3-25-2630/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2630

Haldusasi

Sõrve Jahimehed MTÜ kaebus Keskkonnaameti

kohustamiseks kaebaja 31.07.2025 vaiet läbi vaatama

ja Salme jahipiirkonna kasutuseõiguse loa taotlejatega

seotud väärteomenetlusi mõistliku aja jooksul lõpuni

menetlema

Menetlusosalised

Kaebaja – Sõrve Jahimehed MTÜ, seaduslik esindaja

H.V

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sõrve Jahimehed MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Sõrve Jahimehed MTÜ määruskaebuse lisa 1

digitaalse toimiku lehekülgedel 324-331.

2. Tagastada Sõrve Jahimehed MTÜ määruskaebuse lisad 2-11 digitaalse toimiku

lehekülgedel 332-344.

3. Jätta Sõrve Jahimehed MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.08.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2630 muutmata.

4. Jätta Sõrve Jahimehed MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

5. Tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot Sõrve Jahimehed MTÜ

arvelduskontole nr EE674204278633410206.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale (kaebuse tagastamist puudutavas osas) ning määruse

resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

3-25-2630

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sõrve Jahimehed MTÜ ja MTÜ Salme Jahimeeste Selts esitasid Keskkonnaametile (KeA)

taotluse Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks.

2. KeA koostas jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu, mille kohaselt

otsustati anda Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba MTÜ-le Salme Jahimeeste Selts ning

mitte anda Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba Sõrve Jahimehed MTÜ-le. KeA edastas

otsuse eelnõu 24.07.2025 e-kirjaga taotlejatele ettepanekute esitamiseks ja arvamuse

avaldamiseks tähtajaga kuni 31.07.2025.

3. Sõrve Jahimehed MTÜ esitas 31.07.2025 KeA-le vaide, milles palus seoses

haldusmenetluse seaduse (HMS) oluliste rikkumistega tühistada Salme JAH1000159

jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluse eelnõu.

4. KeA tagastas vaide 04.08.2025 kirjaga nr 1-7/25/61-2 HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. KeA

selgitas, et HMS § 72 lg 2 kohaselt on haldusmenetluse toimingut võimalik vaidlustada

üksnes koos haldusaktiga ning haldusakti eelnõule ei saa vaiet esitada.

5. Sõrve Jahimehed MTÜ esitas 10.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA

kohustamiseks kaebaja 31.07.2025 vaiet läbi vaatama ja Salme jahipiirkonna kasutuseõiguse

loa taotlejatega seotud väärteomenetlusi mõistliku aja jooksul lõpuni menetlema.

KeA on jätnud arvestamata Salme Jahimeeste Selts MTÜ poolt täitmata jäetud kohustustega

jahipiirkonna kasutajana ja Salme Jahimeeste Selts MTÜ vastu algatatud

väärteomenetlustega. KeA ei ole vaide tagastamisel põhjendanud oma tegevusetust seoses

Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetlusega.

Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse peatada Salme jahipiirkonna

kasutusõiguse loa menetlus kuni käesoleva menetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine hoiab ära edaspidi jahipiirkonna kasutusõiguse lubade menetlustes tekkivad

kohtuvaidlused, kuna hetkel on kasutusõiguse loa eelnõus rikutud Sõrve Jahimehed MTÜ

õigusi, jättes kontrollimata teise taotleja toimepandud rikkumisi. Väärteomenetluse tulemus

võib välistada Salme Jahimeeste Selts MTÜ sobivuse jahipiirkonna kasutajana ning enne selle

asjaolu väljaselgitamist ei saa Salme jahipiirkonna kasutuseõiguse loa menetlusega edasi

minna. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei võimaldaks tulevikus KeA-l kasutada hetkel

praktiseeritud tegevust, kus tehakse tahtlikult vale otsus arvestusega, et kohtuvaidlused

kestavad pikka aega ja KeA tehtud otsus kehtib, kuni kohus selle tühistab.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 12.08.2025 määrusega kaebuse ja jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Väärteomenetluses tehtud toimingud ei kuulu vaidlustamisele halduskohtus, vaid see on

võimalik väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-des 76–80 sätestatud korras. Seega ei ole

halduskohtu pädevuses teha ka KeA-le ettekirjutusi seonduvalt kaebuses viidatud

väärteomenetluse läbiviimisega. Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse

väärteomenetluste läbiviimist puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma

vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta kaebuse esitada siis, kui

vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kui kaebaja nõue vaide

lahendamiseks kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui isik leiab, et vaie on

tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule. Kaebaja ei saa

2(5)

3-25-2630

eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamise otsust ja nõuda vastustaja kohustamist vaiet läbi

vaatama (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 9). Kohtule ei nähtu, et vaide

tagastamine rikuks praegusel juhul kuidagi kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest.

