2-25-105982/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-105982

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. W. P. P.

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

652,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finance Group,

registrikood 10746479; lepinguline esindaja: S. R.,

e-post: jurist@julianus.ee;

Kostja: A. W. P. P., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. W. P. P. hageja osaühing Aktiva Finance Group kasuks

lepingu 1702093 alusel põhivõla jääk 181,27 eurot ning viivised lepingu lõppemise

tähtpäevale järgnevast päevast 24% aastas kuni tasumiseni.

3. Välja mõista kostjalt A. W. P. P. hageja osaühing Aktiva Finance Group kasuks

Mobiilsete teenuste eest tasumata arved summas 70 eurot ning viivis põhinõudelt (70

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.08.2022 kuni tasumiseni.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt A. W. P. P. hageja osaühing Aktiva Finance Group kasuks

menetluskuludena 204,7 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A. W. P. P.il tasuda osaühingule Aktiva

Finance Group alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

8. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, juhul kui kostjale ei

ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.12.2018 kliendilepingu nr 27692714, mille alusel oli

kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks.

Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid

19.08.2017 liitumislepingu nr 9378797 telekommunikatsiooniteenuse “Telia Eri”

osutamise kokkulepe. Sama numbriga liitumislepingu alusel sõlmisid Telia Eesti AS ja

kostja 04.03.2020 liitumislepingu lisa telekommunikatsiooniteenuse “Telia EU Pluss”

osutamise kokkulepe ning seadme Samsung Galaxy S10+ 128 GB, IMEI xxx

soetamiseks. Seadme netohind on 749,00 eurot, kostja kohustus seadme eest tasuma 24-

kuu jooksul. Seadme tasule ei lisandunud intress ning tingimuseks on, et kostja kasutab

sel ajal Telia kõneteenuse- ja/või mobiilse interneti paketti.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.12.2020 järelmaksulepingu n 1702093 seadme Apple

AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp ja seadme Samsung Galaxy S20 sinine

ostmiseks, mille netohind kokku on 830,93 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 9,9% aastas. Lepingutasu 1,00

euro, mille eest kohutus tasuma maksegraafiku alusel. Lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määr 10,37%, mille arvutamise aluseks oli krediidi summa 830,93 eurot,

lepingutasu 1,00 euro, makseperiood 24 kuud ja soodusintress 9,90% aastas. Krediidi

kogukulu 918,10 eurot. Sama lepingu alusel sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 12.12.2020

seadmekindlustuse lepingu seadme Samsung Galaxy S20 kindlustamiseks.

Kindlustusmakse kuus 10,90 eurot, millest esimesed kolm kuud tasuta.

Hageja selgitab, 04.03.2020 leping ei ole tarbijakrediidileping, mistõttu antud lepingu

puhul ei teostatud krediidivõimelisuse hinnangut. Järelmaksu müügilepingu nr 1702093

sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil täita

Järelmaksu taotlus enne iga Järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama

andmed oma tegevusala, sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb

teatada kehtivatest kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud

järelmaksu taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud

andmetes, taotletud ja eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidasime

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te)

liik ja järelmaksu sõlmimise tehingu sessioon olid Telia hinnangul tavapärased ning

taotluse menetlemise käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu

lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele. Antud lepingu puhul

tehti automaatne krediidiotsus, s.t tulenevalt kliendi madalast riskiprofiilist, tehingu

summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus on tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi

deklareeritud andmete põhjal.

Hageja palub mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 331,95 eurot, intressivõlgnevus 4,62 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 196,44 eurot; viivised alates 9.04.2025 kuni põhinõude

summas 331,95 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas;

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 442,50

eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku

laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja ümberarvestuse.

Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista: lepingu 1702093 alusel

põhivõla jääk 181,27 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast

päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas; Mobiilsete teenuste eest tasumata

arved summas 70,00 eurot, millelt tuleks arvestada viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.08.2022

kuni tasumiseni.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud 02.07.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Hagiavaldusest nähtub, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.12.2018 kliendilepingu nr

27692714 ning sama numbriga liitumislepingu alusel sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja

04.03.2020 liitumislepingu lisa telekommunikatsiooniteenuse “Telia EU Pluss” osutamise

kokkulepe ning seadme Samsung Galaxy S10+ 128 GB, IMEI xxx soetamiseks. Seadme

netohind on 749,00 eurot. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.12.2020

järelmaksulepingu nr 1702093 seadme Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp ja

seadme Samsung Galaxy S20 sinine ostmiseks, mille netohind kokku on 830,93 eurot,

krediidi kulukuse määr 10,37%.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja selgitas hagis, et, 04.03.2020 leping ei ole tarbijakrediidileping, mistõttu ei

teostatud krediidivõimelisuse hinnangut, lepingule ei lisandunud intressi (dtl 46), seega

kohtu hinnangul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga ning kohus ei hinda antud

lepingu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

Telia Eesti AS ja kostja vahel 12.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1702093

(seadme Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp ja seadme Samsung Galaxy S20

sinine ostmiseks, summas 830,93 eurot) puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS

§ 401 lg 1, § 402 lg 1 mõttes.

Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on

krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus

kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri

2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1

järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-

2-1-169-13, p 21).

VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete

pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja

ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr

2-21-13098, p 18).

VÕS § 403.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-21-

13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda

seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.

Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21).

Hageja tõi välja, et tarbijakrediidilepingu (järelmaksu) sõlmimise eelduseks on kliendi

maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil täita Järelmaksu taotlus enne iga

järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama andmed oma tegevusala,

sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada kehtivatest

kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse vajadusel

täiendavaid dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks (dtl 110). Kostja

märkis taotluse esitamisel oma deklareeritud sissetulekuks vahemiku 1201-2000 eurot,

deklareeritud kohustused kokku 50 eurot eurot. Telia hindas taotluses esitatud andmete

pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 390 eurot. Lepingu

1702093 tegelikuks kuumakseks kujunes 38,35 eurot kuus (dtl 110-114). Hageja

selgituste kohaselt antud lepingu puhul tehti automaatne krediidiotsus, s.t tulenevalt

kliendi madalast riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus on

tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Tarbija andmeid

päritakse ainult tema nõusolekul ning nõusoleku küsimine toimub krediiditaotluse

esitamise ajal.

Kohus märgib, et ehkki seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi

taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, on pangakonto väljavõtte küsimine ning selle analüüs

allikas, kust saab tegeliku sissetulekute ja väljaminekute suurused. Sealjuures ainuüksi

tarbija esitatud teave ei pruugi olla piisav. Seega kohtu hinnangul antud juhul ainuüksi

tarbija esitatud teabele (krediiditaotluses esitatu) tuginemine ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmiseks piisav. Kohus asub seisukohale, et

hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ning krediidiandja rikkus lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403.4 lg 1 järgi.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel (Telia Eesti AS ja kostja vahel

12.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1702093) lepingujärgset krediidi kulukuse

määra (10,37%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.20.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. 12.12.2020 sõlmitud lepingus kokku

lepitud krediidi kulukuse määr 10,37% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2020 järelmaksulepingu intressimääraga 9,90%. Kostja

on kauba kätte saanud ja sellest tulenvalt tekkinud laenu tagasimaksemise kohustus.

Kostja oli järelmaksulepingust nr 1702093 tulenevalt järelmaksu osamaksetega

võlgnevuses alates 18. Telia Eesti AS saatis kostjale 11.08.2022.a lepingute ülesütlemise

hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 25.08.2022.a.

Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles

öelduks 26.08.2022. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt

26.08.22 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses.

Hageja on välja toonud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on võlgnevuses alates 18.

maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-17. osamaksed

täielikult tasutud (36,06 + 16x38,35=649,66) ning kui arvestada kui maksed põhiosa

katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 181,27 eurot (830,93-649,66). Seega juhul kui

kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud kuulub tasumisele

põhiosa 181,27 eurot ning viivised lepinu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast

lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas. Muude teenuste eest, mis ei ole seotud

tarbijakrediidi lepingutega/järelmaksudega ehk mobiilsete teenuste eest võlgneb kostja

kokku 70,00 eurot: Arve 31.05.2022 eest 20220514067111 summas 31,26 (mobiilsed

teenused); Arve 30.06.2022 eest 20220614807840 summas 30,77 (mobiilsed teenused);

Arve 31.07.2022 eest 20220715797333 summas 7,97 (mobiilsed teenused); Seega

täiendavalt võlgneb kostja mobiilsete teenuste eest kokku 70,00 eurot, millelt tuleks

arvestada viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates viimase arve

tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.08.2022 kuni tasumiseni.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kuna kohus eeltooduga leidis, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, siis lähtub kohus hageja poolt esitatud ümberarvestusest ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja lepingu 1702093 alusel põhivõla jäägi 181,27 eurot ning

mobiilsete teenuste eest tasumata arved summas 70 eurot.

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-

134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

Hageja palus mõista välja viivist lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast

lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas ning mobiilsete teenuste eest tasumata

arvelt summas 70 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.08.2022 kuni tasumiseni.

Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks põhivõlgnevus 251,27 eurot (181,27+70) ja edaspidine viivis.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 175 eurot

ja esindustasu 442,50 (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5

h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd

ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist

arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus

põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 250 eurot (2,5*100). Ühtlasi peab

kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 445 eurot

(175+250+20). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, so 46% ulatuses, siis mõistab kohus

hageja menetluskulud kostjalt välja 204,7 eurot (445*46%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (204,7

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik