2-23-9852/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9852

Tsiviilasi

R.S-i hagi T.I vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.S (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaat Joonas Põder

Kostja T.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mari Männiko

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata R.S-i hagi T.I vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

2. Jätta menetluskulud R.S-i kanda. Välja mõista R.S-ilt T.I kasuks menetluskulud

5833,80 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni tuleb R.S-il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (12.09.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. R.S (hageja) esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse T.I (kostja) vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt postitas 14.04.2023 Twitteri kasutaja „ebamugavusvalitsus“ diagrammi,

millel oli kujutatud erakonnale Isamaa suuremad annetused teinud isikute nimesid. Neist suurima

annetuste kogusummaga 500 000 eurot paistis silma hageja. Samal kuupäeval tegi kostja

diagrammi sisaldavale postitusele kommentaari: „Eesti suurim poliitiline korruptsioon.“ Lisaks

vastas kostja ühe kasutaja päringule, milles väidetav korruptsioon seisnes selliselt, et „esiteks,

eks tuleb kaasa ka hüvesid“.

Diagrammi ja sellele tehtud kostja kommentaaridest nähtuvalt omistab kostja hagejale Eesti

ajaloos suurimate korruptiivsete tegude toimepanemist. Tegemist on hageja kohta avaldatud

ebakohase väärtushinnanguga või alternatiivselt ebaõige faktiväitega. Korruptiivse kokkuleppe

sõlmimine ei eelda, et kõik kokkuleppe osalised oleksid poliitikud või ametnikud. Seega on

alusetu kostja väide, et korruptsiooni saab vaid ametiisik toime panna. Andmete kogumist

tuleneb veel üks kostja avaldatud väide, et hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid rahalise

toetuse eest. Tegemist on ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväitega. Kostja peab väite

erakonnalt hüvede saamise kohta ümber lükkama.

Avaldatud andmed on põhjustanud hagejale moraalset kahju. Hageja palub mõista kostjalt välja

õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hüvitise määramisel peab arvestama, et

kostja on avalikkuses tuntud ja autoriteetne häälekandja. Kostja on endine Eesti Ekspressi

peatoimetaja ja käesoleval ajal isik, kes esitleb ennast politoloogina.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Avaldatud andmed ei ole seotud hagejaga, vaid need puudutavad erakonda Isamaa. Andmete

avaldamise kontekstist ei ole võimalik tuletada, et hageja oleks samastatav erakonnaga Isamaa.

Hinnang „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ on avaldatud diagrammi kohta, mis sisustab

erakonna Isamaa toetajaid ning hinnangut ei saa hagejale omistada. Lisaks ei saa poliitilist

korruptsiooni tavakodanikule nagu hageja omistada. Korruptsiooni saab toime panna avalikku

ülesannet täitev ametiisik, kes saab poliitilisi protsesse juhtida. Andmete avaldamise kontekstist

nähtuvalt on ilmne, et hageja tegevus on õiguspärane ja võimalikud etteheited – kui neid soovida

kontekstist välja lugeda – käivad erakonna Isamaa kohta.

Kostja ei avaldanud, et hageja toetaks erakonda Isamaa saadavate hüvede pärast või nende

saamiseks. On öeldud, et hüvesid tuleb toetamisega kaasa. Hüve ei tähenda vaid materiaalset

kasu või et tegemist oleks korruptsioonikuriteoga. Hüvega võib olla tegu siis, kui erakond

teostab võimu viisil, mis kattub erakonna toetaja ilmavaateliste ideedega. Hageja on saanud

erakonnalt Isamaa mitut liiki hüvesid nagu näiteks mõju ja võim, juurdepääs poliitika

tippotsustajatele, kaudne majanduslik kasu poliitikast ja otsustest, mida on edendatud.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

4. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:

–

kasutaja nimega „ebamugavusvalitsus“ postitas 14.04.2023 sotsiaalvõrgus X (endine Twitter)

diagrammi lisades sellele kommentaari „on vaid üks isamaa“. Diagrammil on välja toodud

2

erakonnale Isamaa kõige suuremad annetused teinud isikute nimed. Suurima annetajana on

kujutatud hageja (dtl 8);

–

kostja tegi 14.04.2023 diagrammi sisaldavale postitusele kommentaari: „Eesti suurim

poliitiline korruptsioon“. Lisaks vastas kostja ühe võrgu kasutaja küsimusele „Milles see

„suurim poliitiline korruptsioon“ seisneb?“ järgmiselt: „esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid.

Teiseks, ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade. Ostetakse hinnangud koalitsioonidele,

toetusuuringud, poliitkommentaatorid, poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda

poliitilistesse debattidesse saata erakonda esindama“ (dtl 8).

5. Hageja leiab, et hinnates diagrammi ja selle juurde tehtud kostja kommentaare, avaldas kostja

hageja mainet kahjustavaid hinnanguid ja faktiväiteid. Hageja palub kohustada kostjat ebaõiged

andmed ümber lükkama. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise kahju

hüvitise kohtu äranägemisel eest. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel õigus

nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Isikul on vastav õigus olemas sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19). Hageja mittevaralise

kahju hüvitise nõude aluseks saab olla VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1 ja

2 koostoimes sama seaduse kahju hüvitamist käsitletavate sätetega, mis sisalduvad eelkõige

§-des 127, 128, 134 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 ja § 366.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja milliseid andmeid kostja hageja kohta avaldas ning kui

andmed on avaldatud, kas neid saab väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida. Kohus

peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 11).

Seega tuvastab kohus järgnevalt mida kostja mõistliku isiku arusaama järgi avaldas

kvalifitseerides andmeid väärtushinnanguks või faktiväiteiks.

7. Selleks, et tuvastada, mida kostja avaldas, tuleb hinnata andmete avaldamise viisi ja

konteksti. Vaidlus on seotud kasutaja „ebamugavusvalitsus“ 14.04.2023 postitatud diagrammile

lisatud kostja kommentaaridega. Postitus koos diagrammiga ning kostja kommentaarid

moodustavad eraldi teabeallika. Hageja on esitanud kasutaja „ebamugavusvalitsus“ 2023. a

märtsis, juulis ja augustis tehtud postitused, millega hageja soovib näidata, et kasutaja on pika aja

jooksul olnud erakonna Isamaa suhtes kriitiliselt meelestatud. Kohus leiab, et kasutaja

„ebamugavusvalitsus“ muud postitused ei ole asjas olulised. Kasutaja meelestatus erakonna

suhtes ei oma tähtsust. Kohus peab tuvastama, kas ja millised andmed sisalduvad vaidlusaluses

teabeallikas. Kohus saab seda teha 14.04.2023 postituse alusel. Kasutaja „ebamugavusvalitsus“

muud seisukohad kui iseseisvad teabeallikad ei oma vaidlusaluse teabeallika tõlgendamise

seisukohalt tähtsust. Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud kasutaja

„ebamugavusvalitsus“ 2023. a märtsi, juuli ja augusti postitused (dtl 244–252).

8. Kasutaja „ebamugavusvalitsus“ tegi 14.04.2023 postituse, mis sisaldab teksti „on vaid üks

isamaa“, tekstile on lisatud diagramm, millel on välja toodud erakonnale Isamaa kõige

suuremate annetuste teinud inimeste nimed. Suurima annetajana on kujutatud hageja. Kostja

kommenteeris diagrammi järgmiselt: „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“. Hageja väitel

tuleneb diagrammi ja kostja kommentaari koosmõjust väide, et hageja olevat pannud toime Eesti

ajaloo suurima korruptsiooniteo. Kohtu hinnangul ei ole võimalik diagrammist koosmõjus

kommentaariga viidatud väidet tuletada. Kostja kommentaar on küll avaldatud hageja nime

sisaldava diagrammi alla, kuid andmete kogumist ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks

kostja hinnangul ebaseadusliku või taunitava teo toime pannud. Käsitletav kostja kommentaar on

väga üldine, kindlate tegude või etteheidetega sisustamata. Otsustamaks selle üle, mida kostja

avaldas, tuleb arvestada teabeallikas sisalduvaid kostja muid väiteid. Näiteks vastuseks ühe

kasutaja küsimusele „milles see „suurim poliitiline korruptsioon“ seisneb“ selgitas kostja

3

„esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid. Teiseks, ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade.

Ostetakse hinnangud koalitsioonidele, toetusuuringud, poliitkommentaatorid, poliitilised

võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda poliitilistesse debattidesse saata erakonda esindama“.

