2-25-9385/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-9385

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu avaldus T. L.

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu

(registrikood 80245900, asukoht Uus tn 5-20,

Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru

maakond )

vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, e-post XXX)

T. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista T. L.lt Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu kasuks võlg 648

(kuussada nelikümmend kaheksa) eurot 42 senti.

3. Välja mõista T. L.lt Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu kasuks viivis alates

13.06.2025. a kuni põhinõude (648,42 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Menetluskulud jätta T. L. kanda.

4.1 Välja mõista T. L.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu kasuks

avaldaja menetluskulude katteks 300 (kolmsada) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu esitas 13.06.2025 Viru Maakohtule avalduse

võlgniku vastu võla nõudes.

Avalduse kohaselt kuulub T. L.le korteriomand Uus tn 5-X (reg osa nr XXX). T. L. on

korteriomanikuna Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu liige.

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu.

Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas

korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastuvad majanduskulud,

remondifond, keskküte, üldvesi.

Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt

esitanud puudutatud isikule arveid, milles sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku

poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt

tasunud, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.05.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg

avaldaja ees 648,42 eurot. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ

liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.

Võlgnevus koosneb ajavahemikul oktoober 2024 – aprill 2025 avaldaja poolt esitatud, kuid

puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.

Korteriühistu palub T. L.lt välja mõista:

-

võlg 648,42 eurot;

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 13.06.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude

tasumiseni;

-

menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

2. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Materjalid saadeti

puudutatud isikule 23.07.2025 aadressil XXX, T. L. sai materjalid kätte 28.07.2025.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et T. L. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on T. L. Kohtla-Järve, Uus 5-X korteriomandi omanik,

seega on T. L. Kohtla-Järve, Uus 5 korteriühistu liige (dtl 17). Uus 5 korteriühistu põhikirja p

2.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud (dtl 9).

Seega on T. L. Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu liige ja kohustatud järgima

liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi.

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Korteriühistu põhikirja p 2.1 (dtl 9-16) kohaselt on korteriühistu liikmed kõik

korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja

juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi (põhikirja p 3.2.1); tasuma kommunaalteenuste eest (p 3.2.7-

3.2.10), tasuma viivist 0,07% maksmata summast päevas iga viivitatud päeva eest (p 3.2.11).

Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 17), mille kohaselt on T. L. kantud

kinnistusraamatusse Uus tn 5 krt nr X (registriosa nr XXX) omanikuna.

Kliendikaardist (dtl 20) ja käibeandmikust (dtl 21 nähtuvalt on perioodil oktoober 2024-aprill

2025 esitatud arvete ja laekumiste andmetele tuginedes võlg osutatud/tarbitud teenuste eest

648,42 eurot. Viidatud perioodil laekumisi kommunaalteenuste eest korteriomaniku pool

korteriühistule ei ole. Käibeandmikul on kajastatud korteriomanikule esitatud arved, osutatud

teenused kululiikide kaupa, tariifid ja tasumisele kuuluv summa.

Korteriühistu palub T. L.lt välja mõista:

-

kommunaalteenuste võlg perioodi eest oktoober 2024 - aprill 2025 648,42 eurot;

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 13.06.2025.a (avalduse kohtule esitamisest) VÕS § 113

kohaselt kuni põhinõude tasumiseni;

-

menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Avaldaja nõuab T. L.lt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud

talle esitatud arved tasumata.

Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine.

Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomaniku vastu.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele viivist TsMS

§ 367 alusel alates 13.06.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude

tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab T. L.lt välja 648,24 eurot (põhinõue ajavahemiku

oktoober 2024 - aprill 2025 eest) ning lisanduva viivise ja jätab korteriomaniku kanda

menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 300 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 300 eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik