2-23-12546/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12546

Tsiviilasi

Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu hagi Tallinna

linna vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

7095,93 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu

(registrikood 80135381), lepinguline esindaja: Ülli

Kastepõld, seaduslik esindaja M. K.

Kostja: Tallinna linn, Nõmme Linnaosa Valitsuse

kaudu (registrikood 75014882), lepinguline

esindaja: Tõnu Polma

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Määrata menetluskulud Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu (hageja) esitas 03.09.2023 hagiavalduse Tallinna

Linna (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes (dtl 1-6). Kostjale kuuluvate puude

juurestik on põhjustanud hageja kanalisatsioonitrassi purunemise. Kahjustusi on

süvendanud kostja teostatud kõnnitee remont, mille käigus asfalti vahetades jäeti

tähelepanuta selle muldkehas olev konstruktsioon. Kostjale kuuluvas trassilõigus on

kasvanud kanalisatsioonitorustikku puujuured, millest tulenevalt tekkisid pidevad

ummistused ja trass oli alatasa uppunud olekus. Trassi pidi pesema sageli läbi ning 2022.

aasta lõpus hakkas kanalisatsioon lekkima kortermaja keldrisse. Hageja esindaja saatis

18.01.2023 kostjale nõudekirja tekitatud kahjude hüvitamiseks. Olukord oli kujunenud

hageja jaoks väljakannatamatuks, mistõttu hageja tellis kanalisatsioonitorustiku

renoveerimistööd Aktsiaseltsilt Terrat. 14.03.2023 teostas Aktsiaselts Terrat

kanalisatsioonitorustiku renoveerimistööd. Hageja tasus arve alusel trassi renoveerimise

eest 5898,60 eurot. Hageja hinnangul ei olnud trassilõigu omanikus küsimust, kuid

sõltumata sellest on trassi kahjustanud kostjale kuuluvad hooldamata puud ning

kahjustusi on tõenäoliselt süvendanud teedeehituse käigus tekkinud vibratsioon.

25.03.2023 teavitas hageja kostjat renoveerimistööde teostamisest, millele kostja ei

vastanud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud summas 115

eurot. Hagejal oli 23.08.2023 seisuga põhivõla 5898,60 eurolt tekkinud viivisenõue

summas 360,70 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivised põhivõlalt 6013,60 eurot

alates 24.08.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Kostja esitas 13.11.2023 vastuse hagile (dtl 88-92). Kostja vaidles hagile vastu ja palus

jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ei ole hagiavalduses täpsustanud, millised puud ja

millises asukohas on hageja arvates hageja kanalisatsioonitrassi purunemise põhjustanud.

Kostja täidab ülesandeid kehtivate õigusaktide alusel vastavalt oma pädevusele ning

puude juurte hooldust need ette ei näe. Praktikas oleks puude juurte hooldust (nt

lõikamist, kärpimist) ka võimatu teostada, kuivõrd see võib kahjustada oluliselt puu

elujõulisust ning puu võib muutuda ohtlikuks. Hageja ei ole välja toonud õigusnormi, mis

kohustaks kostjat hoidma puid seisukorras, et need ei kahjustaks maa aluseid trasse.

Ekslik on hageja 15.10.2023 vastuses esitatud seisukoht, et heakorraeeskirja § 6 punktide

4 ja 5 kohaselt on linnaosavalitsus kohustatud kõrvaltänavatel tegelema puude pügamise

ja langetamisega. Heakorraeeskiri mainitud kohustusi kostjale (linnaosa valitsusele) ega

ka muudele linna ametiasutustele ei sätesta. Hageja viidatud heakorraeeskirja § 6 punktid

4 ja 5 reguleerivad linnaosa valitsuse ülesandeid heakorratööde tegemisel.

Heakorraeeskirja § 2 punkti 4 kohaselt on heakorratöödeks tolmu, liiva, jäätmete,

libedustõrjeks kasutatud puistmaterjali jääkide, lume ja jää koristamine ning libedustõrje

tegemine, Tallinna haljastute hoolduse nõuete kohased tööd, sh niitmine, murdunud

puude ja okste likvideerimine, võsaraie ja mahalangenud lehtede koristamine. Hageja ei

ole tõendanud, millel põhineb kostja võimalik vastutus ning milline on selle põhjuslik

seos hageja kahjuga. Puuduvad tõendid, et hageja viidatud linna heakorraeeskirja kohaste

2 (7)

heakorratööde tegemine või tegemata jätmine maa peal oleks põhjuslikus seoses hageja

kanalisatsioonitrassi lagunemisega sügaval maa sees. Hageja väide, et

kanalisatsioonitrassi kahjustusi on süvendanud kostja teostatud kõnnitee remont, on

samuti paljasõnaline, alusetu ning tõendamata. Alusetu on ka hageja väide, et kostja ei ole

täitnud oma hoolsuskohustust ning trassi ise rekonstrueerinud või nõudnud seda trassi

valdajalt. Vaidlusalune kanalisatsioonitrass ei kuulu Nõmme Linnaosa Valitsusele ehk tal

puudub õigus või kohustus seda rekonstrueerida või nõuda seda kolmandalt isikult.

Hagile on lisatud üksnes Aktsiaseltsi Terrat arve nr 230029 summas 5637,60 eurot, mis

aga ei tõenda, et selle eest on tasutud ning samuti on arve summa 5637,60 eurot väiksem,

kui väidetavalt tasutud summa 5898,60 eurot. Seega lisaks asjaolule, et hagi nõudel

puuduvad õiguslikud alused, on ka nõude summa alusetu. Samuti on alusetu võimalik

viivisnõue ning ebaõiged selle arvestuse lähteandmed. Hageja õigusabikulude hüvitamise

nõue ei ole õiguspärane.

3. Hageja esitas 01.04.2024 seisukoha kostja vastusele (dtl 94-97). Hageja on seisukohal, et

trassi peal kasvavad puud kuuluvad kinnistuomanikule. Probleemi lahendamiseks ei ole

vaja kärpida puu juuri, vaid kärpida tuleb sellistel puhkudel võrasid, et puu ei muutuks

kommunikatsioonidele ja hoonetele ohtlikuks. Vajadusel tuleb teostada raietöid. Puude

juurestiku kasv on otseses sõltuvuses puu rinnasdiameetrist. Tallinna Linnavolikogu

11.02.2021 määruse ”Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord” § 4 lg 3 punkt 6 defineerib

muu raie – puu raiutakse, sest see võib kahjustada ehitist, on kasvukohta liigilt sobimatu

või kasvab tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis. Kui trass on ehitatud 1982. aastal,

siis ei ole kostja täitnud oma hoolsuskohustust ning trassi ise rekonstrueerinud või

nõudnud seda trassi valdajalt. Tähelepanuväärne on, et Valdeku tänav koos kõnniteega on

läbinud hiljuti rekonstrueerimise ja rekonstrueerimistöödeks on esitanud tingimused ja

tööd kooskõlastanud linnaosavalitsus. Tallinnas kehtiva Tallinna Linnavolikogu

28.05.2020 määruse ”Heakorraeeskiri” § 6 punkti 4 kohaselt korraldab keskkonna- ja

kommunaalamet heakorratööde tegemist linna omandis olevatel mängu- ja

spordiväljakutel, koerte jalutusväljakutel, parkides, haljasaladel ning nendega külgnevatel

kõnniteedel, kui Tallinna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi punkti 5

kohaselt korraldab keskkonna- ja kommunaalamet heakorratööde tegemist linnaosa

valitsuse haldusterritooriumil asuvatel § 4 punktis 3 nimetamata tänavatel ja parklates

ning teemaal asuvatel haljasaladel. Seega magistraalteede ääres tegeleb puude pügamise

ja langetamisega keskkonna- ja kommunaalamet, kõrvaltänavatel linnaosavalitsus. Kui

kostja oleks täitnud kinnistuomaniku kohustust ja hooldanud olemasolevaid puid,

kärpides puuvõras oksi ja mitte lastes puul liiga kõrgeks kasvada, oleks ka puu juured

vähem maapinnas laiali hargnenud. Puu juurestikku hoitakse ohjes läbi võrahooldustööde

(puu laiuse ja pikkuse ohjamine). Kostja ei ole täitnud linna heakorraeeskirjaga talle

pandud kohustusi. Hageja ei loobu hagist ja ei näe võimalust kompromissi sõlmimiseks

kostja pakutud tingimustel. Hageja seisukohad on tõendatud kanalisatsioonitoru

videouuringuga, milles on selgelt naha, kuidas puu juurestik on tunginud läbi toru.

Heakorraeeskirjade eiramise tõttu kinnistuomaniku poolt kukkus 07.10.2023 linna

kinnistult Valdeku 122 hoone peale pappel ja välja tuli kutsuda Päästeamet. Murdunud

papli oksad olid kuivanud ja tüvi seest kahjustunud.

3 (7)

4. Kohus pidas mõlema poole osalemisel eelistungi 06.05.2025 (dtl 134-141). Kohus

selgitas pooltele kohalduvat õigust ja selgitas välja poolte faktilised ja õiguslikud väited

esitatud nõuete ja asjaolude kohta. Kohus andis hagejale võimaluse kohtu selgitusi täita ja

esitada hiljemalt 16.06.2025 hagiavalduse terviktekst koos tõendite ja taotlustega. Poolte

nõusolekul viidi asja lahendamine lõpuni kirjalikus menetluses.

5. Hageja tähtaegselt hagiavalduse tervikteksti ei esitanud.

6. Kohus teavitas pooli 28.07.2025 kirjaga kohtukoosseisu vahetumisest ja vahetumise

põhjustest (dtl 148-150). Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja kohtukoosseisu

vahetumisega seoses taotluste esitamiseks, andis kohus hagejale täiendava võimaluse

hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, sest see ei põhjustaks asja lahendamise venimist.

Kohus andis teada, et määrab esimesel võimalusel kirjaliku menetluse jaoks olulised

tähtajad.

7. Hageja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul taotlusi kohtukooseisu

vahetumisega seoses ega ei esitanud hagiavalduse tervikteksti.

8. Kohus määras 08.08.2025 kirjaga eelmenetluse lõppkuupäevaks 22.08.2025 (dtl 154-

156).

9. Pooled täiendavaid seisukohti, tõendeid ega taotlusi ei esitanud (dtl 159-163).

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

11. Esmalt sedastab kohus, kas tegemist on tsiviilasjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 1 mõttes. Kohus palus istungil pooltel esitada selle kohta ka arvamust (dtl

135136). Avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid,

mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega, ning avalik-õiguslik vaidlus eeldab, et

õigussuhte üks pooltest oleks avaliku võimu kandja. Kui avaliku võimu kandja seisund

suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne

seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise

kasuks (RKÜKm 28.06.2021, 3-21-30/19). Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole väitnud,

et kostja vastutus seonduks avaliku võimu teostamisega, vaid tugineb kostja kui

kinnisasja omaniku vastutusele, on tegemist tsiviilasjaga ja maakohus on pädev asja läbi

vaatama.

12. Hageja on nõudnud kostjalt kahju hüvitamist. Hageja on leidnud, et kostjale kuuluvate

puude juurestik on põhjustanud hageja või AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandis

oleva kanalisatsioonitrassi purunemise ja seetõttu hakkas kanalisatsioon lekkima hageja

keldrisse. Hageja heitis kostjale ette, et kahju ärahoidmiseks ei oleks olnud vaja kärpida

puujuuri, vaid kärpida tuleb sellistel puhkudel võrasid, et puu ei muutuks

kommunikatsioonidele ja hoonetele ohtlikuks.

4 (7)

13. Hageja ei ole menetluses viidanud, et kostja oleks rikkunud mõnda lepingust tulenevat

kohustust. Kohus leiab, et hageja nõue on kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) §

1043 lõike 1, § 1045 lg 1 punkti 5 ning § 1050 järgi. Teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 järgi kahju

hüvitama, kui tema tegu on põhjuslikus seoses kahjuga ja ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt. Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi puhul

selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule

tekkinud kahju ärahoidmiseks. Kohus ei saa lahendada vaidlust, mille puhul on kostja

vastutuse aluseks tema käibekohustuse rikkumine, ilma et kohus tuvastaks, milline on

kostja käibekohustuse sisu ja ulatus. Kohtu ülesanne anda poolte esitatud asjaoludele

õiguslik hinnang hõlmab käibekohustuse rikkumist puudutavate vaidluste lahendamisel

muu hulgas kohustust määrata (arvestades poolte esiletoodut) kostja käibekohustuse sisu

ja ulatus. Lisaks sellele, et kostja käibekohustuse sisu ja ulatus peab olema selge kohtu

jaoks, tuleb kohtul seda ja ka tõendamiskoormist pooltele selgitada.

