2-25-100872/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-100872

Tsiviilasi

PLACET GROUP osaühingu hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1269.51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja PLACET GROUP osaühing (registrikood

11198910);

hageja lepinguline esindaja Darina Koivunen, e-post xxx;

kostja X (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata PLACET GROUP osaühingu (registrikood 11198910) hagi X (isikukood

XXX) vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

2-25-100872

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. PLACET GROUP osaühing esitas 13.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 15.01.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mis on kätte toimetatud 29.01.2025 aadressil xxx. Võlgnik X esitas 29.01.2025 nõudele

vastuväite.

Pärnu Maakohtu 11.02.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

12.02.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 04.03.2025 hagiavalduse X’i vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlg 944.75 eurot, intressid 158.50 eurot, 03.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

lepingujärgsed viivised 50.92 eurot (põhinõudelt 944.75 eurot), 10 eurot sissenõudmiskulud,

viiviseid alates 04.03.2025 põhinõude 944.75 euro tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud

150 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 03.04.2020 sõlmitud

krediidikonto leping nr KK3539173 ja 24.05.2020 sõlmitud krediidikonto lepingu

KK3539173 muutmise kokkuleppe. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi

korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu 13.01.2025 üles.

Hageja toob välja, et krediidikonto lepingu KK3539173 sõlmimisel 03.04.2020 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste

kohta. Teostati päringud 27.03.2020 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida

kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et

kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 23.11.2019 teostati päring ka

Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused.

Lisaks teostati 02.04.2020 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena

tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Krediidikonto taotlusel

märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot (töötasu) ja igakuisteks

majapidamiskuludeks 250 eurot. Finantskohustusi kostja ei ole märkinud. Lisaks

eelmainitud Swedbank väljavõtte XXXXX analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule

1062.65 eurot, finantskohustusele 163.18 eurot, taotleva krediidikonto KK3539173

osamaksele 43.44 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas

250 eurot. Majapidamiskuludena on mõeldud kõiki kulusid mida on vaja katta ühe liikmega

leibkonna 30 päeva igapäevavajadusteks, sh kulutused toidule ning individuaalsed

kulutused, mis ei ole seotud toiduga. Individuaalsete mittetoidukulutuste loetelus on

2-25-100872

mitmeid erinevaid kululiike, mis jagunevad suurematesse rühmadesse (kulutused

garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja

veetmisele jm). Majapidamiskulude hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile,

tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid

söögikohtades ja hotellides kuivõrd selliste kulude näol ei ole tegemist vältimatute ja

hädavajalike kuludega igapäevavajaduste rahuldamiseks majapidamiskulude kontekstis.

Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3539173, sõlmimisel oli:

1062.65€ (sissetulek) –163.18€ (finantskohustused) –250 €(majapidamiskulud) – 43.44€

(taotleva krediidikonto KK3539173 osamakse) = 606.03 eurot. See tähendab kostja

krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 606.03

eurot.

Krediidikonto lepingu KK3539173 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 24.05.2020 veenduti

X krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste

kohta. Teostati päringud 27.04.2020 Creditinfo.ee ja 23.05.2020 Taust.ee andmebaasides, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 23.11.2019 teostati päring

ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused.

Lisaks teostati 23.05.2020 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena

tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Krediidilimiidi tõstmise taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot

(töötasu) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 350 eurot. Finantskohustusi kostja ei ole

märkinud. Lisaks eelmainitud Swedbank väljavõtte XXXXX analüüsimisel tuvastatud kostja

sissetulekule 1062.65 eurot, finantskohustusele 163.18 eurot, taotleva krediidikonto

KK3539173 osamaksele 48.82 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised

majapidamiskulud summas 350 eurot.

Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3539173 muutmise kokkuleppe

sõlmimisel oli: 1 062.65€ (sissetulek) – 163.18€ (finantskohustused) – 350€

(majapidamiskulud) – 48.82€ (taotleva krediidikonto KK3539173 osamakse) = 500.65

eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust

igakuise reserviga 500.65 eurot.

31.03.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kuna hageja selgitustest

nähtuvalt ei kontrollitud krediidikonto lepingu KK3539173 muutmisel kohustuste suurust,

samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste

kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse,

mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Hageja lähtus küll kostja konto

väljavõttest perioodil 02.04.2020-03.10.2019, kuid lepingut muudeti 24.05.2020 ja kohtu

hinnangul on ligi 2 kuud piisavalt pikk aega, kus krediidivõimelisus võib muutuda, seega ei

peegeldanud analüüsitud konto väljavõte kostja krediidivõimelisust krediidi suurendamise

hetkel. Kohus andis hagejale käesolevaga võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule

teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga.

2-25-100872

14.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et krediidikonto lepingu

nr KK3539173 sõlmimisest 03.04.2020 kuni lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimiseni

24.05.2020 möödus vaid 51 päeva, mistõttu hageja kasutas sama konto väljavõtte analüüsi.

Seadus ei keela kasutada sama konto väljavõtet 51 päeva möödudes. Vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 3 punktile 2 tuleb krediidiandjal

ja -vahendajal tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta piisavat ajavahemikku,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid

nimetatud tingimusi. Antud juhul oli kostjal regulaarne sissetulek. Hageja on seisukohal, et

kostja sissetuleku hindamisel võttis ta arvesse piisavalt pika ajavahemiku.

Harju Maakohus võttis 06.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

06.05.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu

14.07.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

2-25-100872

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud lepingu KK3539173 muutmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu

rahuldamisele.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud lepingu KK3539173 muutmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6 ja 7, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult

põhjendatud.

Kohtu hinnangul on 24.05.2020 krediidilimiidi suurendamisel rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. VÕS § 403⁴ lg 9 sätestab, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku

2-25-100872

tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast

tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe

tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne

krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta

nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ainult avalikesse registritesse tehtud päringutest

(Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti

Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei

piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus.

Hageja lähtus küll kostja konto väljavõttest perioodil 02.04.2020-03.10.2019, kuid lepingu

muutmine toimus 24.05.2020. Kohtu hinnangul on ligi 2 kuud piisavalt pikk aega, kus

krediidivõimelisus võib muutuda, seega ei peegeldanud analüüsitud konto väljavõte kostja

krediidivõimelisust krediidilimiidi suurendamise hetkel. Kohus on seisukohal, et hageja ei

ajakohastanud VÕS § 403⁴ lg 9 alusel tema käsutuses olevat teavet kostja

krediidivõimelisuse kohta.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole lepingu KK3539173 muutmisel

veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul

peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Hagiavalduse kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 3529 eurot. Kostja on

lepingu alusel teinud tagasimakseid 3 985.15 eurot. Kohtu hinnangul on kostja peale

ümberarvestust lepingust tulenevad kohustused täitnud.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. VÕS §-s 94 sätestatud intressi määr oli 0% kuni 31.12.2022. Kohus andis

hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuid hageja seda ei teinud.

Võttes arvesse, et lepingu KK3539173 muutmisel on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja kostja on teinud tagasimakseid rohkem kui väljastatud laen ning hageja ei ole

esitanud nõude ümberarvestust, ei ole põhjendatud hageja põhivõla, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude nõue.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-25-100872

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud,

määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik