3-25-2966/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2966 Määruse kuupäev 8. september 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi P.S-i (P.S) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte P.S-i vabakasutuskontost ajavahemiku 10. aprill kuni 9. august 2025. a kohta. 2. Rahuldada P.S-i riigi õigusabi taotlus ning anda taotlejale riigi õigusabi armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks. 3. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 4. Jätta P.S-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks P.S- ile . ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. P.S esitas 10. augustil 2025 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib P.S riigi õigusabi selleks, et esitada presidendile armuandmispalve põhiseaduse § 78 p-s 19 ettenähtud võimalusega karistusest vabastada või seda vähendada. Taotleja soovib ka riigilõivust ja muudest kuludest vabastamist, mis sellega kaasnevad. 2. Tartu Maakohus jättis 21. augusti 2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-12972 P.S-i 10. augusti 2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata ning edastas taotluse Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohtusse saabus P.S-i riigi õigusabi taotlus 8. septembril 2025. 3. Kohus mõistab, et P.S on praegusel juhul esitanud taotluse saada riigi õigusabi, et esitada Eesti Vabariigi presidendile armuandmispalve. 4. Halduskohus nõustub maakohtu seisukohaga, et P.S-i riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Armuandmist reguleerib Eesti õiguskorras põhiseaduse § 78 p 19. See säte näeb ette Vabariigi Presidendi pädevuse vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendada karistust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 14. aprilli 1998. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-98 leidnud, et „[r]iigiõiguslikult on armuandmine ühelt poolt haldusotsustus, teisalt aga

mitmeetapiline menetlus. See hõlmab armuandmispalve koostamist ja esitamist, läbivaatamise ettevalmistamist, armuandmisotsustust ning otsuse teatavakstegemist ja täitmist /…/“ (p III esimene lõige). Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et armuandmise menetlus ja armu andmine on oma olemuselt sarnane haldusmenetlusega, mille mõiste on sätestatud haldusmenetluse seaduse § 2 lg-s 1 (Tartu Halduskohtu 23. mai 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-978, p 6). Kuivõrd eeltoodust tulenevalt soovib taotleja sisuliselt saada riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, on sellise taotluse lahendamine riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31 kohaselt halduskohtu pädevuses. 5. Kohus leiab, et P.S-i taotlus riigi õigusabi andmiseks tuleb rahuldada. Puuduvad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Vabariigi President teeb oma otsustuse palve lahendamisel enesekorraldusõiguse alusel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-4-1-6-17, p 37). Kohtul puudub võimalus hinnata taotleja avalduse eduväljavaadet (RÕS § 7 lg 1 p 5). 6. Ka ei võimalda taotluse esitaja majanduslik seisund asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. 7. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluasemeja transpordikulud. 8. Kohus võtab taotleja majandusliku seisundi hindamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vabakasutuskontost ajavahemiku 10. aprill kuni 9. august 2025. a kohta. 9. P.S on kinnipeetav Tartu Vanglas, kelle suhtes on kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-23-5162. Taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vabakasutuskonto väljavõttest (10. aprill – 9. august 2025) nähtuvalt on taotleja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ilmselgelt ebapiisav selleks, et tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. 10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus P.S-i taotluse ning annab taotlejale riigi õigusabi armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 6). 11. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1) ning edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5). 12. Kuivõrd käesoleva taotluse lahendamine ei eelda riigilõivu tasumist ega selle tasumisest vabastamist, jätab kohus P.S-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2