2-24-145668/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-145668

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagiv S T vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

704,27 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood:

10746479; lepinguline esindaja: S R e-post: xxx

Kostja: D A, isikukood: xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

349,48 eurot, intressivõlgnevus 22,44 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 233,47 eurot ning viivised alates 3.05.2025 kuni põhinõude summas

349,48 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt D A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 395

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb D Ail tasuda Aktiva Finance Group OÜ alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

30.04.2012 sõlmiti kliendileping (Lisa 1.1), mille alusel oli kostjal õigus sõlmida

lepinguid xxx poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid

tasulisi teenuseid. xxx ja xxx ühines 01.09.2014 ettevõttega xxx. Viimane muutis

9.01.2016 ärinime xxx-iks. 10.04.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx (Lisa 1.2). Kauba

kogumaksumus koos km-ga oli 637,92 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu

19,90 eurot, mille eest kohustus tasuma järgmise arvega. 26.08.2020 sõlmiti

järelmaksuleping nr xxx (Lisa 1.3). Kauba kogumaksumus koos km-ga oli 439,97 eurot.

Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel.

Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot, mille eest kohustus tasuma

järgmise arvega. 6.09.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx (Lisa 1.4). Kauba

kogumaksumus koos km-ga oli 629,99 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu

19,90 eurot, mille eest kohustus tasuma järgmise arvega.

Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 27,62% aastas ja intressimäär 21,90%

aastas. Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 29,51% aastas ja intressimäär

21,90% aastas. Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 31,86% aastas ja

intressimäär 21,90% aastas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks hageja

esitas tõendina laenutaotlused (Lisa 7) ja krediiditoimikud (Lisa 6). Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. VÕS §

4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (Lisa 7). Seega on

hageja enda hinnangul tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet

enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja

kohustuste kohta.

xxx saatis kostjale 20.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse. Kostjale oli antud

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 3.06.2022. Kostja ei ole võlgnevust

likvideerinud ka täiendava tähtaja jooksul, seega xxx ütles kostjaga sõlmitud lepingud

üles 4.06.2022 (Lisa 4). Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järelmaksulepingust

tulenev põhivõlgnevus summas 349,48 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust

tulenev intressivõlgnevus 22,44 eurot. 2.5. xxx loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (Lisa 5).

Hageja palub mõista kostjalt D A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 349,48 eurot, intressivõlgnevus 22,44 eurot, sissenõudmiskulud 15,00

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 233,47 eurot; viivised alates 3.05.2025 kuni

põhinõude summas 349,48 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24%

aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud

358,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud hiljemalt

12.06.25.a ning menetluskulude nimekiri 02.07.25.a avalikult ametlikud Teadaanded

kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest.

Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud (kostja 27.05.2025 e-kirjast seda ei nähtu).

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

10.04.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx krediidi kulukuse määraga 27,62%,

26.08.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx krediidi kulukuse määraga 29,51%,

6.09.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx krediidi kulukuse määraga 31,86%. Kohus

kontrollis hagis märgitud järelmaksude andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse

määrasid, mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61% ning alates 31.05.24.a määratud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,52%. Sõlmitud lepingute

määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83%; 20,52*3=61,56%) ning

lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg

1 ega ole tühised.

Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel tema laenutaotlused,

krediiditoimikud, kostjal maksehäireid ei olnud. Esialgne võlausaldaja omandas seega

teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

taotluses (hagi lisa 6, 7). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet

täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on

tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet ning hagi tuleb rahuldada

täies ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ning

õigusabikulud 358 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on

telekommunikatsiooni lepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,

169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 395 eurot

(175+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik