3-25-2913/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2913 Määruse kuupäev 5. september 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi P.V (P.V ) kaebus seoses täitemenetlusega RESOLUTSIOON Tagastada kaebus asjas nr 3-25-2913. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse P.V-le kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Halduskohtusse saabus 3. septembril 2025 P.V kaebus. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud kohtutäituri K. Põltsi poole küsimusega, kuidas tühistada (kanda maha) tema võlg nr 194/2014/815, kuna võlg on rohkem kui kümme aastat vana. Kohtutäitur ei ole kaebajale vastanud. Kaebaja esitas kaebuses kohtule järgmised küsimused: - kas kohtutäitur ei pea vastama kirjalikult 30 päeva jooksul? - kas kohtutäitur seotud Justiitsministeeriumiga? - kas õiguskantsler võib mõjutada kohtutäituri peale? 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus selgitab esmalt, et kohtule ei saa kaebuses küsimusi esitada, vaid kaebuses tuleb välja tuua HKMS §-le 37 vastav nõue. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses nõuet välja toonud, on kaebusest nähtuvalt kaebaja eesmärgiks, et kohtutäitur ei nõuaks sisse võlga nr 194/2014/815. Kaebaja leiab, et võlg on aegunud. Kohtu hinnangul on kaebuses toodud võla registreerimisnumber formaadi alusel täiteasja (täitetoimiku) number. 3. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3-25-2913 4. Täitedokumendi täitmise menetlus, samuti kohtutäituri tegevusest tekkinud vaidluse lahendamiseks ettenähtud menetluskord on sätestatud täitemenetluse seadustikus (TMS). Täitemenetluse lõpetamist jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu reguleerib TMS § 48¹. Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui: 1) võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu; 2) jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg ja 3) sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. Tulenevalt TMS § 48¹ lõikest 2 tuleb võlgnikul maksta tasu avalduse läbivaatamise eest kohtutäituri seaduse § 41¹ lõikes 1 sätestatud määras (s.o 15 eurot) ning kui võlgnik ei maksa vastavat tasu, võib kohtutäitur jätta võlgniku avalduse tähelepanuta. Avalduse tähelepanuta jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras. Seega kui kaebaja soovib saavutada seda, et kohtutäitur tema avalduse sisuliselt läbi vaataks, tuleb tal tasuda 15-eurone tasu kohtutäiturile. Kohtutäitur vaatab võlgniku avalduse läbi 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates ja teeb läbivaatamisest arvates seitsme päeva jooksul otsuse täitemenetluse lõpetamiseks või teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata (TMS § 50¹ lõige 3). Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust TMS § 48¹ lõike 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 223¹ alusel (TMS § 50¹ lõige 4). Vastavalt TMS § 223¹ lõikele 1 võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. 5. TMS § 11 lõike 1 punkti 7 kohaselt on maakohtu pädevuses muude lahendite tegemine TMS-s ettenähtud juhtudel. TMS § 11 lõikest 2 tulenevalt alluvad TMS § 11 lõikes 1 nimetatud asjad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. 6. Eeltoodust nähtub, et kaebaja saab kaitsta oma õigusi, esitades TMS-s sätestatud korras kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, ning kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, saab kaebaja esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub. 7. Seega ei ole kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses. Halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel. 8. Kohus peab siinkohal vajalikuks osutada, et kui kaebaja tahe oli kaebuse esitamisel suunatud ka sellele, et kohtutäitur vastaks tema kirjalikele pöördumistele, siis ka sellise kaebuse läbivaatamine ei oleks halduskohtu pädevuses. Kaebusest nähtub, et kaebaja pöördus kohtutäituri poole konkreetse täiteasjaga nr 194/2014/815 seoses. Kohtu hinnangul oli kaebaja pöördumiste sisuline mõte see, et saada teavet, kuidas lõpetada täiteasi nr 194/2014/815, kuna nõue on aegunud. Võimalik vaidlustatud tegevus puudutab kohtutäituri tegevust konkreetse täiteasja menetlemisel. Vastavalt kohtupraktikale on konkreetse täiteasjaga seoses kohtutäiturile esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele vastamata jätmisest tulenevate vaidluste lahendamine maakohtu pädevuses (vt Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2017. a määrus asjas nr 2-17-1831, punkt 12).

3-25-2913 (allkirjastatud digitaalselt)