas, et tegemist on seemnemustrite

uurimiseks soetatud näidistega. Ühtegi seemet ei ole kasutatud kanepi kasvatamiseks.

Seejuures on alternatiivne võimalus toimunule – nimelt see, et Age-Theresa Tammaru seda

kanepit, mis sisaldas ainult THC-d ei kasvatanudki. CBD sisalduseta kanepit ei leitud

asupaikadest, mis oleks hoone siseselt väga tihedalt olnud seotud just Age-Theresa

Tammaruga. Ka kinnitas Age-Theresa Tammaru, et ta ei ole kirja sildiga „Indica“ kirjutanud.

11.5 Apellandi arvates on selliselt maakohus eiranud KrMS § 7 lõikes 3 toodud in dubio pro

reo põhimõtet ning sisuliselt nõudnud Age-Theresa Tammaru kaitselt süü puudumise

tõendamist. Nii on mitmete esemete puhul võimalik, et Age-Theresa Tammaru siiski ei olnud

teadlik nende keelatusest, vaatamata sellele, et sama objekti osas ei ole võimalik tõsikindlalt

süüd tuvastada ka Raigo Sõkkali puhul. Nii on põhimõtteliselt võimalik, et süüdistatavatest

vaid üks teadis, et tegemist on keelatud materjaliga, kuid kuniks ei ole üheselt kinnitust

leidnud, kumb neist, esineb mõlema süüdistatava suhtes KrMS § 7 lõike 3 tähenduses

põhjendatud kahtlus.

12. Age-Theresa Tammaru selgitas, et ta ei teadnud läbiotsimise ajal, et tema majapidamises

asub tema isa vana jahipüss, arvates ekslikult, et tegemist on vanade õngeritvadega.

Süüdistatav ei olnud kõnealust pakendit ise lähemalt uurinud. Läbiotsimisel tehtud foto ei

kajasta pakendit aga sellises asendis nagu see läbiotsimisel tegelikult oli.

12.1 Läbiotsimisprotokolli fototabeli foto nr 180 on tehtud kell 13.44. Foto tegemisele

eelneva ca 8 minuti jooksul on nn kollane kile ja relv asetatud sellesse kohta, kus ta fotolt nr

180 paistab. Prokuröri väide, et kõnealune relvakaba paistis, on foto tegemise aja suhtes õige,

kuid mitte läbiotsimisele eelnenud aja suhtes. Nimelt ilmneb sama läbiotsimise käigus

varasemalt tehtud fotode pinnalt, et kui nn kollane kile ja relvakaba oleksid olnud samal kohal

ka kell 13:36 ajal, ehk kaheksa minutit enne foto nr 180 tegemist, siis oleks kollane kile ja

relvakaba nähtavad ka sel ajal tehtud fotodelt. Reaalsus on aga see, et neid näha ei ole. Sellel,

kaheksa minutit varem tehtud fotol, on täies ulatuses näha kõnealune põrandalaua üleminek,

mida pidanuks kollane kile varjama. Seega peaks kollane kile olema nähtav ka sellelt fotolt,

kuid ometi ta ei ole näha.

12.2 Kaitsja leiab, et millegagi ei ole ümber lükatud Age-Theresa Tammaru selgitus, et ta ei

olnud enda majapidamises ebaseadusliku jahirelva olemasolust teadlik. Tõendeid, mis seda

ümber lükkaks, asjas kogutud ei ole. Seepärast taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ja

süüdistatava õigeksmõistmist ka süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi.

12(31)

13. Apellant Silver Reinsaar on seisukohal, et maakohus on eksinud ka kahju hüvitamata

jätmisel. Kaitsja taotleb Age-Theresa Tammaru õigeksmõistmist ja sellega seonduvalt talle

põhjustatud kahju hüvitamist. Apellant on ka seisukohal, et seaduslike esemete hävitamine

ekspertiisis on asjaolu, millega varalise kahju põhjustamine on alati õigusvastane. Sellest

tulenevalt on tegemist ka kahju põhjustamisega SKHS § 7 lõike 1 alusel. Apellant palub ka

selles osas kahju hüvitada.

14. Apellant Leelo Viil märgib, et nõustuda ei saa Raigo Sõkkali süüditunnistamisega KarS §

184 lg 2 p 2 järgi. Pärnu Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid

järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava

kahjuks. Kohus ei ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud. Raigo Sõkkal on narkokuriteos

süüdi tunnistatud olukorras, kus talle on esitatud konkretiseerimata süüdistus.

14.1 Kaitsja leiab, et süüdistuse formulatsioon, mille kohaselt mõlema süüdistatava tegevust

on kokkuvõtlikult kirjeldatud, kuid eraldi diferentseeritud ei ole, võtab süüdistatavalt

võimaluse end reaalselt kaitsta. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et isiku süüditunnistamine

konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse eiramine, mis tuleb tunnistada

kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-122-03; nr 3-1-1-158-

05). Kuivõrd süüdistuses ei ole kirjeldatud Raigo Sõkkali tegevust, on ka raske aru saada,

millist ebaseaduslikku tegevust talle omistatakse. Kohus leidis põhjendatult, et narkokuriteo

kaastäideviimisega käesoleval juhul tegemist ei ole. Kuid on Raigo Sõkkali puhul tuvastanud

asjaolud, mida süüdistuses konkreetselt talle ette ei heideta.

14.2 Raigo Sõkkali puhul narkokuriteo objektiivseid tunnuseid ei ole. Narkootilise aine suures

koguses käitlemise objektiivne koosseis praegusel juhul ei ole täidetud, kuivõrd kehtiv õigus

ei näe kanepi töötlemisproduktide osas ette 0,3% kriteeriumi ning narkokuriteo eelduseks

oleva kanepi THC sisalduse kindlakstegemine üksnes kuivatatud kanepitaimedes ja

kanepiõisikutes ei ole adekvaatne.

14.3 Süüdistuse väide, et karistatav on kanepi ja selle töötlemisproduktide käitlemine siis, kus

kanepis või selle töötlemise produktis sisaldub THC-d üle 0,3%, ei ole kooskõlas narkootiliste

ainete nimekirjas märgituga. 0,3% nõue ei ole kohaldatav mitte töötlemisproduktidele, vaid

kanepitaimele, millest need produktid on tehtud. Narkootiliste ainete nimekirjas toodud

sõnastusest tulenevalt ei saa süüdistatavatele karistusõiguslikult ette heita kogu süüdistuses

märgitud kanepi ebaseaduslikku käitlemist üksnes seetõttu, et mõnes töötlemisproduktis

sisaldus THC-d üle 0,3%. Narkootiliste ainete nimekirja kohaselt eeldab töötlemisproduktide

karistatavus, et algne materjal, s.o kanepitaim sisaldas THC-d üle 0,3%.

14.4 Prokuratuur on süüdistust esitades seda normi tõlgendanud selliselt, et kanepi lubatuks

lugemiseks peavad olema samaaegselt täidetud kaks tingimust: peavad olema mingist sordist,

THC sisaldus peab olema alla 0,3%. Seisukoht, et peavad olemas olema mõlemad tingimused,

ei toetu kehtivale õigusele.

14.5 Kuivatamise tulemusena tõuseb THC protsent analüüsitavas aines. Selle tulemusena võib

tõusta THC kontsentratsioon enne selle analüüsimist gaasikromatograafis ning tulemusena

kajastatakse väärtus, mis on suurem THC sisaldusest aines sellel ajal, mil see ära võeti. Kui

THC sisaldus analüüsitava objekti äravõtmise hetkel oli alla 0,3%, kuid vee väljumise tõttu

kuivatamisel tõusis see kromatograafi sisestamise hetkeks üle 0,3%, siis ei ole süüdistatava

teoks üle 0,3% sisaldusega kanepi käitlemine, kuigi ekspertiisiakt võib sellele viidata. Sellisel

13(31)

juhul ei ole tuvastatud mitte äravõetud kanepis THC protsent, vaid THC protsent ajal, mil

kanep oli juba ekspertiisiasutuses seismise käigus kuivanud.

14.6 Tuvastamaks, kas tegemist on lubatud või keelatud kanepiga, ei piisa üksnes kanepi

töötlemisproduktis sisalduva THC protsendi määramisest, iseäranis veel pärast

analüüsiobjekti kuivatamist ekspertiisiasutuses, mille tulemusena THC protsent tõusis enne

selle gaasikromatograafilist analüüsimist. Väide, et kanepi lubatavuseks peavad olema

üheaegselt täidetud kaks tingimust, ei tugine sotsiaalministri määrusesse kirjapandule. Teo

karistatavus ei tohiks sõltuda sellest, kuidas ja kui palju hiljem ekspertiisi jaoks taimemassi

kuivatatakse, kuna see ei ole enam isiku enda kontrolli all ja sellest tulenevalt ei tohiks ka

kindlasti tema teo karistatavus oleneda.

14.7 Kaitsja viitab ka sellele, et üldine THC sisaldus kanepis oli suhteliselt madal. Kui suurte

taimekasvatuse alaste teadmistega Age-Theresa Tammaru oleks soovinud narkootilist kanepit

kasvatada, siis loomulikult oleks ta olnud võimeline tegema seda sellisel viisil, et THC

sisaldus kanepis oleks olnud kõrgem. Praegusel juhul THC sisaldus ületas vähesel määral

0,3% seetõttu, et ekspertiisi käigus taimi kuivatati.

15. Raigo Sõkkalile teadaolevalt kasvatas Age-Theresa Tammaru n-ö lubatud kanepisorte ja

kontrollis regulaarselt THC sisaldust. Sellest tulenevalt puudub Raigo Sõkkali puhul

etteheidetava narkokuriteo subjektiivne koosseis.

15.1 Ilmselt isik, kes soovib kasvatada sellist kanepit, mille THC sisaldus on kõrge ja teenida

sellise tegevusega ka tulu, ei omanda kanepisorte, mis üldteadaolevalt ei võimalda kasvatada

taimi, mille THC sisaldus on minimaalne ja mille puhul joobe saamine on vähetõenäoline.

Selline isik ei pöördu õiguskaitseorganitesse ega ka erinevate asutuste poole selleks, et testida

tema poolt kasvatatavate taimede THC ja CBD sisaldust. Age-Theresa Tammaru sellisel viisil

toimis ja oli kindel, et tema poolt kasvatatavad taimed on igas suhtes legaalsed ja ei too kaasa

vastutust süüteo eest. Raigo Sõkkal oli sellisest tegevusest teadlik, mistõttu võis ta eeldada, et

tema asjade juurest leitud ja ilmselt XXX talus kasvatatud kanepi THC sisaldus ei ole lubatus

kõrgem. Sellest tulenevalt ei saa rääkida sellest, et Raigo Sõkkalil oli olemas teadmine selle

kohta, et mingisugusel ajahetkel mingi taim võis sisaldada THC-d legaalsest kanepist enamal

määral.

15.2 Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud oma siseveendumuse kujunemist Raigo Sõkkali

süüditunnistamisel, seega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses. Maakohus ei ole süüdistatava ja kaitsja väiteid arvestanud ning Raigo Sõkkal on

süüdi tunnistatud süüdistuse alusel, mida ka maakohus ise ei pidanud nõuetekohaseks.

Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust

kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Kooskõlas

KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb sellisel juhul kõrvaldamata

kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKK 3-1-1-10-11, p 26). Vastasel juhul

rikutakse süüdimõistva otsuse tegemisel kohtuotsuse põhistamise nõudeid ja põhiseaduse §-st

22 ning KrMS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni põhimõtet, millised puudused on

käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (RKKKo

nr 3-1-1-10-15).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

16. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid apellatsioonides toodu juurde.

14(31)

16.1 Süüdistatavad toetasid kaitsjate esitatud apellatsiooni ning kaitsja Silver Reinsaar toetas

süüdistatava Age-Theresa Tammaru apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

17. Kolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja esitatud apellatsioonide väidetega ja

kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale.

17.1 Ringkonnakohus jättis rahuldamata 9. juuli 2025 kriminaalasja apellatsiooni korras

arutamisele määramise määruses kaitsja Silver Reinsaare ja süüdistatava Age-Theresa

Tammaru taotlused. Ringkonnakohtu istungil pidasid kaitsja Silver Reinsaar ja süüdistatav

Age-Theresa Tammaru vajalikuks nimetatud taotlusi korrata, kuid täiendavaid põhjendusi ei

esitatud, mis kummutaksid ringkonnakohtu 9. juuli 2025 määruses toodu. Kolleegium jäi 9.

juuli 2025 kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruses toodud

põhjenduste juurde.

18. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha kaitsjate ja süüdistatava apellatsioonides toodule

ning seejärel vastab prokuratuuri apellatsioonile.

18.1 Kaitsja Silver Reinsaar taotleb esmajärjekorras tunnistada läbiotsimisprotokoll tõendina

lubamatuks, sest selle kogumisel on aset leidnud mitmed eksimused. Sisuliselt leiab apellant,

et läbiotsimismääruse väljastamise ajahetkeks esines tegelikult jälitustoimingu protokollist

nähtuvalt kahtlus vaid ühes- kiletunnelis kanepitaimede kasvatamises ning määruses

puuduvad põhjendused, mis õigustanuks elumaja ja sõiduauto läbiotsimiseks määruse

väljastamist.

18.2 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et menetlejal tulnuks piirduda vaid kiletunneli

läbiotsimisega. Maakohus on sellele kaitsja tõstatud küsimusele ammendavalt vastanud (vt IV

kd, tl 164p-166p) ning kolleegium nõustub maakohtu argumentidega ja ei pea vajalikuks neid

korrata. Ka ei ole maakohus jätnud vastamata kaitsja argumendile, miks oli tegelikkuses alust

lisaks kanepi kasvatamisele (KarS § 188) kahtluseks ka kanepi käitlemine (KarS § 184) (vt IV

kd, tl 165p-166p). Selline kaitsja etteheide jääb tagajärjetuks.

18.3 Kolleegium peab vajalikus lisaks maakohtule märkida vaid järgmist. Kuigi 23. novembri

2022 läbiotsimismääruses on tõepoolest keskendatud KarS § 188 lg 1, on läbiotsimise

teostamise eesmärgi ja põhjenduste juures märgitud ka seda, et tarvis on välja selgitada

kanepitaimede kasvatamisega seotud asjaolusid kui ka neist võimalikku narkootilise aine

valmistamist. Kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes oli põhjendatud ka arvata, et

Age-Theresa Tammaru võib olla saanud kriminaaltulu ebaseadusliku kanepitaimede

kasvatamisega, s.o valmistades kasvatatud kanepitaimedest narkootilist ainet ja turustades

seda (III kd, tl 185-185p). Samased põhjendused on toodud ka varjatud jälgimise

jälitustoimingu loas nr PL13351/2022 kuriteokahtluse põhjendustes (III kd, tl 205-206).

Ühtlasi on märgitud loas sedagi, et korduvalt on laekunud teave, et Age-Theresa Tammaru

tegeleb kanepitaimede kasvatamisega narkootilise aine valmistamise eesmärgil ning

valmistatud aine edasimüümisega. Seega on ainetu kaitsja argument, et loas ega määruses ei

ole esile toodud kahtlust, et kanepitaimed on maha lõigatud või kanepi käitlemise (müügi)

kahtlust.

15(31)

18.4 Age-Theresa Tammaru oli alust kahtlustada KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritavas

kuriteos, siis oli põhjendatud alus eeldada, et Age-Theresa Tammarul võisid olla ka osa

kanepitaimed maha lõigatud KarS § 184 mõttes. Kolleegium nõustub läbiotsimismääruses

märgitud järeldusega, et Age-Theresa Tammaru võis peale kanepitaimede kasvatamist olla

seotud ka kanepitaimede maha lõikamisega KarS § 184 mõttes (määruses märgitud

kanepitaimedest narkootilise aine valmistamisega ning turustades seda), võib jõuda

kriminoloogiliste teadmiste najal ning tuginedes kohtupraktikale.

18.5 Kuigi läbiotsimismääruses ei märgita tõendit, mis viitaks konkreetselt kuriteokahtlusele

KarS § 184 järgi, siis antud juhul piisab, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik

põhjus seda eeldada. Kohtupraktika on üheselt sedastanud, et aktsepteeritavaks tuleb pidada

sedagi, kui kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel tuginetakse täiendavalt ka üldinimlikule,

kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele (vt nt RKKKm nr 3-1-1-103-06, p

10). Väärib märkimist, et kohtupraktika kohaselt ei pea isegi jälitustoiminguks loa andmise

otsustamisel vältimatult tuginema KrMS § 63 lg-tes 1 loetletud tõendiliikidele (vt nt RKKKm

nr 1-17-7077, p 60), milline toiming on isiku õigusi oluliselt riivavam, kui läbiotsimismääruse

loa alusel tehtud läbiotsimine. Minimaalselt peab läbiotsimistoimingu andmise kohta tehtud

läbiotsimismääruse põhistusest nähtuma, et luba toiminguks on antud teavitatult. Seega peab

läbiotsimismäärus sisaldama vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel

prokuratuur loa väljastamise otsustas ning mille kohus pealdisega kinnitas ja läbiotsimise

lubatavaks tunnistas. Läbiotsimismääruses on näidatud ära ka läbiotsimise eesmärk, nagu

nõuab KrMS § 91 lg 4 p 1. Arvestades kogutud teavet on piisav, et õigustada

läbiotsimismääruste väljastamist, sh elumaja ja sõiduauto ning läbiotsimisega tõendusteabe

kogumist.

18.6

Kohtupraktika kohaselt saab läbiotsimist kuriteokahtluse puudumise tõttu

ebaseaduslikuks pidada eeskätt siis, kui on alust arvata, et kohtueelne menetleja teadis juba

läbiotsimist määrates ja toimetades, et menetletavat tegu pole aset leidnud või et see pole

kuriteona karistatav, või jättis süüliselt tähelepanuta kuriteokahtlust ilmselgelt välistavad

faktilised või õiguslikud aspektid (vt RKKKo nr 3-1-1-93-15, p 60). Antud asjas midagi sellist

kolleegium ei tuvastanud ning seda ei ole väitnud ka apellandid.

18.7 Kolleegiumil ei ole võimalik asuda seisukohale, et läbiotsimist toimetades tegutses

menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, st otsides just nimelt

kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Seega saab läbiotsimisprotokolli ja

läbiotsimise tulemusena saadud tõendit ehk läbiotsimisprotokolli käsitada

kriminaalmenetluses lubatava tõendina (vt RKKKo nr 3-1-1-28-14, p 17.2). Asjaolu, et

läbiotsimise käigus leiti nn juhuleiuna ka vana jahipüss, ei ole tegemist rikkumisega, kuna

vastav alus tuleneb KrMS § 197 lg 2. Apellatsioonis ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mis

viitaks sellele, et menetleja oleks otsinud süstemaatiliselt ja sihilikult objekte, mida

läbiotsimismäärus ei kajastanud.

18.8 Tulenevalt kohtupraktikast ei oma tähtust, kas läbiotsimise aluseks olnud kuriteokahtlus

langes ära seetõttu, et kinnitust ei leidnud mingid faktilised asjaolud, või põhjusel, et

menetleja korrigeeris kuriteokahtluse aluseks olnud süüteokoosseisu tõlgendust. Ühe

kuriteokahtluse uurimiseks toimetatud läbiotsimise käigus leitud tõend on üldjuhul kasutatav

teise kuriteo tõendamiseks ka siis, kui esimene kuriteokahtlus on ära langenud (RKKKo nr 3-

1-1-93-15, p 59). Seega ei oma tegelikkuses tähtsust, kas KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteokahtlus leidis kinnitust või mitte või oli leitu põhjal alus korrigeerida kahtlustus KarS §

16(31)

184 järgi. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et antud toiminguga kogutud tõendit ei saa

apellatsioonis toodud põhjendusel lubamatuks pidada.

19. Kolleegium ei saa nõustuda kaitsjaga, et läbiotsimise algus toimus enne Age-Theresa

Tammaru kahtlustatavana kinnipidamist ja õiguste selgitamist. Ka sellele kaitsja tõstatud

küsimusele on maakohus ammendavalt vastanud (vt IV kd, tl 166p-168) ning kolleegium

nõustub maakohtu argumentidega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

Maakohtu poolt üksikasjalikult analüüsitud sündmuste käik ning tegelikkuses ka süüdistatava

Age-Theresa Tammaru ristküsitlusel antud ütlused, millele maakohus on viidanud, kuid mida

kaitsja Silver Reinsaar eirab, ei võimalda jaatada Age-Theresa Tammaru õiguste rikkumist

läbiotsimise läbiviimisel.

19.1 Kolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et läbiotsimisprotokollis märgitud kellaaeg 11.06

(I kd, tl 144) tõendab seda, et läbiotsimist toimetati enne Age-Theresa Tammaru

kahtlustatavana kinnipidamist, kes peeti kinni kell 11.14 (II kd, tl 12p). Läbiotsimisprotokollis

märgitust saab üheselt ja jälgitavalt tuvastada, et elumajja küll siseneti kell 11.06, kuid

seejärel peeti kinni kahtlustatavana Age-Theresa Tammaru, kes viibis maja taga terrassil ning

peeti kinni ka püstkojas viibinud Raigo Sõkkal (vt määruse p 9, I kd, tl 145).

Läbiotsimisprotokollist nähtub seegi, et enne läbiotsimist tutvustati kahtlustatavale

läbiotsimismäärusi (vt määruse p 8, I kd, tl 144). Seega on dokumentaalselt tõendatud, mitte

pelgalt prokuröri paljasõnaliste oletuste alusel, et majja siseneti küll kell 11.06, kuid

läbiotsimist alustati peale Age-Theresa Tammaru kahtlustatavana kinnipidamist ja

läbiotsimismääruste tutvustamist. Seejuures haakub läbiotsimisprotokollis märgitu ka

süüdistatava Age-Theresa Tammaru ristküsitlusel antud ütlustega, millele maakohus on ka

viidanud, kuid mida kaitsja väldib (vt III kd, tl 110p-111). Kuivõrd ka ütlused kinnitavad

seda, et politsei tuli terrassile majast seest, siis ongi läbiotsimisprotokolli märgitu, et majja

siseneti 11.06 korrektne ja õige, kuid see ei tähenda seda, et 11.06 toimetati juba majas

läbiotsimist. See tähendab aga seda, et tegelikkuses mingeid rikkumisi ehk vormistuslikke

vigu ei esine. Menetleja küll oleks võinud märkida ka reaalse läbiotsimise aja alguse, sest see

oleks välistanud võimalike kahtluste tekkimise hilisemas menetluses, kuid tegemist ei ole

rikkumisega, mis tooks kaasa tõendi lubamatuse.

19.2 Väär on kaitsja Silver Reinsaare seisukoht, et maakohus on tuvastanud üheselt, et Age-

Theresa Tammaru on läbiotsimise alguses soovinud kaitsjaga ühendust võtta, kuid seda talle

keelati. Maakohus viitas üheselt Age-Theresa Tammaru ristküsitluses antud ütlustele (III kd,

tl 113) ning asus põhjendatult seisukohale, et nendest ütlustest ei selgu tegelikkuses, kas Age-

Theresa Tammaru avaldas soovis helistada kaitsjale või otsida kaitsjat ja talle seda ei

võimaldatud. Seda süüdistatava vastust ei ole kaitsja ka ise ristküsitlusel täpsustanud.

Süüdistatava Age-Theresa Tammaru ütlustest tuleneb vaid see, et ta avaldas soovi kusagile

helistada, kuid ei nähtu, et ta avaldas menetlejale soovi helistada kaitsjale. Seega ei tulene

süüdistatava ütlustest üheselt, et ta soovis enne läbiotsimist võtta kaitsjaga ühendust, kuid

seda menetleja talle keelas.

19.3 Kaitsja seisukohaga tuleb nõustuda, et eksimused läbiotsimisprotokolli vormistamisel ei

ole kõrvaldatavad menetleja ülekuulamisega tunnistajana, kuid seda olukorras, kus

menetlusdokument on puudulik ja sisaldab olulisi vasturääkivusi (vt RKKKo nr 3-1-1-31-11,

p 20.2). Käsiloleval juhul ei sisalda läbiotsimiseprotokoll vasturääkivusi ega ole ka puudulik.

Kohtupraktikas on jaatatud menetleja ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda

näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad

küsimused. Lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on menetleja

17(31)

ametniku tunnistajana ülekuulamine võimalik kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu

osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust

tegelikkusele (vt RKKKo nr 3-1-1-31-11, p 19.1, 19.4). Käsiloleval juhul vastas tunnistaja

uurimise käiku puudutavatele küsimustele ning kirjeldas süüdlase kinnipidamisega seonduvat.

Samas ei jäetud menetleja poolt menetlusdokumente (läbiotsimisprotokoll ja kahtlustatavana

kinnipidamise protokoll) koostamata.

19.4 Kolleegium ei tuvastanud, et Age-Theresa Tammarule ei selgitatud enne läbiotsimise

algust kahtlustatavana kinnipidamisel tema õigusi, sh õiguste deklaratsioonis märgitud õigusi.

Üheselt on aga tuvastatav, et läbiotsimist toimetati vahetult peale isiku kahtlustatavana

kinnipidamist, mistõttu olid isikule teada tema õigused ja kohustused. Kokkuvõtvalt pole

käsilolevas asjas kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikutud KrMS § 339 lg 1 p 12 ega ka lg 2

mõttes, mistõttu on ainetu kaitsja väide Age-Theresa Tammaru kaitseõiguse rikkumisest ning

läbiotsimisprotokolli ei saa lubamatuks tõendiks pidada.

20. Kaitsja taotledes kanepi sordi tuvastamist, jätab tähelepanuta selle, et Age-Theresa

Tammarule ei ole esitatud süüdistust, et ta kasvatas ebaseaduslikult lubatust rohkem THC-d

sisaldanud kanepitaime. Sel juhul tuleks kindlaks teha, kas süüdistatav kasvatas kanepit

narkootilise aine valmistamise eesmärgil ja kas ta pani sel moel toime keelatud teo.

Läbiotsimisel ei leitud mitte ühtegi kasvavat taime. Kohtupraktika kohaselt saab kanep

narkootiliseks aineks karistusõiguslikus mõttes alles pärast eraldamist kasvavast taimest (vt

RKKKo nr 1-21-69, p 28.). Käsiloleval juhul on Age-Theresa Tammarule esitatud süüdistus

KarS § 184 järgi, et ta käitles maha lõigatud taime või taimeosi ja nendest valmistatud

narkootilist ainet. Seejuures ka juhul, kui isik ise eelnevalt on kanepi kasvatanud, kui käitleb

suures koguses narkootilise ainena käsitatavat kanepit (peenestatud, kuivatatud, leotis vms),

kvalifitseeritakse tema tegu KarS § 184 järgi (vt RKKKo nr 1-19-7453, p 39) ning puudub

igasugune vajadus tuvastada kanepi sorti.

20.1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 1

kohaselt käsitatakse narkootilise ainena NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades

loetletud aineid. Seega loetakse narkootiliseks aineks iga aine, mis vastab seaduses esitatud

tunnustele. NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruses nr

73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemine“ esimeses nimekirjas sisaldub kanep (v.a Euroopa Liidu

ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei

ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne).

Kaitsja Silver Reinsaare arutluste ja tõlgendustega sotsiaalministri 18. mai 2005 määrus nr 73

lisa 1 toodu osas, et aluseks tuleks võtta THC protsent teo toimepanemise ajal ehk n-ö toores

taim, mitte kuivmass, ei saa nõustuda, sest sellisel viisil määruse tõlgendamine muudaks

määruse sätte mõttetuks. Kaitsja Silver Reinsaarega nõustudes oleks võimalik analüüsiks

esitada ainult värskeid taimi ning kõik kanep, mis leitakse kuivmassina, ei oleks võimalik

analüüsida ega narkootilist ainet THC tuvastada või sel juhul kui leitakse kuivmass, tuleks

alati tuvastada selle sort.

20.2 Kanepi käsitamist narkootilise ainena ei ole seatud sõltuvusse sellest, millisel kujul

(ainult kasvav taim, külmutatud, kuivatatud vms) taim on. Kohtupraktikas on märgitud, et nii

kanep kui ka selle töötlemisproduktid on narkootilised ained. Erandi moodustavad Euroopa

Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC-sisaldus ei ületa 0,2 %

(RKKKo nr 1-19-7453, p 36), kehtiva määruse kohaselt 0,3 %. Kehtiva määratluse kohaselt

on kanepi käsitamisel narkootilise ainena oluline taime THC-sisaldus, sh viidatakse

18(31)

kuivatatud kanepitaimedele ning märgitakse sedagi, et oluline ei ole missugune taime osa

tarvitamiseks või müümiseks kõlbab, arvesse tuleb võtta kogu taimne materjal (RKKKo nr 1-

19-7453, p 46). Määruse sõnastusest tuleb üheselt, et Eestis on käitlemiskeelu all kõik

kanepisordid, mille THC sisaldus on üle 0,3% ja mis ei ole kantud Euroopa Liidu ühtsesse

põllukultuuride sordilehte ehk legaalsed on ainult need kanepisordid, mis on võetud Euroopa

Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte ja mille THC sisaldus ei ületa 0,3%. Maakohus

toetudes ekspertiisiaktile tegi kindlaks, et ekspertiisiks esitatud taimne materjal sisaldas

narkootilist ainet THC-d, sh oli THC-sisaldus lubatust tunduvalt suurem, s.o 0,52-11%. Seega

ei ole oluline kanepisort kui selle THC sisaldus on üle 0,3%.

20.3 Ringkonnakohus on varasemalt märkinud, et juhul kui isik käitleb kanepit või selle

töötlemisprodukti, mis sisaldab tetrahüdrokannabinooli (THC) enam kui 0,3%, on tegemist

seaduse tähenduses narkootilise ainega (TlnRnKo nr 1-21-8220, p 45). Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde ning kaitsja arutlus, et määruse lisa ei näe ette, et narkootiline on selline

kanep, mille kuivmassis on THC sisaldus üle 0,3% (määrus ei võimalda analüüse teostada

kuivmassist), seda ei kummuta. Selline kaitsja arutlus on puhas demagoogia, sest kolleegium

märkis juba eelnevalt, et seadus ei näe kanepi kui narkootilise aine definitsioonis ette muude

tingimuste tuvastamist, s.o millisel kujul peaks kanep olema või kanepis ja selle

töötlemisproduktides CBD sisalduse ja CBD/THC suhte määratlemist. Kuivõrd THC sisaldus

oli 0,52-11%, siis on tegemist narkootilise ainega NPALS § 2 p 1 tähenduses, mille

käitlemine vastava loata on keelatud.

20.4 Kaitsja Silver Reinsaar viitab ekspert LM ütlustele, et analüüsiobjekti (kanepitaime)

kuivatamisel THC protsent tõuseb. Kaitsja jätab märkimata aga selle, et mitte ainult THC

protsent ei tõuse, vaid tõuseb ka CBD protsent (II kd, tl 178). Seega võiks mõningal juhul olla

vaidlus selles, kas tegemist on suures koguses narkootilise ainega, sest CBD pärsib THC

toimet kui CBD sisaldus on väga suur. Ekspert LM märkis sedagi, et kui taim on maha

lõigatud toimub ka n-ö ise taime sees protsess, kus THCA muutub THC-ks (II kd, tl 178p).

Ühtlasi nähtub ekspertiisiaktist seegi, et osade juba enne ekspertiisi kuivatatud ehk kuivade

kanepitaimede ja ka ekspertiisi käigus kuivatatud taimeosade ja taimepuru THC jäi lubatud

normi piiresse (II kd, tl 33-37). Sel põhjusel ei saa nõustuda kaitsjaga, et ekspertiisiks

kasutatud metoodika on vale ja taimse materjali kuivatamine enne ekspertiisi teostamist ei ole

aktsepteeritav. Märkida tuleb sedagi, et antud juhu ei ole tegemist olukorraga, kus lubatud piir

oli ületatud napilt, vaid THC sisaldus oli lubatust tunduvalt suurem. Samas ei ole ekspert LM

väitnud seda, et taime kuivatamisel THC protsent tõuseb ülisuures koguses. Ka ei ole kaitsja

Silver Reinsaar esitanud eksperdile küsimust, kui suurest THC protsendi tõusust saab üldse

rääkida, kui taim kuivatatakse enne ekspertiisi võrreldes ekspertiisi tegemist nn niiskest

taimest. Sellise küsimuse esitamine oleks olnud ilmselt vastuolus valitud kaitsetaktikaga.

Jättes eksperdile selle küsimuse esitamata, ei ole võimalik ka kaitsjal endal sellisele väitele

tõsikindlalt toetuda.

20.5 Kolleegium märkis juba eelnevalt, et kaitsja Silver Reinsaar ei arvesta seda, et

süüdistatav Age-Theresa Tammaru ei käidelnud kasvavat taime, vaid käitles juba lõigatud

taime ja taimeosi ning nendest valmistatud narkootilist ainet. Kohtupraktika kohaselt on

süüteokoosseisu objekt narkootiline aine, milleks kanep saab karistusõiguslikus mõttes alles

pärast eraldamist kasvavast taimest. Niisuguse arusaama põhjendatusele osutab ka eespool

refereeritud NPALS § 3 lg-s 2 sisalduv keeld, mille järgi on kanepi kasvatamine narkootilise

aine valmistamise eesmärgil keelatud. Seega eristatakse ka kõnesolevas normis selgelt kanepi

kasvatamist ning kasvatatud taimest narkootilise aine valmistamist kui kasvatamisele ajaliselt

19(31)

järgnevat etappi (RKKKo nr 1-19-7453, p 37). Seega kaitsja arutlused kanepitaimede

kasvatamisest ja selle saadustest (kanepiseemneleib, kanepiseemneõli jms) on ainetud.

21. Kolleegium ei nõustu kaitsja Silver Reinsaare seisukohaga, et süüdistatava Age-Theresa

Tammaru käitumises ei ole teo subjektiivne külg kinnitust leidnud.

Maakohus on subjektiivset koosseisu piisavalt käsitlenud (IV kd, tl 171-171p). Maakohtu

otsuse põhiosas viidatud ja analüüsitud tõendid kummutavad üheselt süüdistava

kaitseversiooni ning kolleegium nõustub sellega. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et

kanepis sisaldunud THC protsent ei olnud madal, vaid THC sisaldus oli lubatust tunduvalt

suurem. THC sisaldust 0,52-11% ei saa pidada madalaks protsendiks, mille pinnalt saaks olla

usutav süüdistatava Age-Theresa Tammaru selgitus, et tema teada kasvatas ta lubatud

kanepisorte, seades endale eesmärgiks võimalikult suure CBD sisalduse, mitte aga THC

sisaldusega taimede kasvatamise. Väide, et ainult THC-d sisaldanud taimede produktide

kasvatamises ei osalenud Age-Theresa Tammaru teadlikult, sest enda teada tegutses ta CBD

saamise eesmärgil, on ainetu. Ainetu on ka väide, et alternatiivne võimalus on ka see, et Age-

Theresa Tammaru seda kanepit ei kasvatanud. Selliselt esitatud väide on käsitatav üksnes

paljasõnalise kaitseväitena ning tõendite kahtluse alla seadmiseks ei piisa abstraktsest väitest.

Selge on see, et valmistades produkti ainult lubatud sordilehe kanepist ei saa see sisaldada

ainult THC-d ja seda sellises määras. Maakohtuga tuleb nõustuda, et eluliselt usutav ei ole

seegi, et Age-Theresa Tammaru praktiseerides kanepi kasvatust alates 2016. aastast, kasvatab

keelatud kanepit kogemata või leitud kanep, mis sisaldas ainult THC-d ei ole üldse Age-

Theresa Tammaru kasvatatud.

21.1 Kaitsja Silver Reinsaare väitele, et lubatud sort „Finola“ võib teadusuuringu kohaselt

kasvamisel käigus sisaldada suuremat THC, tuleb märkida järgmist. See, et taime osad või

produktid, mille THC sisaldus oli lubatust suurem on just „Finola“ sort on aktiivne

kaitseväide, mida peab isik ise tõendama. Süüdistatava maja läbiotsimisel ei leitud ainult

„Finola“ seemneid, vaid leiti ka muid seemneid, mis ei kuulu põllukultuuride sordilehte. Isegi

kui taime osad ja produktid on „Finola“ sordist, siis on ületatud lubatud THC protsent ning

selline kanep tulnuks hävitada.

21.2 Süüdistatav Age-Theresa Tammaru ei ole esitanud teadusartiklit maakohtule, kuid viitab

sellele apellatsioonis. Link, millele apellatsioonis viidatud, avab teadusartikli piiratud mahus

ning sellest ei tulene, et alles 2023 tehti uuring, milles selgus, et kanepisordis „Finola“ tõuseb

THC näit erakordselt kõrgele. Artikkel on küll avaldatud 2023, kuid artiklis märgitakse seda,

et „Finola“ sordil on oht ületada lubatud THC näitu ning viidatakse algallikatele, mis

pärinevad juba aastatest 2011 ja 2012. Seega viidatud artiklist ei selgu see, et 6-8% „Finola“

külviseemnetest tõuseb THC näit erakordselt kõrgele ja samal ajal CBD-d ei esine üldse.

Samas kinnitab teadusartikkel seda, et EL-is kanepisortide THC sisalduse piirnormi

arvestatakse just kuivkaalust. Nii on artiklis märgitus, et EL-is kanepisortide THC sisalduse

piirnormi arvestatakse 0,2% õisiku kuivkaalust (alates 2023. aastast on see tõusmas 0,3%-ni).

Kokkuvõtvalt pole alust viidatud teadusuuringu põhjal asuda seisukohale, et uuringus toodud

põhjusel oli osades taimedes THC sisaldus oodatust suurem ning uuring ei kinnita kuidagi

seda, et süüdistataval Age-Theresa Tammarul puudus tahtlus kasvatada kanepitaimi, milles

lubatust kõrgem THC sisaldus.

21.3 Süüdistatava Age-Theresa Tammaru väitele, et kanepi kasvatamisel oli tema huvi

suunatud peamiselt CBD-le ning kanepiseemne õlile, on maakohus vastanud (IV kd, tl 171).

Asjaolu, et kanepi ja selle produktide THC sisaldus oli lubatust suurem oli Age-Theresa

Tammarule teada juba mõned aastad enne, sest seda näitasid tema enda tellitud uuringud (II

20(31)

kd, tl 56-63) ning see oli talle teada läbivalt (III kd, tl 194-204), sh oli talle teada, et THC

protsent kõikus. Nii oli lubatud THC protsendiga taimeosasid kui ka üle lubatu. Seevastu

kanepiekstrakt ja pasta THC sisaldus oli suuresti üle lubatu ja seda korduvalt. Süüdistatava

enda sõnade kohaselt kasvatas ta „Finolat“, „Carmagnolat“ ja „Eletta Campanat“.

Süüdistatava kasvatatud kanepi uuringuks esitatud pakendid olid markeeritud erinevalt, nii

nähtub tähis FI, „Ruderalis“, „Carmagnola“. Tähise FI all tuleb ilmselt käsitada sorti „Finola“

ning sellest valmistatud pruun plastiline tahke aine sisaldas 2021. aastal märkimisväärselt

THC-d üle lubatud määra (II kd, tl 59). Ka 2018. ja 2019. aastal tehtud uuringutest nähtub, et

taimeosad FIN LABOR, kanepiekstrakt FI-0 ja taimeosad purgis FI-O põld sisaldavad

ülemäära THC-d (III kd, tl 194, 195, 198). Kuigi need sisaldavad ka CBD, siis mitte piisavalt,

et ei tekiks narkootilist joovet. Tõenditest tulenevalt ei saa nõustuda, et Age-Theresa

Tammaru seda ei teadnud. Pigem kinnitab see üheselt süüdistatava Age-Theresa Tammaru

teadlikust keelatud kanepi ja selle produktide käitlemist vähemalt kaudse tahtlusega.

21.4 Kolleegiumil tuleb süüdistatava Age-Theresa Tammaru tõstatatud küsimusele märkida,

et kanepi puhul ei saa jaatada küll teo ülimat ohtlikkust rahvatervisele, kuid nõustuda ei saa

Age-Theresa Tammaruga, et teo ohtlikkus rahvatervisele üldse puudub. Kohtupraktika

kohaselt võetakse arvesse nii aine liiki kui ka aine potentsiaalset kahju rahvatervisele. Seega

ei olegi vajalik tuvastada, et narkootilist ainet kanepit ka kellelegi edasi anti. Joobe suurus on

vajalik tuvastamaks, kas tegemist on suure koguse narkootilise ainega, sest NPALS § 31 lg 3

kohaselt on suur narkootilise aine kogus selline, millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele inimesele.

21.5 Nõustuda tuleb süüdistatava Age-Theresa Tammaru seisukohaga, et seemnete omamine,

mis ei kuulu lubatud sordilehte ei ole keelatud ning seda on ka maakohus märkinud (IV kd, tl

174p).

22. Kaitsja Silver Reinsaare argumentidele süüdistatavale Age-Theresa Tammarule esitatud

süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi on maakohus andnud ammendava vastuse, mistõttu ei pea

kolleegium vajalikus sellel küsimusel pikemalt peatuda (II kd, tl 170p, 172). Väärib vaid

märkimist, et tõendatud on see, et Age-Theresa Tammaru on käidelnud 16 kaliibrilist

üheraudse sileraudse püssi IžK, mis leiti läbiotsimisel süüdistatava majast voodi alt, vähemalt

kaudse tahtlusega. Ka läbiotsimisel Age-Theresa Tammaru poolt avaldatu kinnitab seda, et ta

oli jahipüssist teadlik, sest ema oli selle andnud tema kätte umbes kolm, neli aastat tagasi (I

kd, tl 150). Ühtlasi tuleb märkida sedagi, et KrMS § 92 lg 1 p 3 viitab läbiotsimise käigu

kirjeldamisele ning kohtupraktika kohaselt saab selle osaks olla ka kellegi poolt läbiotsimisel

menetlejale avaldatu (TrtRnKo nr 1-20-8308, p 116). Seega ei ole võimalik asuda

seisukohale, sh ei tulene see ka süüdistatava enda ütlustest, et püss sattus majja süüdistatava

teadmata.

22.1 Kaitsja arutlused, kas relvakaba paistis või mitte ja mida kaitsja kohtuliku uurimise

uuendamise taotluses märkis, ei oma tähtsust, sest maakohus ei ole süü tuvastamisel nendele

argumentidele tuginenud.

23. Kolleegiumil tuleb märkida, et SKHS § 5 lg 1 kohaselt võib nõuda kahju hüvitamist

üksnes siis, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS

§ 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel. Kuivõrd kolleegium maakohtu süüdimõistavat otsust ei

tühistanud, siis ei ole Age-Theresa Tammarul õigust nõuda SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel tekitatud

kahju hüvitamist.

21(31)

23.1 SKHS § 7 lg 1 näeb ette kahju hüvitamise kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja

põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata

sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kaitsja

väitele, et seaduslike esemete hävitamine ekspertiisis on asjaolu, millega varalise kahju

põhjustamine on alati õigusvastane, ei ole võimalik kolleegiumil vastata, sest selline väide on

nii umbmäärane. Millise ekspertiisi käigus on millised esemed hävitatud, seda apellatsioonist

ei selgu, ses osas ei ole apellatsiooni jälgitav.

23.2 KrMS § 8 lg 5 näeb ette, et uurimisasutus on kohustatud andma vahistatud kahtlustatava

järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Age-Theresa

Tammaru leiab, et tema kinnisvara sai kahjustada.

Kolleegium asub seisukohale, et uurimisasutusel tuleb anda vara hoiule ainult juhul kui on

teada, et vara on järelevalveta. Käsilolevas asjas ei nähtu, et uurimisasutusel oleks tõsikindlat

teadmist, et kahtlustatava Age-Theresa Tammaru vara jääb järelevalveta, peale tema

kahtlustatavana kinnipidamist. Puuduvad igasugused tõendid, et Age-Theresa Tammaru

oleks avaldanud uurimisasutusele, et tema vara jääb järelevalveta ning nimetanud ka isikud,

kellele vara tuleks hoiule anda. Läbiotsimisprotokollist ei nähtu, et Age-Theresa Tammarul

oleks olnud mingeid sellekohaseid märkusi peale läbiotsimise teostamist. Ka isiku

kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest ei nähtu, et selles osas oleks Age-Theresa

Tammarul olnud mingeid avaldusi või taotlusi. Ka vahistamistaotluse arutamisel maakohtus

ei nähtu, et Age-Theresa Tammaru oleks olnud mingeid avaldusi või taotlusi või seisukohti

enda väidetavalt järelevalveta jäänud vara või loomade kohta. Seega puudusid

uurimisasutusel igasugused kohustused anda vahistatud kahtlustatava Age-Theresa Tammaru

vara kohaliku omavalitsuse hoiule, kuivõrd uurimisasutusel ei olnud teada, et vara jäi

järelevalveta.

24. Kaitsja Leelo Viili apellatsioonis toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud

kriminaalmenetlusõigust, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav,

tuleb kolleegiumil märkida järgmist.

Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks

kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse

kujunemine süü küsimuse otsustamisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei

ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud süü küsimuse otsustamisel

kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse

põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav

hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.

25. Kaitsja Leelo Viil asub seisukohale, et Raigo Sõkkalile esitatud süüdistus on

ebakonkreetne, sest ei selgu milliseid vastutuse eeldusi Raigo Sõkkalile omistatakse, ei nähtu

konkreetne teopanus. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et sellega on rikutud kaitseõigust.

25.1 Väärib märkimist, et maakohus ongi sedastanud, et kuivõrd süüdistus oli puudulik

kaastäideviimise osas, siis ei olnud võimalik süüdistatavaid kaastäideviijatena ehk grupis

narkootiliste ainete käilemises süüdi mõista (IV kd, tl169p-170p). Seega on kaitsja Leelo Viili

seisukoht ses osas ainetu, sest maakohus on sellega sisuliselt nõustunud. Samas kontrollis

maakohus, kas Raigo Sõkkal on tegelenud narkootilise aine käitlemisega iseseisvalt ning

tuvastas selle jälgitavalt. Asjaolud, millele maakohus süüdistatava Raigo Sõkkali narkootilise

22(31)

aine käilemises süüdi tunnistades tugines, on süüdistuse alusfaktidest hõlmatud ja ei erine

sellest, mida süüdistuse sisus on märgitud. Seega süüdistatava Raigo Sõkkali kaitseõigust

rikutud ei ole.

26. Kolleegium käsitles KarS § 184 objektiivset koosseisu otsuse p 20 kuni 20.5, kuivõrd

kaitsja Leelo Viili vastuväited on oma sisult samad, mida tõi esile kaitsja Silver Reinsaar, siis

kolleegium neid seisukohti ei korda. Mingeid muid argumente objektiivse koosseisu kohta

kaitsja Leelo Viil välja ei too.

26.1 Kolleegium peab märkima vaid seda, et maakohus on eksinud arvutuslikult kui palju oli

süüdistatava Raigo Sõkkali asjade hulgas THC sisaldusega kanepilehti, õisikuid, varsi ning

peenestatud kanepit kokku (56,7 grammi). Maakohus märkis õigesti THC sisalduse 0,93-

6,5%, kuid arvestas ekslikult sinna sisse ka 5,02 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega

0,13%, see jääb aga lubatud protsendi piiresse. Seega käitles Raigo Sõkkal küll 0,93-6,5%

THC sisaldusega kanepilehti, õisikuid, varsi ning peenestatud kanepit kokku mitte 56,7

grammi, vaid 51,68 grammi (56,7 grammi-5,02 grammi) ning 2,28 grammi peenestatud

kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 2,1%. Seega juba tubakata segamata

kanepikogus on piisav mitte 75-le inimesele joobe tekitamiseks nagu maakohus märkis, vaid

pea 69-le inimesele.

26.2 See, et kolleegium ei tuvastanud Raigo Sõkkali poolt 5,02 grammi kanepiõisikute

käitlemist, ei tingi süüdistatava osalist õigeksmõistmist ega vähenda ka süüdistusmahtu, sest

sellise koguse kanepiõisikute, mille THC sisaldus oli 0,13% pole süüdistatavatele süüdistuses

ette heidetud.

27. Maakohus on süüdistatava Raigo Sõkkali subjektiivset külge kirjeldanud ning need

põhjendused on maakohtu otsuses piisavad (IV kd, tl 171p-172). Kaitsja küll viitab

subjektiivse külje puudumisel süüdistatava Raigo Sõkkali kohtueelsel uurimisel antud

ütlustele, mis kohtuistungil avaldati, kuid jätab tähelepanuta selle, et maakohus luges ütlused

ebausaldusväärseks, mis puudutab seda, et Raigo Sõkkali teadmiste kohaselt suitsetas ja tarbis

ta CBD kanepit. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ta ei pea süüdistatava ütlusi ses

osas usaldusväärseks (IV kd, tl 171p). Selle kohta, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud

süüdistatava Raigo Sõkkali ütlused ses osas ebausaldusväärseks, mingeid argumente

apellatsioonis esitatud ei ole. Pelgalt enda versiooni kordamine apellatsioonis ei too kaasa

maakohtu otsuse tühistamist, sest mingeid uusi argumente ei ole esitatud ning maakohus on

süüdistatava ütlustele ja esitatud kaitseversioonile juba hinnangu andnud.

27.1 Tagajärjetuks jäävad ka kaitsja oletused, et Raigo Sõkkal oli suure tõenäosusega kursis

ka sellega kuidas Age-Theresa Tammaru oli kontrollinud enda tegevuse seaduslikkust, sest

mingeid ütluseid süüdistatav selle kohta andnud ei ole.

28. Kaitsja Leelo Viili ringkonnakohtu istungil toimunud kohtuvaidluste käigus esitatud

taotlusele rahuldada SKHS taotlus tuleb märkida järgmist. Tulenevalt KrMS § 331 lg-st 2

arutab ringkonnakohus kriminaalasja üksnes esitatud apellatsiooni piires. Sama paragrahvi 4.

lõike kohaselt puudub apellandil ning teistel kohtumenetluse pooltel õigus kohtuliku

arutamise käigus apellatsiooni piirest väljuda. Kuivõrd kaitsja ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud SKHS rahuldamata jätmise osas ega esitanud ka põhiosas mingeid põhjendusi,

siis puudub ringkonnakohtul kriminaalmenetluse seadustikust tulenev pädevus apellatsiooni

piirest väljuda ning selles osas seisukoht kujundada.

23(31)

29. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kolleegium, et ei ole võimalik süüdistatavaid õigeks

mõista. Apellandid nõuavad sisuliselt seda, et maakohtu otsus peaks olema motiveeritud

selliselt, et seal olevatele kohtu järeldustele puuduks võimalus esitada vastuväiteid ning otsus

oleks ümberlükkamatu. Maakohtu otsus ei tugine oletustele, vaid on kooskõlas üldiste

loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste seaduspäradega ning maakohtu poolt on jälgitavalt

esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks

olev sündmus leidis aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel

moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendikogumist. Selline maakohtu otsus on kooskõlas

kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 1-20-1301, p 20).

29.1 Kaitsjate apellatsioonides taotletakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenevalt

ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud

kahtlused süüdistatavate kasuks ning kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses

kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on

silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab

kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata

kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise

aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki

kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees

peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga.

Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas

kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isikute süüküsimust

puudutavast põhjendatud kahtlusest.

30. Kolleegium asub seisukohale, et süüdistusaktis kirjeldatud faktilised asjaolud ei võimalda

tuvastada, et süüdistatavad panid teo toime grupis, ning Age-Theresa Tammaru ja Raigo

Sõkkalit ei ole võimalik kaastäideviijatena süüdi tunnistada. Prokurör viitab küll Riigikohtu

lahendile nr 1-23-1763/24, p 21-23, kuid ei arvesta, sh p 23 märgitut, et süüdistuse esmane

ülesanne on anda edasi just seda tegevust või tegevusetust, millega süüdistatav prokuratuuri

hinnangul kuriteokoosseisu täitis. Mingit konkreetset tegevust süüdistatavate käitumises

käsiloleval juhul süüdistusaktist ei nähtu, on vaid üldsõnaline väide, et süüdistatavad käitlesid,

st omandasid, valdasid ja hoidsid ühiselt ja kooskõlastatult narkootilisi aineid.

30.1 Maakohus on õigesti viidanud, et süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava

tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri

hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult,

ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Seda

sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust. Olemasolev süüdistuse sisu ei kajasta seda,

mil viisil süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult narkootilisi aineid ühiselt omandasid,

valdasid ja hoidsid ehk milles see väljendus. Prokuratuuril tulnuks kirjeldada ka konkreetset

tegevust ehk teoviisi.

30.2 Ainetu on prokuröri seisukoht, et ainult sel juhul tuleb näidata süüdistuses ära isikute

tegevus olukorras, kus üks isik peetakse narkootilise ainega kinni, kuid prokuratuur leiab, et

grupi liikmeks on ka isik, keda ei tabatud koos narkootilise ainega. On üldreegel, et kohtul ei

ole võimalik omistada süüdistatavatele teopanust ehk käitumisakti, mida süüdistus ei kirjelda

ehk mis väljub süüdistuse piirest. Seega on väär prokuratuuri seisukoht, et ainult mingitel

teatud juhtude tuleb kirjeldada konkreetset teoviisi. Tagajärjetuks jäävad ka prokuratuuri

viited kohtuasjale nr 1-24-5039 ja Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-4-15, sest viidatud asjades

24(31)

olid tõepoolest samalaadsed faktilised asjaolud ja tegemist oli narkootilise aine vedamise ja

valdamisega sõidukis, mille puhul saabki tuvastada vaid seda, kas keegi oli lihtsalt teadlik

narkootilisest ainest sõidukis või oli see autos isikute ühises valduses, kuid käsitletav kohtuasi

ei ole analoogne viidatud kaasustega. Seda enam olukorras, kus nii majast kui ka väljapool

maja leiti hulgaliselt narkootilisi aineid ning kinnistu ja sõiduauto kuulus Age-Theresa

Tammarule ja Raigo Sõkkal elas seal alates kevadest 2022.

31. Kohtupraktikast tulenevalt tegutsevad isikud kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan

ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad

ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna (vt

RKKKo nr 1-20-9591, p 19). Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et ühist narkootilise ainete

omamist, hoidmist ja valdamise soovi kinnitab asjaolu, et kanepi kasvatamist ja neist hiljem

narkootilise aine valmistamisel aitas Age-Theresa Tammaru Raigo Sõkkal. Esiteks süüdistus

ei kajasta narkootilise aine kanepi omandamist puudutavate asjaolude kirjeldust ja

kaastäideviijate rollide jaotust sellest. Teiseks kasvatas Age-Theresa Tammaru kanepit ja

valmistas kanepist töötlemisprodukte juba eelnevalt enne seda, kui Raigo Sõkkal Age-Theresa

Tammaru juurde elama asus. Puuduvad igasugused tõendid, et kõik kinnistult leitud

narkootilised ained olid saadud 2022 aastal kasvanud kanepist, st ajast mil Raigo Sõkkal

majja elama asus. Nii selgus, et kaktused ja seened olid juba enne Raigo Sõkkalit Age-

Theresa Tammaru valduses ning keegi ei ole esitanud küsimust, kas leitud kanep ja selle

töötlemisproduktid pärines kõik 2022. aastal kasvatatud kanepist. Age-Theresa Tammaru on

vaid selgitanud, et kõik leitu kasvas XXX kinnistul, kuid millal, ei ole täpselt tuvastatud (III

kd, tl 120p). Age-Theresa Tammaru kasvatas ka 2022 kanepit ning Raigo Sõkkal küll abistas

mingitel tegevustel Age-Theresa Tammaru, kuid neid tegevusi (seemne külvamine, rohimine

ja lõikamine ning viie kanepitaime kuivama panemine) ei saa pidada narkootilise aine

omandamiseks, hoidmiseks ja valdamiseks. Millist kanepi seemet külvata ning kas, kuidas ja

millal kanepit korjata ning kuivatada oli Age-Theresa Tammaru otsustada. Seejuures, kas,

kuidas ja millal Raigo Sõkkal kasvavate kanepitaimede eest hoolitses oli Raigo Sõkkali

otsustada. Kellegi teo toetamine mingil hetkel ei ole kaastäideviimine. Ka kanepiekstrakti jms

valmistamine oli Age-Theresa Tammaru otsustus. Juba pelgalt selline tegevus ei võimalda

väita, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatud kaastäideviimise tähenduses ja neil

oli algusest peale ühine ja kooskõlastatud teoplaan kasvatada kanepit narkootilise aine

saamiseks. Raigo Sõkkal lihtsalt aitas aeg-ajalt Age-Theresa Tammaru, kuid temast ei

sõltunud olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Seda enam olukorras, kus

kõik leitu ei sisaldanud keelatud koguses THC-d.

31.1 Pelgalt Raigo Sõkkali teadmine, et Age-Theresa Tammaru kasvatab kanepit ja teeb

sellest tooteid, ei anna alust järeldada, et süüdistatavatel oli algusest peale ühine ja

kooskõlastatud teoplaan. Süüdistusaktis märgitud faktilised asjaolud ei ole piisavad, andmaks

hinnangut kummagi toimepanija rollile süüteos. Raigo Sõkkalile ei ole esitatud süüdistust

selles, et ta oleks tegelenud kanepi kasvatamisega, kuivatamise, pakendamise või müümisega

vms. Tõenditele tuginedes ei saa lugeda tõendatuks, et kõik kinnistu erinevates hoonetes,

ruumides ning sõidukis leitud narkootilised ained olid mõlema süüdistatava valduses,

omanduses ja süüdistatavad hoidsid neid aineid koos ehk nad olid võrdväärsed partnerid.

Maakohus luges tõenditele tuginedes tõendatuks, et Raigo Sõkkal käitles kanepilehti, õisikuid,

varsi ning peenestatud kanepit kokku 56,7 grammi (tegelikkuses 51,68 grammi) THC

sisaldusega 0,93-6,5% ning 2,28 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC

sisaldus on 2,1%. See, et Raigo Sõkkali valduses olev kanep oli kasvatatud Age-Theresa

Tammaru poolt ei tee isikutest kaastäideviijaid. Selline apellandi veendumus ei päde, sest aine

25(31)

saamine kelleltki või ise mingi osa äravõtmine kuskilt, ei ole käsitatav kaastäideviimisena ega

kuriteost osavõtuna.

Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et käesoleval juhul sellisest ühisest ning

kooskõlastatud tegutsemisest süüdistuses märgitud narkootiliste ainete käitlemisel

kaastäideviimise mõttes rääkida ei saa.

