2-25-117058/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-25-117058 Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi B.Q vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja B.Q (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata Aktiva Finance Group OÜ hagi B.Q vastu. 2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.Q (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega võlgnikule 1 (3)

makseettepaneku, kuid maakohtul ei õnnestunud kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 29.08.2025. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule. 4. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 5. Kostja on xxxxxx kodanik, kelle elukoht ei ole Eestis, mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. 6. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti Vabariigi ja xxxxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades (õigusabileping) artikli 21 lõik 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Sama artikli lõik 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolul lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 9.3. sisaldab järgmist tingimust: „Liitumislepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused püütakse esmajärjekorras lahendada läbirääkimiste teel. [---] Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kas Tarbijavaidluste komisjonis või Harju Maakohtus. Tarbijaga seotud vaidlused lahendatakse tarbija elukohajärgses kohtus.“ Seega kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt lahendatakse tarbijaga seotud vaidlused tarbija elukohajärgses kohtus. Kohtualluvuse kokkulepe ei erine käesoleval juhul TsMS § 79 lg 1 sätestatust ega õigusabilepingu artikli 21 lg 1 sätestatust. Hagis on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et kostja sellel aadressil ei ela. Kostja ei ela ka aadressil xxxxxxxxxxxx- 2 (3)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mida kinnitas 11.08.2025 selle korteri omanik. Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal Eestis elukoht ja kehtiv elamisluba. Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saab asuda seisukohale, et kostja elab Eestis. Kostjal ei saa ega tohi olla Eesti territooriumil elukohta, sest kostja ei ole Eesti kodanik ja kostjal puudub kehtiv elamisluba, sh ei nähtu rahvastikuregistrist, et kostja oleks taotlenud elamisluba ajutise kaitse alusel. Kohtu hinnangul kostja ei ela enam Eestis ja kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht. Kostja on xxxxxx kodanik, kellel puudub Eesti territooriumil elukoht ja kehtiv elamisluba. Seega asja ei ole pädev arutama Eesti kohus. Pooled ei ole sõlminud kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. 7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamiseks. 8. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3 (3)