Hinnates andmeid kogumis on kostja avaldanud arvamuse, et esiteks saavad erakonna toetajad

annetuste eest hüvesid ja teiseks saavutavad toetajad erakonna üle kontrolli, mis võimaldab neil

poliitikat kujundada näiteks selliselt, et ostetakse kogu poliitika, maailmavaated, hinnangud

koalitsioonidele jne. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlusaluses teabeallikas ei

avaldanud kostja väidet, et hageja on pannud toime Eesti ajaloo suurima korruptsiooniteo.

Kuivõrd kostja ei ole hageja välja toodud andmeid avaldanud, pole vaja andmeid

väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida ning hinnata nende avaldamise õigusvastasust.

Järelikult pole vaja käsitleda ka seda, kas hagejal on käsitletavas osas õigus nõuda mittevaralise

kahju hüvitist.

9. Hageja hinnangul avaldas kostja väite, et hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid

rahalise toetuse eest. Kohus leiab, et hinnates diagrammi, millel on hageja kujutatud erakonnale

Isamaa suurima annetuse 500 000 eurot teinud inimesena, koosmõjus diagrammile lisatud kostja

kommetaariga „esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid“ on kostja avaldanud väite, et hageja on

saanud erakonnalt Isamaa hüvesid rahalise toetuse eest. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on

„hüve“ see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis1. Eesti keele sõnaraamat täiendab

sõna „hüve“ definitsiooni järgmiselt: millegi või kellegagi võrreldes eelisolukord, parem olek või

kasu2. Vaidlusaluse teabeallika kontekstis saab mõistlik lugeja väitest aru selliselt, et tänu

erakonnale tehtud annetusele on hageja võrreldes teiste inimestega saanud erakonnalt teatud kasu

ja eelise. Tegemist on kaudse faktiväitega, sest kasu või eelise saamist on võimalik kontrollida.

Hinnates väidet teabeallika kontekstis (sh arvestades kostja kommentaare „Eesti suurim

poliitiline korruptsioon“ ja et „ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade jne“) kahjustab väide

hageja mainet. Hagejat kujundatakse inimesena, kes tänu erakonnale tehtud annetusele saab

teatud eeliseid (nt võimalus mõjutada erakonna kaudu poliitikat kogu riigi tasandil), mida

keskmisel inimesel ei ole.

10. Selleks, et vabaneda vastutusest õigusvastase kahju tekitamise eest peab kostja tõendama, et

andmed vastavad tõele (VÕS § 1045 lg 2) või et kostja tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg-

te 1 ja 3 või § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi. Kostja vabaneb kohustusest lükata ebaõiged

andmed ümber sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest (VÕS § 1045 lg 4) siis, kui ta

tõendab, et andmed on õiged.

11. Puudub vaidlus, et hageja on erakonna Isamaa liige ja et hageja annetas erakonnale

diagrammil märgitud 500 000 eurot. Hagejal on olnud teise pensionisamba reformi algataja ja

pooldaja, ta on toetanud reformi läbiviimist. Näiteks on ajakirjanduses kajastatud hageja

seisukoht, mille kohaselt võitleb tema teise pensionisamba vastu (dtl 67–72, dtl 210–221). Ka

erakonna Isamaa valimislubadus ja nõue valitsuse kokkupanemisel oli, et inimesed saaksid

tulevikus oma raha teisest pensionisambast välja võtta (dtl 210–221). Ehk erakond asus

poliitilisel tasemel mh hageja vaateid realiseerima. Kostja selgitas, et hagejal on juurdepääs mh

erakonna Isamaa tipp-poliitikutele (kostja 19.10.2023 menetlusdokumendi p 47 (dtl 28–40).

Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, vaid selgitustest nähtuvalt möönab hageja, et ta suhtleb

paljude, sh erakonna Isamaa poliitikutega (hageja 09.02.2024 menetlusdokumendi p 46 (dtl 157–

169). Seega vastab tõele kostja väide, et hagejal on juurdepääs erakonna Isamaa tipp-

poliitikutele. Hagejal on olnud mõju riiklikule perepoliitikale. Hageja on toetanud riigipoolset

sündimise tõstmise poliitikat. Näiteks annetas hageja 2024. a kolmele erakonnakole, sh

1 https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=h%C3%BCve&F=M"Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

2 https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=h%C3%BCve&F=M&C06=et

4

erakonnale Isamaa, kokku miljon eurot, kuna need on toetanud Isamaa peretoetuste eelnõu

vastuvõtmist (dtl 91–102).

Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et erakonnale tehtud annetused on andnud hagejale kui

erakonna suurimale toetajale võimaluse viia erakonna vahendusel riiklikul tasemel ellu oma

vaateid (nt teise pensionisamba ärakaotamine, paljulapseliste perede riikliku toetussüsteemi

loomine). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks annetuste tegemise eelduseks seadnud

erakonnale teatud nõudmisi või et ta oleks erakonnalt nõudnud annetuse eest vastuteenet. Samas

puudub alus kahelda, et erakond arvestab oma poliitika kujundamisel ja poliitiliste otsuste

tegemisel suurima annetaja seisukohti. Kohus leiab, et otsest juurdepääsu erakonna

tipp-poliitikutele, võimalust tuua erakonna tipp-poliitikute ette oma seisukohad, milliseid

erakond võib asuda riigi tasandil realiseerima, võib pidada hüveks, mida hageja saab erakonnale

Isamaa tehtud annetuste vastu. Eeltoodust tulenevalt vastab vaidlusalune faktiväide tõele.

Tegelikkusele vastava väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Tõele

vastava väite ümberlükkamist ei ole võimalik VÕS § 1045 lg 4 alusel nõuda ka siis, kui andmete

avaldamine ei ole õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

12. Kostja selgitas, et hageja hüveks oli see, et teisest pensionisambast raha võtnud inimesed

tagastasid XXX AS-lt võetud laenud ja see avaldas hagejale kui XXX AS kasusaajale positiivset

mõju. Iseenesest on pangale kasulik, kui laenusaaja tagastab laenu, sest pank saab raha uuesti

kasutusse anda, nt laenutades raha teisele kliendile. Hageja esitas XXX AS-i juhatuse liikme

kirja, mille järgi tekitas pensionireform pangale pigem kahjumit (dtl 170–183). Kohus mõistab

panga juhatuse liikme kirja selliselt, et kahjumi tekitas laenude ennetähtaegne tagastamine,

mistõttu pank ei saanud planeeritud tasu raha kasutamise eest. Kostja ei ole tõendanud, et teise

pensionisamba reform oleks XXX AS-le või hagejale majanduslikku mõju avaldanud. Hageja

esitatud B.C intervjuu (dtl 260–262) ja rahandusministri R.S postitused Facebook´s (dtl 268–

271) on liiga üldised ja ei sisalda kontrollitavaid andmeid, et oleks võimalik pangale ja hagejale

reformist tekkinud mõju hinnata.

13. Kostja selgitas, et hageja hüveks oli see, et temaga seotud (pere)poliitikaga tegelevad

ühendused said riigieelarvest suuri toetusi (dtl 113–149). Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja

esitatud tõendite alusel tuvastada seost ühendustele makstud toetuste ja hageja poolt erakonnale

Isamaa tehtud annetuste vahel.

14. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

15. Kostja esitas 22.04.2025 menetluskulude nimekirja, mille järgi osutas lepinguline esindaja

kostjale õigusabi tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) summas kokku 4826,67 eurot. Hageja ei

ole kostja menetluskulude kohta vastuväiteid esitanud.

16. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja on füüsiline isik ja

kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks õigus nõuda menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamist. Seega on kostjal õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga

(TsMS § 174 lg 10). Kohus leiab, et tunnitasu 192 eurot (koos käibemaksuga 20% kuni

31.12.2023) ja 195,20 eurot (koos käibemaksuga 22% alates 01.01.2024 kuni 30.06.2025) on

mõistlik.

17. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 30 tundi 10 minutit. Hinnates kostja menetluskulude

nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti

arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud

5

istungi kestusega, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

18. Arvestades, et kuni 31.12.2023 kehtis käibemaksumäär 20% ning alates 01.01.2024 kuni

30.06.2025 kehtis käibemaksumäär 22%, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks

suuruseks kokku 5833,80 eurot (koos käibemaksuga).

19. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

21. Tsiviilasja hind maakohtus on 7000 eurot (andmete ümberlükkamise nõude hind 3500 eurot

(TsMS § 132 lg 1) + kohtu äranägemisel õiglase mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmise

nõude hind 3500 eurot (TsMS § 132 lg 3); ühes hagis esitatud nõuded liidetakse TsMS § 134 lg

1 järgi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 12.09.2025 kohtuotsus.

6