31.2 Äärmisel juhul saaks rääkida Raigo Sõkkalist kui kuriteost osavõtjast kaasaaitamise

vormis, kes üksnes toetas Age-Theresa Tammaru tegu. Samas märkis kolleegium eelnevalt, et

süüdistusaktis märgitud faktilised asjaolud ei ole piisavad ning kohtul ei ole võimalik

omistada süüdistatavale teopanust ehk käitumisakti, mida süüdistus ei kirjelda ehk mis väljub

süüdistuse piirest. Olukorras, kus süüdistuse teokirjeldus ei võimalda tuvastada kõiki

kaasaaitamise teoviisi, ei saa neid asjaolusid KrMS § 268 lg 1 ning lg 5 esimese lause

kohaselt ka kohtumenetluses tuvastada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite

sisust. Maakohus, tunnistades Age-Theresa Tammaru süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning Raigo

Sõkkali KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

32. Kuna kolleegium ei nõustunud prokuröri taotlusega Age-Theresa Tammaru süüdi

tunnistamiseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja Raigo Sõkkalit süüdi tunnistamiseks KarS § 184 lg

2 p 1, 2 järgi, siis ei kuulu rahuldamisele ka prokuröri taotlus karistuste raskendamiseks.

Maakohus arvestas konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, arvestades narkootiliste

ainete liiki (IV kd, tl 172p, 173).

33. Prokurör vaidlustab ka põhikaristuse individualiseerimise viisi ning viitab kohtupraktikale

(vt RKKKo nr 1-23-52, p 22-24). Apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks Age-Theresa Tammaru suhtes KarS § 73 kohaldamises.

33.1 Prokuröriga tuleb nõustuda, et maakohtu põhjendused individualiseerimise viisi osas on

napid, kuid põhjendustest on võimalik järeldada, et maakohus arvestas põhikaristuse

individualiseerimisel süüdistatava Age-Theresa Tammaru isikut ning asjaolu, et süüdistatav

viibis eelvangistuses suhteliselt pika aja (8 kuud 17 päeva). Seega leidis maakohus, et

eelvangistuses oldud aeg on eripreventiivses mõttes piisav. Kolleegiumi arvates ei saa seda

aega küll pidada lühivangistuseks, st šokivangistuseks, mis on kohtupraktika kohaselt

mõnekuuline vangistus. Samas ei saa kolleegiumi arvates seda asjaolu süüdlase karistuse

individualiseerimisel ka tähelepanuta jätta, sest süüdistatav on nüüdseks vahetult kogenud,

mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud.

Kolleegium asub seisukohale, et eelvangistus 8 kuud ja 17 päeva on juba tegelikkuses mõjus,

arvestades, et tegemist on isikuga, kes ei ole varem midagi taolist kogenud. See tagab aga

selle, et süüdistatavat on võimalik suunata õiguskuulekale käitumisele kohaldades KarS § 73

sätteid. Käsiloleval juhul narkojoobe tekitamine teatud arvu inimestele ei ole selline kogus,

mille pinnalt jaatada teo ülimat ohtlikkust rahvatervisele juba käideldud aine kogusest

lähtuvalt. Kolleegium asub seisukohale, et karistusest tingimisi vabastamine on süüdistatava

Age-Theresa Tammaru teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud.

34. Küll aga väärib prokuratuuri apellatsioonis tähelepanu Raigo Sõkkali põhikaristuse

individualiseerimise viis. Kolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis tooduga, et maakohus

on rikkunud KarS § 74 sätte kohaldamisel materiaalõiguse norme ning maakohus ei ole

jälgitavalt ja veenvalt põhjendatud KarS § 74 sätte valiku aluseks olevaid asjaolusid.

34.1 Kolleegium nõustub siinkohal apellandiga, et Raigo Sõkkali suhtes karistusest tingimisi

vabastamine– nagu seda on teinud maakohus – ei vasta kuriteo toimepanemise asjaoludele ja

26(31)

süüdistatava Raigo Sõkkali isikule. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole kohtupraktikas (vt nt

RKKKo nr 1-23-52, p 22-24) omaksvõetud seisukohti järginud ja kohtupraktika valguses oli

maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Raigo Sõkkali mõistetud vangistusest

vabastab. Arvestades süüdistatava Raivo Sõkkali isikut, ei ole maakohus põhistanud

jälgitavalt, miks süüdistatav karistusest tingimisi vabastatakse ning millised on

märkimisväärsed eripärad, mis iseseisvalt või koostoimes tingisid süüdlase karistusest

tingimisi vabastamise.

34.2 Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava Raigo Sõkkali isikut ja

tema varasemat elukäiku tuleb tema karistamist reaalse vangistusega pidada õigustatuks.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus küll märkinud ära süüdistatava varasema

kriminaalkorras karistuse, kuid on sisuliselt jätnud arvesse võtmata, et isikut on varasemalt

karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Varem on Raigo Sõkkal analoogilise

kuriteo eest juba karistatud vangistusega, millest ta oli tingimisi vabastatud (II kd, tl 108-113),

kuid mis eripreventiivset mõju ei avaldanud. Peale karistusest tingimisi vabastamist pani

süüdistatav toime uue kuriteo ning liitkaristus asendati üldkasuliku tööga (vt II kd, tl 114-

115p). Pärast vangistuse asendamist üldkasuliku tööga pani süüdistatav samal aastal toime

käesoleva kuriteo. Seega ei ole võimalik nõustuda maakohtuga, et uuesti KarS § 74

kohaldamine ka olukorras, kus süüdistatav viibis eelvangistuses 1 aasta 2 kuud on piisav, et

suunata süüdistatavat õiguskuulekale teele. Seega tuleb märkida, et eelnevad põhikaristuse

individualiseerimise viisid ei mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt.

34.3 Kolleegiumi arvates ei ole vähetähtis, et kohtupraktika on asunud seisukohale, et

üldkasulik töö on karistuse reaalse ärakandmise vältimise nn viimaseks võimaluseks, sellele

eelneb isiku tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega ja isiku tingimisi

vabastamine ilma käitumiskontrollita. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-84-03 märkinud, et

üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku

piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse

ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse

asendamisel üldkasuliku tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast

isoleerimise vältimiseks. Seega on süüdistatav Raigo Sõkkal isikuks, kelle suhtes on

kohaldatud eelnevalt kõige raskemat karistuse individualiseerimise viisi ning kolleegium ei

nõustu sellise praktikaga, et isikule kes jätkuvalt paneb toime kuritegusid, kohaldatakse järjest

leebemaid karistuse individualiseerimise viise. Selline süüdistatava kohtlemine ei kaitse

õiguskorra huvisid ega mõjuta ilmselgelt süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest.

34.4 Käsilolevas asjas puuduvad Raigo Sõkkali puhul erandlikud süüteo toimepanemise

asjaolud ning süüdistatavat iseloomustavates andmetes ei ole selliseid märkimisväärseid

erisusi, mis pidanuks kaasa tooma tema karistusest tingimisi vabastamise KarS § 74 sätestatud

alustel, peab kohtukolleegium põhjendatuks prokuröri taotlust tühistada maakohtu otsus

Raigo Sõkkalile kohaldatud KarS § 74 sätte osas. Seega tuleb maakohtu otsus osaliselt

tühistada.

34.5 Vaatamata eeltoodule tuleb kolleegiumil märkida ka järgmist. Kolleegium leiab üheselt,

et uue kuriteo toimepanemisel välistab KarS § 69 lg 7 säte kohaldada KarS § 73, § 74 sätteid.

Kolleegium ei jaga Riigikohtu lahendis nr 1-22-6248 p 21 väljendatud seisukohta, et KarS §

69 lg 7 ei välista võimalust jätta KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus tingimisi

kohaldamata. Nõustuma peab Riigikohtuga selles, et 1. jaanuaril 2015 jõustunud

seadusmuudatustega (KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 5) on võimalik tahtlike kuritegude puhul, kui

isik määratakse elektroonilise valve alla uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist

27(31)

koos käitumiskontrolliga. See on võimalik aga olukorras, kus süüdlane paneb katseajal toime

uue kuriteo, mitte aga üldkasuliku töö tegemise ajal. Sellist seisukohta toetab ka seletuskiri

(Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu

nr 554 SE seletuskiri). Viidatud lahendi p 22 ja järjepideva kohtupraktika pinnalt on korduvalt

rõhutatud, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole karistuse tingimisi kohaldamata

jätmine (KarS §-d 73 ja 74). Kuivõrd Raigo Sõkkal pani uue kuriteo toime ajal, mil vangistus

oli asendatud üldkasuliku tööga ning üldkasulik töö oli tal osaliselt tegemata, siis ei ole

tegemist olukorraga, millele viitas Riigikohus sama lahendi p 20, et KarS § 69 lg 7 ei kohaldu.

Maakohus toimis õigesti, kui asendas üldkasuliku töö vangistusega ning mõistis liitkaristuse

KarS § 65 lg 2 alusel. Samas puudus maakohtul materiaalõiguslik alus vabastada Raigo

Sõkkal KarS § 74 lg 1, 3 alusel ning see puudunuks ka KarS § 74 lg 5 alusel.

34.6 Kolleegium leiab, et kui isik paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo ja

üldkasulik töö on tal kas osaliselt või täielikult tegemata, siis on jätkuvalt asjakohane

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-104-10, p 9 märgitu. Viidatud otsuses märgiti, et taotlus

vabastada süüdistatav KarS § 74 alusel tingimisi karistuse kandmisest on vastuolus KarS § 69

lg-s 7 märgituga. Osutatud sätte kohaselt, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise

ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud

üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg-s 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus aga

mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Seetõttu puudus kohtutel materiaalõiguslik

alus kaaluda tema karistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt KarS §-le 74.

35. Prokuratuur taotleb läbiotsimisel leitud Age-Theresa Tammaru sularaha 135 eurot ja

Raigo Sõkkali sularaha 1300 Norra krooni ja 190 euro konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel.

KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust

eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena.

Kolleegium selgitab, et isiku vara laiendatud konfiskeerimiseks peab olema alus eeldada, et

isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Kolleegium nõustub prokuratuuriga,

et aluse arvata, et isiku vara pärineb täielikult või osaliselt toimepanija kuritegelikust

käitumisest, võib anda kuriteo olemus, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning

elatustaseme erinevus vm põhjus. Süüdistatavaid Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkalit

süüdistatakse narkootiliste ainete käitlemises. Seega on justkui juba kuriteo olemusest alust

eeldada, et süüdistatavad Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkal võisid elatuda olulisel

määral kriminaalsest tegevusest. Samas ei kinnita vaatlusprotokoll ja selle alusdokumendid

elatustaseme sellist kardinaalset erinevust, mille põhjal võib üheselt eeldada, et süüdistatavad

elatusid kriminaalsest tegevusest. Võrreldes süüdistatava Age-Theresa Tammaru sissetulekut

tema tegeliku varandusliku olukorra ja elatustasemega, tuginedes seejuures pangakontode

väljavõtetele, ei ole võimalik asuda seisukohale, et isik sai vara kuriteo toimepanemise

tulemusena. Elatustaseme erinevus on tuvastatud üksnes 1285,71 euro ulatuses, mistõttu ei

saa asuda seisukohale, et legaalseid vahendeid vara soetamiseks ning kulude tegemiseks

analüüsitud perioodidel ei olnud.

35.1 Asjaolu, et Age-Theresa Tammaru deklareeritud tulu MTA andmetel on vähene, ei

tähenda seda, et süüdistataval puudusid piisavad legaalsed vahendid. Ei ole välistatud, et

kodust leitud sularaha on võetud välja kontolt, mitte ei ole saadud kriminaalsest tegevusest,

sest varaanalüüsist nähtub ka sularaha väljavõtmine 2022 aastal ja seda suuremas summas kui

135 eurot. Seda enam olukorras, kus süüdistatav Age-Theresa Tammaru on raha saanud nii

juriidilistelt isikutelt kui ka avalik-õiguslik juriidiliselt isikutelt, perekonnalt ja seda

arvestatavas summas (II kd, tl 76). Ka 2022 aasta sissetulekud füüsilistelt isikutelt on

märkimisväärsed ning nõustuda ei saa prokuratuuriga, et selliste summade laekumine

28(31)

eraisikutelt ei ole tavapärane, sest vaidlus puudub selles, et süüdistatav Age-Theresa

Tammaru kasvatas ka lubatud THC sisaldusega kanepit ning valmistas sellest tooteid. Ühtlasi

ei ole kummutatud ka süüdistatava väide, et teeb aiandustöid isikutele (viljapuude hooldus,

õunapuude lõikus jms) (vt III kd, tl 112p). See, et Age-Theresa Tammaru oma sissetulekuid

ametlikult ei deklareeri on aga teine küsimus. Seega on eksitav prokuratuuri seisukoht, et

Age-Theresa Tammarul legaalsed sissetulekud puuduvad.

Tulenevalt eeltoodust ei ole menetleja KarS § 832 kohaldamise eeldusena tõendanud faktilisi

asjaolusid, mis annavad aluse eeldada, et Age-Theresa Tammaru on saanud vara mingi

kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega ei lähe ka tõendamiskoormus KarS § 832 lg 1 alusel

üle toimepanijale, kes peaks laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise vältimiseks

tõendama oma vara legaalset päritolu.

35.2 Nõustuda tuleb prokuratuuriga, et Raigo Sõkkalil ei ole MTA andmetel aastatel 2018-

2022 tulusid deklareerinud. Samas on saanud süüdistatav Raigo Sõkkal toimetulekutoetust ja

töötutoetust (II kd, tl 96-97). Ühtlasi tuleb märkida sedagi, et vaatlusprotokolli kohaselt ei

nähtunud vaadeldud perioodil teadmata päritoluga sularaha sissemakseid ning tulude ja

kulude erinevust ei esine. Seega ei ole tuvastatud elatustaseme erinevust ning süüdistatava

varanduslik olukord (omab vara, mida ta ei saanuks endale ilmselgelt lubada) ei ole ka selline,

mille põhjal võib üheselt eeldada, et süüdistatav elatus kriminaalsest tegevusest.

35.3 Süüdistatavalt Raigo Sõkkalilt leitud kanepi kogus ei ole selline, mis viitaks sellele, et

isik tegeles kanepi müümisega, mitte ei tarvitanud seda enda tarbeks. Kolleegium ei

nõustunud prokuratuuriga, et tegemist on kaastäideviijatega, siis ei saa lugeda kogu leitud

kanepi kogust Raigo Sõkkali omaks. Ka ei ole leitud sularaha 190 eurot ja 1300 Norra krooni

(umbes 109 eurot) sedavõrd suur summa, millest saab eeldada, et see võib olla saadud mingi

kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvelt.

36. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KarS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis

2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud

riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, siis jäävad

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.

36.1 Süüdistatava Age-Theresa Tammaru kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar esitas

taotluse hüvitada temale apellatsioonimenetluses osutatud kaitsetoimingute eest ajakulu 8,25

tundi, st 2002,02 eurot ja ajakulu 5,50 tundi, st 1295,80 eurot. Seega tasu kokku 3297,82

eurot, sh käibemaks 638,29 eurot. Tunnihinnaks 190 eurot, millele lisandub käibemaks.

36.2 Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ei ole kaitsja esimese astme kohtule esitanud selles

kohtuastmetes tekkinud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotlust kohtuotsuse

kuulutamise osas, vaid esitas sellise taotluse apellatsioonimenetluses. Seejuures märkides

osalemise maakohtu otsuse kuulutamisel 1 tund. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb

esmalt esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist

nõupidamistuppa (vt RKKKo nr 3-1-1-4-16 p 49). Riigikohtu kriminaalkolleegium on

korduvalt selgitanud oma lahendites, et kohtuotsuse tegemine ja selle kuulutamine on

kohtuistungi osad (3-1-1-26-13). Lisaks on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud oma

lahendis nr 3-1-1-75-13, et kriminaalmenetluse seadustiku 10. peatüki süstemaatilise

tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike esimese astme kohtu

menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine

kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna,

29(31)

aga ka kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuotsuse tegemist ei ole võimalik lahutada kohtuliku

arutamise muudest etappidest (vt RKKKo nr 3-1-1-106-06, p 8.2).

Tulenevalt eeltoodust jätab kolleegium selles osas kaitsja taotluse rahuldamata, kuivõrd

kaitsjal tulnuks vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 taotlus (osalemine

kohtuotsuse kuulutamisel) esitada valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks enne maakohtu

siirdumist nõupidamistuppa. Kohus peab otsuse või sellega samaaegselt tehtava määrusega

lahendama kõik KrMS § 306 lg-s 1 loetletud küsimused, sh kogu kriminaalmenetluse

kuludega seonduva (vt RKKKo nr 3-1-1-72-10 p 18).

36.3 Kohtupraktikas on varem selgitatud, et valitud kaitsjale makstav tasu

on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku

suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei

arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle

hüvitamist. (vt RKKKo nr 3-1-1-108-12, p 29.). Seejuures on kohtul

kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud

dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule

tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud

kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või

õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei

hüvitata (vt RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Kohtul on võimalus hinnata

esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud

menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt RKTKo nr 3-2-1-

43-10, p 14). Ühtlasi on ka selgitatud, et vajalike ja põhjendatud

menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse

koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt RKHKm nr 3-3-1-28-09, p 11).

Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust

hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid

põhjendatud ja millises mitte (vt RKKKo nr 3-1-1-89-11, p 39.2).

36.4 Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava

kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud vajalik, kuid

märgitud aeg kokku on ebamõistlik.

Kolleegium märgib, et kaitsja apellatsioon 20 lehel põhineb suures osas juba esimese astme

menetluses vaidlustes esitatud argumentidel ning lisatud on üksikud maakohtu järeldused,

millega ei nõustuta. Seejuures apellatsioonimenetluses esitatud teesid põhinevad esitatud

apellatsioonil ning lisatud on vastus prokuröri apellatsioonile. Tasu arvestamine kohtuistungil

osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade

järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Ringkonnakohtu istung kestis 2 tundi,

mitte kaitsja poolt prognoositud 3 tundi. Kaitsja apellatsiooni edu ei saatnud ning kolleegium

ei rahuldanud kaitsja apellatsiooni. Arvestades kõike eelmärgitut, asja keerukust ja koostatud

menetlusdokumentide sarnasust, ringkonnakohtu istungile kulunud aega, loeb kolleegium

valitud kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks

apellatsioonimenetluses 1413,60 eurot, sh käibemaks 273,60 eurot, mis tuleb Eesti Vabariigilt

Age-Theresa Tammaru kasuks välja mõista.

37. Raigo Sõkkali riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil esitas

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb hüvitada

kohtuotsusega tutvumise (60 minutit) ja apellatsioonkaebuse koostamise (150 minutit) eest

kokku 312,48 eurot, sh käibemaks 60,48 eurot. Lisaks taotles kaitsja kohtuistungi

30(31)

ettevalmistamise ning apellantide seisukohtadega tutvumise (30 minutit) ja kohtuistungi (115

minutit) eest kokku 215,76 eurot, sh käibemaks 41,76 eurot. Seega tasu kokku 528, 24 eurot,

sh käibemaks 102,24 eurot.

Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on

põhjendatud summas 528,24 eurot, sh käibemaks 102,24 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus

tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis jäävad

apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

38. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-st 2; § 340 lg 4 p-st 4

tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2025. a otsuse osaliselt. Prokuröri

apellatsiooni kolleegium rahuldab osaliselt. Kaitsjate ja süüdistatava apellatsioonid jäävad

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

31(31)