14. Kohus selgitas 06.05.2025 istungil hagejale tema tõendamiskoormist. Sealjuures juhtis

kohus tähelepanu, et kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal kui

kannatanul ja hageja peab juhul, kui ta väidab, et kostja rikkus mingit kaitsenormi, seda

ka tõendama. Kohus selgitas hagejale ka seda, et hageja peab ise välja uurima, kellele

vaidlusalune trass kuulub ja need asjaolud kohtu ette tooma ja tõendama (dtl 137). Kostja

väitis sealjuures, et vaidlusalune trass kostjale ei kuulu ning ei teadnud, kelle omandis on

asjassepuutuv kinnistu (dtl 138). Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hageja peab

tõendama eriteadmistega isiku abil, et nõutele vastavaid torusid mõjutaksid puujuured.

Samuti oli kohtu hinnangul tõendamata väide, et kõnnitee remondi teostamisega on

rikutud kohustusi ja see on mõjutanud vaidlusaluseid torusid (dtl 139).

15. Kohus vaatab asja läbi hagimenetluses. TsMS § 4 lõikest 2 ning § 5 lõigetest 1 ja 2

tulenevalt on hagimenetlus võistlev menetlus ning kohus lähtub asja lahendamisel poolte

esitatud nõuetest, väidetest, taotlustest ja tõenditest. VÕS § 1043 ja TsMS § 230 lõikest 1

lähtuvalt peab hageja tõendama nõude aluseks oleva kostja teo.

16. Hageja tuumväide on see, et kostja ei ole tema omandisse kuuluvaid puid nõuetekohaselt

hooldanud ja puujuured on kasvanud hageja (või AKTSIASELTS TALLINNA VESI)

omandis olevasse kanalisatsioonitorustikku. Hageja ei ole nende asjaolude tõendamiseks

asjaolusid esitanud, vaatamata sellele, et kohus on selgitanud kohtuistungil, et hageja

peab need asjaolud välja selgitama ja kohtu ette tooma (dtl 137).

17. Hageja on hagiavalduses väitnud, et trassi kahjustasid kostjale kuuluvad puud. Puud on

kinnisasja olulised osad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lõike 1 mõttes.

Seega on puude omanik see, kes on ka kinnisasja omanik, millel need puud asuvad.

Lähtudes hageja esitatud fotost (dtl 25) ja kostja esitatud Tallinna geomõõdistuste

infosüsteemi väljavõttest (dtl 87) tuvastab kohus, et vaidlusalused puud asuvad

katastriüksusel 78404:405:0073. Kohus loeb, et kostja on 06.05.2025 istungil võtnud

TsMS § 231 lõike 4 mõttes omaks, et see kinnistu on kostja omandis.

18. Kohus loeb eeltooduga tuvastatuks, et vaidlusalused puud on kostja omandis.

5 (7)

19. Hageja on väitnud, et kostja on rikkunud käibekohustust, milleks on kohustus hoida linna

haljastus seisukorras, et see ei kahjustaks muu hulgas maa-aluseid trasse. Hageja on

käibekohustuse sisustamisel väitnud, et standardist EVS 939-3:2020 ja erialakirjandusest

on tuletatavad kostjale konkreetsed korrashoiu kohustused. Need väited on paljasõnalised

ja tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis võimaldaksid nende väidete

õigsuses veenduda. Täpsemaid nõudeid ei ole hageja välja toonud ka Tallinna

Linnavolikogu määrustest. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele (dtl 139)

täpsustanud, milles kohustuse rikkumine seisnes. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle

saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras ehk

milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise

ärahoidmiseks kasutama (RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345/41, p 12).

20. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa sedastada kostja poolt käibekohustuse

rikkumist. Kostja on välja toonud, et puud kasvavad vahetult kanalisatsioonitorustiku

kõrval ja kohal mõne meetri raadiuses. Kohus tuvastab selle asjaolu ka hageja esitatud

fotodelt (dtl 25 ja 26). Isegi, kui hageja enda väite õigsust eeldada, et puujuurestik levib

võra läbimõõdust märksa kaugemale ning kaitstav ala peab ulatuma igalt poolt vähemalt

viie meetri võrra võrast kaugemale, siis ei oleks ainuüksi puude hooldamisega võimalik

juurte levimist kanalisatsioonitorustikuni ära hoida. Isegi puude tüved ei asu

kanalisatsioonitorustikust viie meetri kaugusel. Samal ajal väitis hageja kohtule, et

kõikide puude maharaiumine ei ole vajalik (dtl 139).

21. Lähtudes eeltoodust ei oleks isegi hageja väidete õigsust eeldades võimalik tuvastada

käibekohustust, mida kostja on rikkunud. Seetõttu jääb hageja kahjunõue tõendamatuse

tõttu rahuldamata.

22. Kohus ei saa lugeda tõendatuks hageja üldiseid väiteid selle kohta, et

kanalisatsioonitorustikku võis kahjustada ka teedeehituse käigus tekkinud vibratsioon.

23. Kohus ei tuvasta kostja väidetavas tegevusetuses üldise käibekohustuse rikkumist. Seega

ei ole olemas tegu VÕS § 1043 lõike 1 mõttes, mis võiks olla käsitatav õigusvastase

teona.

24. Kohus jätab õigusvastase teo puudumise tõttu hagiavalduse rahuldamata.

25. Kohus leiab, et isegi, kui kostja oleks käibekohustust rikkunud, siis ei võimaldaks ka

muude nõude eelduste puudumine kahjunõude rahuldamist. Hagejal võivad olla nõuded

kanalisatsioonitorustiku omaniku vastu. Hageja ei ole ka pärast kohtu ettepanekut

esitanud tõendeid, kelle omandisse kuulub vaidlusalune kanalisatsioonitorustik. Hageja

ise väidab, et kanalisatsioonitorustik ei kuulu talle (vt ka dtl 140). Kostja on leidnud, et

see kuulub kellelegi teisele, sest kostja andmebaasis on märgitud, et omanik on „võõras“

(dtl 87). Hageja ei ole seega tõendanud, et kostja kahjustas talle kuuluvat asja. Hageja ei

ole seeläbi tõendanud, et talle on tekkinud kahju. Kui pooled ei vaidleks selle üle, et

kanalisatsioonitorustik kuulub hagejale, siis võiks hagejal olla õigus nõuda asja

parandamisega seotud kulusid (VÕS § 132 lg 3). Praegusel juhul on hageja renoveerinud

enda väitel kolmandale isikule kuuluvat kanalisatsioonitorustikku. Hagejal võivad seega

6 (7)

olla võlaõiguslikud nõuded kolmanda isiku vastu. Igal juhul ei ole hageja välja toonud,

milles seisnes talle tekkinud kahju ja kuidas olid kanalisatsioonitorustiku renoveerimisega

seotud tööd tegemine VÕS § 127 lõike 4 mõttes seotud hagejale väidetava kahju

tekkimisega.

26. Kohus jätab rahuldamata ka hageja õigusabikulude nõude. Kohtupraktikas on kinnistunud

seisukoht, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab põhimõtteliselt VÕS § 1043

alusel nõuda (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22). Kohustuse rikkumisega

tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lõike 3 järgi ka kulusid

kahjuhüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Seejuures tuleb kohtul VÕS § 128 lõike 3 kohaldamisel muu hulgas hinnata, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik ning kas hageja kantud kulud olid mõistliku

suurusega (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28). Professionaalne õigusabi

kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud

kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 3-2-1-138-10, p

29). Kohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul õigusabikulud mõistlikud ja vajalikud.

Hageja põhinõue jäi rahuldamata ning hageja ei osanud isegi pärast kohtu selgitusi

esitada asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Seega tuleb hageja nõue õigusabikulude

hüvitamise osas jätta rahuldamata.

27. Kuivõrd hageja põhinõuded jäävad rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka hageja

viivisenõude.

28. TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Lähtudes TsMS § 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Kostja on avaldanud, et kostjale ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud

(dtl 162-163). Kohus ei tuvasta ka tsiviilasja materjalidest, et kostjale oleks

menetluskulusid tekkinud. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjal puuduvad hüvitatavad

menetluskulud.

29. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik kohtunik

7 (7)