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu ja sellega seotud menetluslikud

tegevused on menetlustoimingud. Üldjuhul saab haldusmenetluse käigus toimunud

menetlusnormide rikkumist halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga.

Haldusakti eelnõu koostamisega ja menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks edastamisega ei

rikuta kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning see ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmist. Pole välistatud, et eelnõu menetlemisel võetakse esitatud ettepanekuid ja

vastuväiteid arvesse ning lõplik otsus võib kujuneda eelnõus märgitust erinevaks. Praegusel

juhul tuleb KeA-l lõpliku haldusakti andmisel arvesse võtta muu hulgas kaebaja poolt otsuse

eelnõule tähtaegselt esitatud, sh 31.07.2025 vaides toodud, seisukohti ja vastuväiteid. Kui

KeA jätab haldusaktiga kaebajale Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmata, saab

kaebaja esitada halduskohtule kaebuse selle otsuse tühistamiseks. Lõpliku haldusakti peale

esitatavas kaebuses saab esitada kõik väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui ka

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Asjaolusid, mis peaks andma alust arvata, et

ainuüksi haldusakti eelnõu koostamine toob kaasa vältimatult õigusvastase ja kaebaja

subjektiivseid õigusi rikkuva lõpliku haldusakti andmise, praegusel juhul ei esine. Kui isik

soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata

(nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Kuna HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud

menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole täidetud, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel tagastada.

Kaebuse tagastamise tõttu pole alust kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Kui vastustaja keeldub lõpliku haldusaktiga kaebajale taotletud jahipiirkonna kasutusõiguse

andmisest, on kaebajal võimalik konkreetse haldusakti vaidlustamise korral taotleda ka

esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Sõrve Jahimehed MTÜ palub 27.08.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu

12.08.2025 määrus ning peatada esialgse õiguskaitse korras Keskkonnaameti 26.08.2025

korraldus nr DM-132519-8 kuni haldusasja menetluse lõpuni.

Kohus on valesti hinnanud eelnõu kaalu jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamisel ja ei

ole analüüsinud eelnõu sisu. Eelnõu on tõend selle kohta, et KeA ei ole kaalunud ega

arvestanud kaebaja esitatud seisukohtade ja tõenditega. Eelnõus on juba ette määratud

jahipiirkonna kasutusõiguse loa saaja. Kõik kaalutlused tuleks teha ära enne eelnõu

väljastamist. Eelnõu koostamine rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kuna lõplik

haldusakt on antud, siis on juba rikutud kaebaja õigust õiglasele haldusmenetlusele. KeA

26.08.2025 korraldusega nr DM-132519-8 anti MTÜ-le Salme Jahimeeste Selts Salme

jahipiirkonna kasutusõiguse luba ja keelduti kaebajale Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa

andmisest. Korralduses on jäetud arvestamata kõikide kaebaja vaides esitatud asjaoludega.

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa ebaseaduslik väljastamine toob vältimatult kaasa kaebaja

õiguste rikkumise.

8. KeA palub 03.09.2025 vastuses jätta määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Vaidemenetluses ei ole menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine lubatud (HMS § 72 lg 2)

ning täidetud ei ole ka HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise

3(5)

3-25-2630

eeldused. Haldusakti eelnõu menetlusosalistele ärakuulamiseks saatmine ei ole võrdsustatav

haldusakti andmisega. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õigusnormi, mis keelaks haldusakti

eelnõu muutmise pärast menetlusosalistelt saadud arvamusi ja vastuväiteid. Haldusakti eelnõu

koostamine ja menetlusosalistele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks saatmine tagab

menetlusosalisele tõhusa ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaluse. Kaebaja väide, et kõik

kaalutlused tuleb ära teha enne haldusakti eelnõu menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete

esitamiseks saatmist, on vastuolus ärakuulamise eesmärgiga. Ebaõige on kaebaja väide, et

eelnõu ja vaide tagastamine on tõend selle kohta, et kaebaja esitatud ettepanekuid ja

vastuväiteid arvesse ei võeta. Ka KeA 26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 p-st 4 nähtub

üheselt, et KeA on arvestanud menetlusosaliste, sh kaebaja esitatud arvamuste ja

vastuväidetega.

Määruskaebuses taotletud esialgse õiguskaitse abinõu jääb väljapoole vaidluse eset. Seega

tuleb jätta taotlus läbi vaatamata. Kui kohus sellega ei nõustu, siis ei ole esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamiseks alust, sest kaebus on õigesti tagastatud. Kaebajal on õigus esitada KeA

26.08.2025 korralduse peale tühistamiskaebus halduskohtusse ja taotleda esialgse õiguskaitse

korras korralduse kehtivuse peatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka

ülekaalukalt suur avalik huvi, milleks on loomataudi tõrjumine metssigade populatsioonis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3) asja materjalide

juurde koos määruskaebusega esitatud KeA 26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 (lisa 1,

digitaalse toimiku leheküljed (dtl) 324˗331). Määruskaebuse lisad 2˗11 (dtl 332˗344) ei ole

asja õigemaks lahendamiseks vajalikud ja tuleb kaebajale tagastada.

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 12.08.2025 määruse tühistamiseks ei ole

alust.

11. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja nõude – kohustada KeA-d viima mõistliku aja

jooksul lõpule Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejatega seotud väärteomenetlused –

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Väärteomenetluses tehtud

toimingute vaidlustamiseks on ette nähtud erimenetlus. KeA väärteomenetluse raames tehtud

toiminguid on võimalik vaidlustada VTMS §-des 76˗77 sätestatud korras ning kui kaebajal

tekib õigus esitada kaebus kohtule, siis tuleb see esitada mitte halduskohtule, vaid maakohtule

(VTMS §-d 78˗79).

12. Kaebaja nõude – kohustada KeA-d vaatama läbi kaebaja 31.07.2025 vaie – tagastas

halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu õigesti.

Riigikohus leidis 06.06.2018 määruses asjas nr 3-17-1152, et kui kaebaja nõue vaide

lahendamise kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui isik leiab, et vaie on tagastatud

ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule. Seega puudub isikul

kaebeõigus vaidemenetluse otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ja vastustaja kohustamiseks

vaie sisuliselt läbi vaadata (p 9). Praegusel juhul ei nähtu, et vaide tagastamine rikuks kaebaja

õigusi sõltumata vaide esemest. Seetõttu on halduskohus tagastanud kohustamiskaebuse

HKMS § 45 lg 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti.

Halduskohus on õigesti selgitanud ka seda, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise

otsuse eelnõu ja selle menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks edastamine on

menetlustoimingud HKMS § 45 lg 3 mõttes, mille vaidlustamine halduskohtus on võimalik

üksnes erandjuhtudel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vaidlustatud menetlustoimingud rikuks

4(5)

3-25-2630

kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist, samuti puudub alus väita,

et menetlustoimingute õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

andmise. Kaebaja ei ole välja toonud sellist väidetavat menetlusviga, mille kõrvaldamine

poleks edasise menetluse käigus võimalik. Kaebaja esitas koos määruskaebusega KeA

26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr JPKL-525002

väljastamine“, millega keelduti Sõrve Jahimehed MTÜ-le Salme jahipiirkonna kasutusõiguse

loa andmisest. Korralduses on muu hulgas käsitletud kaebaja 31.07.2025 vaides toodud

seisukohti ja vastuväiteid ning nendega arvestamata jätmist põhjendatud. Kuna KeA

26.08.2025 korraldus ei ole praeguse vaidluse ese, ei hinda ringkonnakohus kaebaja väiteid,

mis puudutavad nimetatud haldusakti õiguspärasust. Kaebaja määruskaebuses esitatud

seisukoht, et kõik kaalutlused tuleks teha enne eelnõu menetlusosalistele arvamuste ja

vastuväidete esitamiseks edastamist, on ekslik. Menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete

esitamiseks tähtaja andmine on vajalik oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, tagab

ärakuulamisõiguse ja uurimispõhimõtte järgimise ning kaalutlusõiguse teostamise (vt ka

Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-76-12, p 11). Vastuväited KeA 26.08.2025 korraldusele

on kaebajal võimalik esitada sellele haldusaktile esitatavas kaebuses, tuues ühtlasi välja kõik

pretensioonid menetlustoimingu õigusvastasuse ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas.

13. Kuna kohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, ei olnud esialgse õiguskaitse korras Salme

jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluse peatamiseks alust.

14. Kaebaja taotleb määruskaebuses esialgse õiguskaitse korras KeA 26.08.2025 korralduse

nr DM-132519-8 peatamist kuni käesoleva haldusasja menetluse lõpuni.

Kohtumenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad

abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1).

KeA 26.08.2025 korraldus ei ole praeguse vaidluse ese. Seega ei lähtu esialgse õiguskaitse

taotlus põhivaidlusest ja taotlus jääb läbi vaatamata. Halduskohus on 12.08.2025 määruses

kaebajale õigesti selgitanud, et kui vastustaja keeldub lõpliku haldusaktiga kaebajale taotletud

jahipiirkonna kasutusõiguse andmisest, on kaebajal võimalik see haldusakt halduskohtus

vaidlustada ning ühtlasi taotleda esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist.

15. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9), tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot

(maksekorraldus dtl 345) riigilõivu tasunud Sõrve Jahimehed MTÜ arvelduskontole nr

EE674204278633410206 (HKMS § 104 lg 5 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)