2-25-6548/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6548

Tsiviilasi

X hagi Y vastu korteriomandi ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

6480 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; aadress xxx; e-post:

xxx)

Hageja lepinguline esindaja: Mari-Liis Mererand

(RAND Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX; e-post: xxx; telefon:

xxx)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, esialgse õiguskaitse abinõu

tühistamine ja riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X loobumine hagist Y vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmise nõudes.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-6548 menetlus.

3. Tühistada 05.05.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega

kohus kohustas kostjat esialgse õiguskaitse korras vabastama viivitamatult, kuid

mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel 05.05.2025 määruse tegemisest, korteriomand

asukohaga XXX (registriosa nr xxxxx) ja andma selle otsene valdus üle Xle.

4. Tagastada Xle pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 315 eurot, X

arvelduskontole nr XXXXXXXX.

5. Toimetada käesolev määrus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta kõik menetluskulud Y kanda.

7. Mõista Ylt X kasuks välja menetluskulud summas 1235 eurot (sh riigilõiv

hagiavalduselt 315 eurot ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt 70 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 850 eurot).

2-25-6548

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale (v.a p 4) võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. X esitas 29.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (endine R) vastu korteriomandi

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavaldus sisaldas ka taotlust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks (hagiavalduses nimetatud kui hagi tagamise taotlus).

2. 29.04.2025 pöördus kohus kostja poole nõudega avaldada seisukoht esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse osas. Seisukoht tuli esitada hiljemalt 02.05.2025. Kostja oma

seisukohta ei esitanud.

3. Kohus rahuldas 05.05.2025 määrusega hageja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

4. Kohus võttis hagiavalduse 05.05.2025 määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja

vastuse esitamiseks.

5. Kostja esitas 27.05.2025 vastuse hagiavaldusele.

6. Hageja esitas 02.06.2025 taotluse tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest loobumiseks.

7. Kostja esitas 10.06.2025 teatise ja 17.07.2025 seisukoha.

8. Kohus lahendab käesoleva määrusega 02.06.2025 esitatud taotluse.

Taotlus

9. Hageja esitas kohtule taotluse tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest loobumiseks.

10. Hageja teatas kohtule, et kostja vabastas korteriomandi valduse 16.05.2025 ning andis sel

päeval korteri võtmed üle Endla tn Circle K tanklas, keeldudes korterit kohapeal üle

andmast. Korteri seisukord ei vastanud tavapärasele kulumisele. Hageja hinnangul oli

selline seisukord kostja varasema käitumise tõttu eeldatav. Ühtlasi jättis kostja korterisse

isiklikke esemeid. Kostja ei esitanud hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid ega vaidlustanud

üürilepingu erakorralist ülesütlemist. Kuna kostja oli korteriomandi valduse vabastanud,

pidas ta vaidluse lõppenuks, mis viitas sellele, et ta pidas hagi põhjendatuks. Arvestades

hagiavaldusega esitatud asjaolusid ja tõendeid, oli hagi hageja hinnangul ilmselgelt

põhjendatud ning tuli rahuldada.

Hageja arvates on aga menetlusökonoomia ja poolte menetluskulude kokkuhoiu mõttes

mõistlik siiski käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada selliselt, et hageja loobub hagist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi ning hageja menetluskulud

jäetakse kostja kanda TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel.

11. Hageja hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja on kohtumenetlusest

teada saades hageja nõude menetluse ajal rahuldanud vabatahtlikul.

2-25-6548

E-toimikust nähtuvalt ei olnud kostja 16.05.2025 korteri valduse vabastamise hetkeks veel

05.05.2025 esialgse õiguskaitse määrust kätte saanud, küll aga oli ta saanud menetlusse

võtmise määruse. Sellest järeldus, et kostja rahuldas hageja nõude pärast kohtumenetlusest

teadasaamist, kuid enne esialgse õiguskaitse määrusega tutvumist. Esialgse õiguskaitse

määrus loeti kostjale kättetoimetatuks 30.05.2025. Seega ei vabastanud kostja

korteriomandit mitte esialgse õiguskaitse määruse tõttu, vaid seetõttu, et ta sai kätte

menetlusse võtmise määruse, sai kohtumenetlusest teadlikuks ning pidas korteri

vabastamist põhjendatuks. Hageja saavutas hagiga nõutud eesmärgi, mida ei saavutatud

üksnes esialgse õiguskaitse määruse tõttu.

12. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.

Hageja menetluskulud on järgmised:

Kuupäev

Toimingu sisu

Kestus

Hind

28.04.2025–

29.04.2025

Asjaolude

väljaselgitamine,

tõendite kogumine ja

komplekteerimine,

hagiavalduse

koostamine

7,5h

750 eurot

29.04.2025

Riigilõiv

490 eurot

29.04.2025

Täiendav riigilõiv

210 eurot

02.06.2025

Seisukoha

ja

menetluskulude

nimekirja

koostamine

1h

100 eurot

Lepingulise esindaja tasu kokku

8,50h

850 eurot

Riigilõiv

700 eurot

Menetluskulud kokku

1550 eurot

Hageja palus tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust 630 eurost pool, s.o 315 eurot ja

kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXX.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 385 euro (315 + 70) ja

lepingulise esindaja tasu 850 eurot ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

esitatud kulud seonduvad tsiviilasja nr 2-25-6548 menetlusega.

Kostja seisukoht

14. Kostja ei ole hagist loobumise taotlusele vastuväiteid esitanud.

Kostja teatas, et ta ei ole elanud korteris alates 06.05.2025 ning on omanikule korteri

võtmed tagastanud. Tagatisraha hageja kostjale ei tagastanud, väites, et kasutab seda

purustatud akna likvideerimiseks. Kostja märkis ühtlasi, et ta on täielikult töövõimetu ja

puudega isik, kelle ainus sissetulek on töövõimetuspension ning kelle ülalpidamisel on

kolm alaealist last. Kostja väitel ei ole ta andnud alust hagi esitamiseks ning tal puuduvad

2-25-6548

rahalised vahendid hagejale maksmiseks. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja

kanda.

Kohtu seisukoht

15. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel

vastu võtta ja kohtuasja menetlus loobumise tõttu lõpetada.

16. Kohus tühistab 05.05.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

17. Kohus tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivust pool.

18. Kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt välja 1235 eurot ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtumääruse põhjendused

19. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise

avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise

otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja

soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hageja hagiavaldusest loobumise

vastuvõtmist (TsMS § 429 lg 4).

20. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 järgi pöörduda uuesti kohtusse

avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti.

21. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

22. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi

tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja kanda see hageja

arvelduskontole nr XXXXXXXX.

Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu kokku 630 eurot, millest pool on 315 eurot. Kohus

tagastab hagejale riigilõivu summas 315 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada X arvelduskontole

nr XXXXXXXX.

23. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse.

2-25-6548

Kohus tühistab 05.05.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega

kohus kohustas kostjat esialgse õiguskaitse korras vabastama viivitamatult, kuid mitte

hiljem kui 14 päeva möödumisel 05.05.2025 määruse tegemisest, korteriomand asukohaga

XXX (registriosa nr xxxxx) ja andma selle otsene valdus üle Xle.

24. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib määruse peale, millega kohus hagi tagamise TsMS § 386

lg 4 sätestatud alusel tühistas, esitada määruskaebuse.

25. TsMS § 150 lg 8 näeb ette, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja

läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada

määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.

Riigilõivu tagastamise otsustuse peale ei saa määruskaebust esitada, kuivõrd kohus

rahuldas hageja taotluse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

27. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud

ja milline on lõpptulemus pooltele. Lisaks on menetluskulude jaotuse määramisel

võimalik kaaluda ka seda, kas kostja sooritus menetluse ajal viis hageja lähemale

eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada, ja seetõttu loobus hageja hagist (Tallinna

Ringkonnakohtu 04.10.2019.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10775 p 20).

Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida

järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes

hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13).

28. Praegusel juhul on hageja saavutanud soovitud eesmärgi pärast 29.04.2025 kohtusse

hagiga pöördumist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks hageja pöördunud

kohtusse alusetult.

Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja üüritud asja tagastamist, kuna ta oli üürilepingu üles

öelnud ja üürileping oli lõppenud. Ühtlasi vajas hageja vaidlusaluse õigussuhte

reguleerimist olulise kahju vältimiseks. Hageja väitis, et ta ütles üürilepingu erakorraliselt

üles 17.04.2025 ja nõudis eluruumi vabastamist hiljemalt 21.04.2025, kuna kostja ning

temaga koos elavad pereliikmed ei arvestanud teiste majaelanike ja naabrite huvidega,

samuti ei hoidunud hageja vara kahjustamisest ega ohtlikust käitumisest. Kostja sai

2-25-6548

ülesütlemisavalduse kätte väidetavalt alles 24.04.2025, keeldus eluruumist lahkumast ning

teatas, et ta vaidlustab ülesütlemise (dtl 47). Sellest tulenevalt ei saa pidada hageja

kohtusse pöördumist alusetuks, kuna poolte vahel tekkis vaidlus üürilepingu ülesütlemise

üle ning esines erakorraline vajadus kohtusse pöördumiseks olulise kahju ärahoidmiseks.

Seega oli hagejal põhjendatud huvi ja vajadus õiguskaitseks, mistõttu esitatud hagi ei ole

alusetu ning kohtumenetlus oli suure tõenäosusega vältimatu.

Hageja teatas kohtule, et kostja vabastas korteriomandi valduse 16.05.2025 ning andis sel

päeval korteri võtmed talle üle. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Samas kostja teatas, et ta

ei ole elanud korteris alates 06.05.2025.

Kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast üürilepingu lõppemist, on üürileandjal õigus

nõuda asja tagasi enda valdusse võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 ja asjaõigusseaduse

(AÕS) § 80 alusel. Vindikatsiooninõude sisuks on omanikule kuuluva asja väljaandmine.

Väljaandmise all mõeldakse valdaja poolt kõigi selleks vajalike toimingute tegemist, et

anda asja valdus üle omanikule. Kinnisasja puhul on selleks senise valdaja loobumine

valdusest, kinnisasja tagastamine omanikule ning kinnistu valdamist võimaldavate

vahendite nagu võtmed, juurdepääsukoodid jms tagastamine. Asja väljaandmise osaks

saab ilmselt lugeda ka valdajale kuuluvate asjade eemaldamist kinnisasjalt, sest nende

kinnisasjale jäämine takistab omaniku valdust, seega on väljaandmise kohustuse osaks ka

nende asjade kinnisasjalt eemaldamine (vt „ Asjaõigusseaduse I. Kommenteeritud

väljaanne“ § 80 kommentaarid p 3.4.3).

Kuna kostja ei ole vaidlustanud korteri võtmete üleandmist 16.05.2025, tuleb kohtu

hinnangul lugeda, et korteriomandi valduse üleandmise toimingud on nimetatud

kuupäeval olulisemas osas lõpule viidud. Valduse üleandmist ei saa siiski pidada täielikult

lõpule viiduks, kuna hageja väitel jättis kostja korterisse oma isiklikke esemeid. Samas ei

ole kohtule teada, kas need esemed takistavad omaniku valdust. Eelnev ei oma kohtu

hinnangul antud juhul siiski määravat tähtsust, kuivõrd hageja on menetluse kestel

saavutanud soovitud eesmärgi ehk saanud eluruumi valduse tagasi. Ühtlasi ei saa väita, et

kostja ei olnud menetlusest teadlik. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja sai

menetlusse võtmise määruse kätte 07.05.2025. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja oli

enne valduse üleandmise toimingu tegemist, s.o võtmete üleandmine 16.05.2025, teadlik

alustatud kohtumenetlusest. Isegi juhul kui pidada esimeseks valduse üleandmise

toiminguks loobumist valdusest 06.05.2025, mil kostja korterist välja kolis, oli ta selleks

ajaks teadlik vähemalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisest, kuivõrd kohtute

infosüsteemi andmetel sai kostja 29.04.2025 seisukoha päringu määruse esialgse

õiguskaitse taotluse osas kätte 05.05.2025.

Poolte esile toodut arvestades on kohus veendumusel, et üürileping on sõlmitud hageja ja

kostja vahel, leping on lõppenud, hageja on esitanud käesolevas asjas valduse üleandmise

nõude kostja vastu ning hageja on menetluse kestel eluruumi valduse tagasi saanud. Kuna

praegusel juhul tuleb lugeda, et kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist, tuleb jätta

menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda.

Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust pidada menetluskulude

kostja kanda jätmist kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Riigikohus

on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt

väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise

majanduslik olukord (RKTKo 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 14). Ühtlasi on kostja väited

2-25-6548

tema majandusliku olukorra kohta üldsõnalised ega võimalda kohtul tuvastada kostja ja

tema perekonna tegelikku majanduslikku olukorda.

29. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

30. Hageja taotleb menetluskuludena hüvitamist, mis koosneb poolest menetluses tasutud

riigilõivust (315 eurot), esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt tasutud riigilõivust (70

eurot) ning lepingulise esindaja kulust 850 eurot 8,50 h õigusabi eest tasumääraga 100

eurot/h (käibemaksu ei lisandu). Kohus rahuldab hagejate taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

31. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus oli põhjendatud, mistõttu sellelt tasutud riigilõiv

on vajalik kohtukulu. Seega riigilõivu näol on tegemist vajaliku kohtukuluga (TsMS § 138

lg 2), mis 385 euro (315 + 70) euro ulatuses tuleb hagejale hüvitada.

32. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates.

Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot/h (käibemaksu ei lisandu) on antud vaidluse

kontekstis hüvitatav, s.o mõistlik, vajalik ja ettenähtav. Kostja ei ole sellele ka

vastuväiteid esitanud. Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga.

Toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

33. Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1235 eurot (lepingulise esindaja tasu 8,50h eest tasumääraga 100 eurot/h ning

riigilõiv 385 eurot) ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude

hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb

kostjalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras välja mõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

34. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik