3-25-1620/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1620

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla kohustamiseks lubama

esitada digitaalselt allkirjastatud avaldus Eesti

Töötukassale ning esialgse õiguskaitse taotlus Eesti

Töötukassa kohustamiseks maksma töövõimetoetus

kaebaja vanglasisesele kontole

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebused Tartu Halduskohtu 4. juuni

2025. a määruste ja 19. juuni 2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja X.X.

Vastustajad Viru Vangla ja Eesti Töötukassa

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. määruskaebused Tartu Halduskohtu 4. juuni 2025. a määruste peale.

2. Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuni 2025. a määruse peale

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. juuni 2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse, milles palus kohustada Eesti Töötukassat maksma talle ettenähtud

töövõimetoetus vanglasisesele kontole. Taotluse põhjenduste kohaselt keeldub Eesti

Töötukassa vanglasisesele kontole toetuse ülekandmisest, kuna vastav taotlus peaks

olema kaebaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kuna X.X. viibib Viru Vanglas, siis tal

selline võimalus puudub. Lisaks taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

X.X. esitas Tartu Halduskohtule ka pöördumise, mida halduskohus tõlgendas kaebusena Viru

Vangla kohustamiseks lubama tal esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus Eesti Töötukassale.

2. Tartu Halduskohus jättis 30. mai 2025. a määrusega kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 40 eurot

või menetlusabi taotluse esitamiseks.

3. Kaebaja esitas halduskohtule 4. juunil 2025 avalduse kohtuniku Ülle Polluks

taandamiseks. Kohtunik Ü. Polluks jättis 4. juuni 2025. a määrusega kaebaja avalduse

kohtuniku taandamiseks rahuldamata ja edastas taandamisavalduse lahendamiseks

Tartu Halduskohtu esimehele. Tartu Halduskohtu esimees Sirje Kaljumäe jättis sama

päeva määrusega X.X. avalduse kohtunik Ü. Polluksi taandamiseks rahuldamata.

4. X.X. esitas määruskaebused halduskohtu mõlema 4. juuni 2025. a määruse peale.

Kaebaja märgib, et halduskohtu määruses ei ole välja toodud, mis seaduse ja paragrahvi alusel

ei ole halduskohtu 4. juuni 2025. a määrus vaidlustatav. Kaebaja taotleb, et kohus jätaks selle

seaduse kohaldamata ja algataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Määruse

vaidlustamise keeld riivab oluliselt õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Kohtunik

nõudis, et kaebaja esitaks taotluse blanketil, mille saab kätte kohtu viidatud aadressilt.

Kaebaja ei saa reaalselt sellist toimingut sooritada. Kohtunik takistab kaebajat erineval moel

kohtusse pöördumisel. Kaebaja palub tühistada kohtunik Ü. Polluksi määrus ja teha uus

määrus, millega rahuldada tema taotlus kohtuniku taandamiseks.

Kaebaja leiab, et ka kohtunik S. Kaljumäe määrus on õigusvastane ja palub algatada

põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus. S. Kaljumäe ei olnud erapooletu ega objektiivne

väites, et kaebaja taotlusest ei ilmne asjaolu, mis võimaldaks kahelda kohtunik Ü. Polluksi

erapooletuses. Ü. Polluks soovis kaebajalt toimingut, mida vanglas kasutatavas tahvelarvutis

teha ei saa.

5. Tartu Halduskohus tagastas 19. juuni 2025. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas

(resolutsiooni punkt 1) ja jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ning

esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kohustades kaebajat viie päeva jooksul alates

kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest tasuma esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise eest riigilõiv summas 20 eurot.

Halduskohus leidis, et kaebaja 29. mai 2025. a pöördumist Viru Vanglale ei saa käsitleda

vaidena tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5, vaid tavalise pöördumisena

tekkinud probleemile lahenduse leidmiseks. Järelikult ei ole kaebajal läbitud kohustuslik

kohtueelne vaidemenetlus, mistõttu tema kohustamiskaebus ei ole lubatud ja kohus tagastab

kohustamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 alusel.

Enne menetlusabi taotluse esitamist oli nelja kuu jooksul 30. jaanuar 2025 kuni 29. mai 2025

kaebaja keskmine kahekuine sissetulek 52,89 eurot, mistõttu on kaebaja suuteline tasuma

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot.

6. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 19. juuni 2025. a

määruse peale.

Kaebaja leiab, et vaidlusalune määrus rikub oluliselt menetlusnorme, sest selle tegi erapooletu

kohtunik. Halduskohus rikkus selgitamiskohustust ja vangla ei jätnud vaiet selle

täpsustamiseks käiguta. Nüüd ei saa kohus enam väita, et kaebajal on läbimata vaidemenetlus.

Kaebajat kohustati tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 alusel. Kaebaja palub

nimetatud sätte jätta kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus, kuna see

säte on vastuolus RLS § 22 lg 2 p-ga 2. Kohus rikkus norme kui pidas kaebaja pöördumist

kohtule kohustamiskaebuseks, tegelikul oli arusaadav, et kaebaja soovib esialgset õiguskaitset

ka vangla suhtes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebused Tartu Halduskohtu 4. juuni 2025. a

määruste peale kuuluvad tagastamisele. Määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. juuni 2025. a

määruse peale jääb rahuldamata.

8. X.X. vaidlustab määruskaebusega Tartu Halduskohtu 4. juuni 2025. a määrusi, millega

kohtunik jättis enda taandamise taotluse rahuldamata ning kohtu esimees jättis samuti sama

kohtuniku taandamiseks esitatud avalduse rahuldamata. Nimetatud halduskohtu määrused ei

ole vaidlustatavad ja seda on halduskohus märkinud määruste edasikaebe korra all.

9. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tartu Halduskohtu 4. juuni 2025. a määruste vaidlustamine ei ole seaduse järgi lubatud.

Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määrusele,

millega kohtunik jäeti taandamata. Kuna kõnealused määrused ei takista ka kohtuasja edasist

menetlust, ei saa halduskohtu määrusi määruskaebekorras vaidlustada. Kaebajat häirinud

asjaoludele oleks kaebaja saanud tähelepanu juhtida halduskohtus asja menetluse käigus.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtunik ei tuvastanud enda taandamise aluseid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23 alusel ning edastas taandamise taotluse kohtu

esimehele, nagu näeb ette TsMS § 26 lg 3. Halduskohtu esimees ei leidnud samuti, et

kohtuniku taandamine oleks põhjendatud.

10. Eeltoodu alusel kuuluvad X.X. määruskaebused tagastamisele vastavalt HKMS § 203 lg-

le 2 ja § 187 lg 3 p-le 6, kuna X.X.l ei ole halduskohtu 4. juuni 2025. a määruste

vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust. Kuna halduskohtu 4. juuni 2025. a

määrused ei olnud vaidlustatavad, ei peatu ringkonnakohus ka määruskaebustes esitatud

taotlustel põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamise kohta.

11. X.X. määruskaebuse halduskohtu 19. juuni 2025. a määruse peale jätab ringkonnakohus

rahuldamata.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on Viru Vangla kohustamisnõude

osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja 29. mai 2025. a pöördumist vanglale

ei saa käsitleda vaidena, kuna vaide esitamisele peab eelnema kaebaja kohustava

ettekirjutusega taotlusele keelduva vastuse olemasolu. Antud juhul esitas kaebaja vanglale

pöördumise oma probleemi kirjeldusega, mis ei sisaldanud konkreetset ja arusaadavat taotlust,

vaid pigem ähvardust pöörduda vangla vastu kohtusse. Seega puudus ka vangla keelduv

vastus, mille peale saaks vaiet esitada. Vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu ei ole kaebus

lubatav.

13. Kui halduskohus tõlgendas kaebaja 30. mail 2025 kohtule esitatud pöördumist ebaõigesti

kaebusena, oleks tulnud sellest koheselt teavitada halduskohut ja selgitada pöördumise

tegelikku sisu ja mõtet. Kuna kaebaja pöördumine oli napisõnaline, ei ole halduskohtule

pöördumise tõlgendamine kaebusena etteheidetav. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja

varasemalt mitmetes kohtumenetlustes osalemisega näidanud, et oskab vajadusel esitada

kohtule arusaadavaid ja sisukaid kaebusi ning taotlusi.

14. Seoses kaebaja väitega jätta RLS § 60 lg 6 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse

järelevalvemenetlus, kuna see säte on vastuolus RLS § 22 lg 2 p-ga 2, leiab ringkonnakohus,

et riigilõivuvabastuste näol on tegemist eranditega, mida tuleb tõlgendada kitsalt. Kaebaja

soovib toetuse maksmist teisele kontole, milleks peab esitama nõuetekohase taotluse Eesti

Töötukassale. Kaebaja ei vaidle Eesti Töötukassa makstava toetuse suuruse või toetuse

maksmata jätmise üle. Kuna kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Eesti Töötukassa

kohustamist maksma toetust teisele kontole, ei ole selline taotlus käsitletav „toetussummade

ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjana“ RLS § 22 lg 2 p 2 tähenduses ja sellise

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv RLS § 60 lg 6 alusel. Riigilõivu

tasumata jätmine on puudus, mis takistab taotluse menetlusse võtmist. Kui kaebaja soovib, et

halduskohus menetleks sisuliselt tema esialgse õiguskaitse taotlust, tuleb eelnevalt tasuda

riigilõiv Tartu Halduskohtu 19. juuni 2025. a määruse punktis 18 toodud juhiste järgi.

Halduskohtu arvutuskäik kaebaja sissetulekute ja väljaminekute kohta HKMS § 112 lg 1 p 1

alusel oli õige, mistõttu jaatab ka ringkonnakohus kaebaja suutlikkust tasuda riigilõiv esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel kaebaja vanglasisesel kontol olevate vabade vahendite arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)