1-11-4071/40 · 1-11-4071/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-4071 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu E.F-i (E.F) kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 1 ja § 385 p 26 jätta süüdimõistetu

E.F-i kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus Tartu Maakohtu

6. detsembri 2011 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus vandeadvokaat Rene Varulile.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 15.04.2011 kohtuotsusega mõisteti E.F süüdi KarS § 169 järgi, mille eest

mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu

Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 3 kuud vangistust, võrra, mõistes E.F-ile liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1

alusel asendati E.F-ile karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust 420 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrati, et 420 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati E.F-i üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 23.04.2011.

25.11.2011 edastati kohtule kriminaalhooldusosakonnast E.F-i suhtes erakorraline

ettekanne, milles taotleti E.F-i suhtes kandmata vangistuse täitmisele pööramist, kuna E.F hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja ei täida kontrollnõudeid.

06.12.2011 kohtuistungile E.F ei ilmunud, kuigi sai kohtukutse ja erakorralise ettekande koopia kätte. E.F-i poolt maakohtule teatatu kohaselt viibivat ta Rootsis tööl №rra piiri ja polaarjoone lähedal ja ei saavat Eestisse tulla. Tuleb Eestisse 21.12.2011.

2

Tartu Maakohtu 06.12.2011 määrusega kuulutati KrMS § 140 alusel kohtuotsuse täitmisest

kõrvalehoiduv süüdimõistetu E.F tagaotsitavaks. KrMS § 130 lg 1,5 ja § 429 alusel

kohaldati E.F-i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tema tabamisel viivitamatult tõkendit vahistamine.

Sama maakohtu määrusega pöörati KrMS § 432 lg 31

ja KarS § 69 alusel E.F-ile

Tartu Maakohtu 15.04.2011 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa 6 kuud 14 päeva vangistust täitmisele.

Nimetatud maakohtu määrusele esitas määruskaebuse E.F-i kaitsja Aivar Kello, taotledes

maakohtu määruse osalist tühistamist osas, millega kohaldati E.F-i suhtes vahistamist, E.F, taotledes maakohtu määruse tühistamist tervikuna ning E.F-i elukaaslane K.U.

Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 06.12.2011 määrus

vahistamise osas muutmata ja süüdimõistetu E.F-i ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg-st 1, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 384 lg-st 1 jäeti K. U määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati esitatud määruskaebus K. U.

03.01.2012 esitas ringkonnakohtule määruskaebuse E.F-i kaitsja vandeadvokaat R. Varul.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

E.F-i kaitsja taotleb Tartu Maakohtu 06.12.2011 määruse tühistamist E.F-i vahistamise ja vangistuse täitmisele pööramise kohta.

Kaitsja märgib, et on teadlik, et KrMS-is ei ole ette nähtud võimalust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega on lahendatud vangistuse täitmisele pööramine.

Käsitledes isiku õigust kaitsta oma õigusi kohtumenetluses ka neil juhtudel, kui menetlusseaduses otsene alus kaebuse esitamiseks puudub, on Riigikohus asjas nr 3-4-2-17-06 leidnud, et PS § 15 tunnustab igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohtu üldkogu, tuginedes PS §-le 13, 14 ja 15 ning Konventsiooni kohaldamispraktikale, on korduvalt märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on

muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (Riigikohtu otsused asjades nr 3-1-3-10-02, p 17, nr 3-1-1-13-03, p 32, nr 3-3-2-1-04, p 26). PS §-s 13,14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule, kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-4-03, p 16).

Kaitsja leiab, et maakohtu 06.12.2011 määrus rikub E.F-i põhiõigusi, sest temalt soovitakse võtta alusetult vabadus. Samas puuduvad menetlusseadustes ette nähtud võimalused nimetatud määruse vaidlustamiseks. Kuna E.F ei ole võimalik enda õigusi kaitsta muul

tõhusal viisil, kui määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule, palub kaitsja võtta kaebus menetlusse ja see lahendada. Kaitsja hinnangul on Tartu Ringkonnakohus menetlenud sarnaseid määruskaebusi ka varasemalt (nt kriminaalasja nr 1-08-7412).

Kaitsja on seisukohal, et menetlusseadustiku kohaselt oleks kohus saanud E.F-i

tagaotsitavaks kuulutamise, vahistamise ja vangistuse täitmisele pööramise küsimusi otsustada vaid tema isiklikul osavõtul (KrMS § 432) ning esitab vastavasisulised põhjendused.

Lisaks esitab kaitsja argumendid põhistamaks arvamust, et maakohtu määrus on ebaõige ka sisuliselt, st E.F-i suhtes karistuse täitmisele pööramise osas.

3

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leiab, et E.F-i kaitsja esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada E.F-i kaitsja R. Varulile ning põhjendab toodud seisukohta alljärgnevalt.

1. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi.

KrMS § 326 lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-s 1,2,3 sätestatud alustel.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

01.09.2011 jõustunud KrMS § 385 p 26 kohaselt ei saa esitada määruskaebust KrMS § 427 lg 2

ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrusele.

KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule

kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi

süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates 10 päeva jooksul.

Maakohus pööras E.F-ile mõistetud, kuid üldkasuliku tööga asendatud karistuse täitmisele KrMS § 432 lg 31 ja KarS § 69 lg 6 alusel. Pädevus nimetatud määruse lahendamiseks tulenes

täitmiskohtunikule KrMS §-st 428. Seega on ringkonnakohtu hinnangul õige kaitsja määruskaebuses märgitud väide, et maakohtu määrus, millega pöörati E.F-ile mõistetud, kuid üldkasuliku tööga asendatud karistus täitmisele ei ole 01.09.2011 jõustunud KrMS § 385 p 26 järgi edasikaevatav.

Asjaolu, et tegemist on kohtumääruse selle osaga, millele ei saa esitada määruskaebust, on

selgelt viidatud ka maakohtu määruses. Ühtlasi ei käsitlenud eelmärgitust lähtudes ringkonnakohus, arutades E.F-i vahistamise küsimust (Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 määrus), tema suhtes tehtud täitmisele pööramise otsustust.

1.1 Kaitsja on põhistanud määruskaebuse esitamise õigust tuginedes Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrusele asjas nr 3-4-1-17-06. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus rikub E.F-i põhiõigusi, sest temalt soovitakse alusetult võtta vabadus.

Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu ning juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et E.F-i vahistamisega seonduvat on ringkonnakohtus juba menetlenud, mistõttu on E.F-ile puutuvalt tema vabadusõigusega olnud tagatud kaebuse esitamise võimalus ning seega ka kohane kohtumenetlus.

Puutuvalt KrMS § 385 p 26 märgib ringkonnakohus, et vastavalt KrMS seletuskirjale, oli nimetatud sätte muudatuse põhjused menetlusökonoomilised ning tagavad süüdimõistetu õigust

menetlusele mõistliku aja jooksul. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada ka

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi praktikas (sh lahendid asjades 3-4-1-11-

4

09, 3-4-1-10-08) järjepidevalt asutud seisukohale, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev määratlema edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele.

Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates kaitsja väited KrMS § 385 p 26

põhiseadusvastasuse kohta põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kohtul puudub pädevus

menetleda maakohtu määrusele esitatud määruskaebust, millele seadusandja tahte kohaselt määruskaebust esitada ei ole võimalik.

1.2 Kaitsja on määruskaebuses leidnud, et ringkonnakohus on sarnaseid määruskaebusi varasemalt menetlenud. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu ning märgib, et kaitsja poolt osundatud kriminaalasja lahendamiseks ei tulenenud ringkonnakohtule piirangut

KrMS § 385 p-st 26, kuivõrd kaitsja poolt viidatud kriminaalasjas oli süüdimõistetu talle mõistetud vangistuse kandmisest KarS § 74 alusel tingimuslikult vabastatud ning talle mõistetud

karistuse täitmisele pööramine oli tingitud kriminaalhooldusosakonna poolt erakorralise ettekande esitamisest põhjusel, et süüdimõistetu ei allunud talle kohtu poolt KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustusele.

2. vahistamist ei saanuks maakohus otsustada Kaitsja on määruskaebuses leidnud, et E.F-i

kirjalikus menetluses. Kaitsja nimetatud väitele esitatud põhjendused jätab ringkonnakohus tähelepanuta, nagu ka määruskaebuses toodud põhistused E.F-i suhtes karistuse täitmisele

pööramise kohta, kuna ringkonnakohtul puudub pädevus nii E.F-i vahistamist kui täitmisele pööramist käesoleval juhul lahendada.

3. Vaatamata eeltoodud põhjendustele leiab ringkonnakohus, et juhul, kui ringkonnakohtul oleks pädevus E.F-i kaitsja määruskaebust menetleda, ei saaks E.F-i kaitsja poolt esitatud määruskaebust lugeda KrMS § 387 lg 1 kohaselt tähtaegselt esitatuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on E.F taotlenud tema suhtes kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud erakorralise ettekande arutamiseks maakohtus kaitsjat

riigi õigusabi korras (tl 159). Maakohus määras E.F-ile riigi õigusabi osutamise ning

konkreetse kaitsja määramine jäi Eesti Advokatuuri ülesandeks (tl 162). E.F-i määratud kaitsjaks sai advokaat A. Kello (tl 166), kelle kontaktandmed edastas maakohus ka E.F-ile (tl 168,169). E.F-i karistuse täitmisele pööramise arutamisel maakohtu istungil osales E.F-i

kaitsjana A. Kello (tl 177–179), kes vaidlustas pärast maakohtu määruse ringkonnakohus E.F-i vahistamise osas.

Käesoleval juhul on määruskaebuse esitanud 03.01.2012 E.F-i kaitsja R. Varul, kes vaidlustab maakohtu 06.12.2011 määrust.

Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata, et vastavalt KrMS § 387 lg-le 1 esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.F-ile on saadetud maakohtu määrus (tl 192,202), mis toimetati talle e-posti teel ka kohale (tl 193,203).

Seega tuleb ringkonnakohtu arvates mõistlikult arvestada edasikaebetähtaega määruse kättetoimetamisest süüdimõistetule. E.F sai maakohtu määruse kätte hiljemalt 08.12.2011.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mingil juhul põhjendatud aktsepteerida olukorda, kus isikul tekiks määruskaebuste esitamise võimalus pelgalt asjaolu tõttu, et ta on vahetanud tema senises

menetluses olnud kaitsja. Ringkonnakohus leiab, et ka kaitsja vahetusest tingitud kaebetähtaja möödumise tõttu tuleb kaitsjal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

5

Seega leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb lugeda kaitsja R. Varuli 03.01.2012

esitatud määruskaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning sellest tulenevalt esineb KrMS § 390

lg 1, § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 1, § 387 lg 1 alus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja kaitsjale tagastamiseks.

Maarika Kuusk kohtunik