3-23-1271/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1271

Haldusasi

T.I kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.03.2023 maksuotsuse

nr 12.2-3/058358-7 ja 08.05.2023 vaideotsuse nr 6-1/5347-

2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – T.I

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.I apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.10.2023

otsus haldusasjas nr 3-23-1271 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

06.10.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-1271

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi „MTA“) tegi

21.03.2023 maksuotsuse nr

12.2-3/058358-7 (vaidlustatud maksuotsus), millega suurendas kaebaja 2019. aasta

tulumaksukohustust 9 416,00 euro võrra. MTA tuvastas, et kaebaja tegi 2019. aastal sularahas

oma pangakontole sissemakseid 47 080 eurot, ilma et tal oleks samal aastal või sellele

eelneval kolmel aastal olnud deklareeritud tulusid. MTA leidis, et pangakontole sularahas

tehtud sissemaksete näol on tegemist kaebaja maksustamisele kuuluva tuluga, mille allikas ei

ole teada, samas kui kaebaja selgitused sularaha päritolu kohta on ebausaldusväärsed ja

tõendamata. Eelkõige ei pidanud MTA usaldusväärseks kaebaja selgitust, et ta kasutas üksnes

umbes 5000 euro suurust summat, tehes pangakontole korduvalt sisse- ja sealt väljamakseid

ega ka selgitust, et pangakontole sissemakstud summade allikaks on kasiinovõidud.

2. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis rahuldamata 08.05.2023

vaideotsusega nr 6-1/5347-2.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud maksuotsuse ja

vaideotsuse tühistamist. Kaebaja hinnangul esitas ta menetluse käigus MTA-le andmed ja

dokumendid, mis üheselt kinnitavad, et üks ja sama summa liikus kontole ja kontolt välja.

Pangakontole sisse maksutud summad pärinesid kasiinovõitudest ja pangakontolt välja võetud

rahast. Lisaks sai kaebaja raha oma abikaasalt. Vaidlustatud maksuotsuse tegemisel on jäetud

arvestamata asjaoluga, et kaebaja võttis enda isiklikult krediitkaardikontolt sularahas välja 45

511,82 eurot, mille kohta ta selgitas, et kasutas seda kasiinos, pannes selle hiljem kontole

tagasi ning võttes järgneva külastuse jaoks taas raha välja. Kokkuvõttes jäi kaebaja aasta

lõikes kasiinokülastustega 1 119,42 euro võrra plussi. Samuti võttis ta aastatel 2016–2019

oma ema pangakontolt välja sularahas vähemalt 34 000 eurot, millest vähemalt 5340 andis

oma abikaasale.

4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Esiteks leidis vastustaja, et kaebaja selgitused ühe ja

sama 5000 euroga piirneva summa pangakontole sisse- ja sealt väljamaksmise kohta ei ole

usutavad eelkõige kõrvutades seda kaebaja väidetega, et ta ei usaldanud pankasid.

Kasiinovõitudega seoses nähtub Olympic Enertainment Group AS-lt saadud andmetest, et

kaebaja külastas 2019. aastal 289 korral mängusaale, kasutades kliendikaarti 166 korral, tehes

panuseid kokku 191 793 euro eest ning jäädes võitu kokku 1119 euroga. Kaebaja ei kasutanud

aga alati mängides kliendikaarti, mistõttu ei ole võimalik hinnata tema reaalseid võite ja

kaotusi. Usutav on siiski, et valdava osa saadud võidusummadest panustas kaebaja uuesti

mängurlusse, mitte ei teinud nende arvelt sissemakseid enda pangakontole. Suurema osa

pangakontole sissemakstud sularahast võttis kaebaja pangaautomaatide kaudu sularahas välja,

ilma et oleks mõistlikku selgitust sellisele käitumisele. Asjaolu, et kaebaja pangakonto on

krediidikonto, ei ole oluline, kuna MTA-le ei ole teada, kas ja kui suures ulatuses kaebaja

krediidilimiiti kasutas ja kas pangakontole sissemakstud summadel on seos krediidilimiidi

kasutamisega. MTA tuvastatu kinnitab, et kaebajal olid muud varjatud tuluallikad, mis

võimaldasid tal teha panuseid kasiinos kokku 191 793 euro ulatuses. Olukorras, kus kaebaja

2(7)

3-23-1271

puhul on tuvastatud sularaha valdamine, mida on alust pidada tema varaks ja mis ei ole

taandatav samal või eelnevatel maksustamisperioodidel deklareeritud tuluks, on põhjendatud

lugeda see kaebaja varjatud tuluks. Kaebaja väited ema pangakontolt raha saamise kohta on

ebausutavad, kuna kaebaja ema pangakonto kreeditkäive perioodil 01.01.2016 kuni

21.09.2021 oli 34 564 eurot ning kaebaja ema sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja pension 420

eurot, mille kohta võib eeldada, et see kulus kaebaja ema elamiskuludeks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

5.1.

Kaebaja kordab kaebuses valdavalt argumente, millele MTA on maksuotsuse punktis 3

ja vaideotsuses vastanud – halduskohus nõustub MTA seisukohtadega.

5.2.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lõikest 1 tulenevalt maksustatakse kogu isiku saadud

tulu tulumaksuga, v.a seaduses sätestatud juhud, mil tegemist ei ole tuluga, kusjuures isik

peab kahtluse korral tõendama, et tegemist ei ole tuluga. Kuigi füüsilisel isikul ei ole

kohustust korraldada tulude ja kulude arvestust sellisel tasemel ja hoolsusega, nagu seda

peavad tegema juriidilised isikud, ei vabasta see füüsilist isikut kohustusest esitada tõendeid

enda tulude kohta olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et tulu on saadud

täiendavatest allikatest.

5.3.

Pole vaidlust, et kaebaja tegi oma pangakontole 2019. aastal sissemakseid kokku

summas 47 080 eurot. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja tegi sissemakseid regulaarselt,

võttes seejärel peatselt raha sularahaautomaatide kaudu välja, samuti kandis kaebaja

sissemaksete arvel igapäevaseid kulutusi ja tasus kulutuste eest välismaal. Maksuhaldur ei

ole tuvastanud ja kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks olnud 2019. aastale eelneva kolme aasta

jooksul olnud deklareeritavaid sissetulekuid. Seega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et

kontole sisse makstud 47 080 euro puhul on tegemist kaebaja sissetulekuga, mis on saadud

avaldamata allikatest ja millelt on tulumaks tasumata.

5.4.

Kaebaja pangakonto väljavõtte analüüsimise tulemusel ei ole kuidagi võimalik jõuda

järeldusele, et kaebaja on pannud varem kontolt välja võetud raha tagasi kontole ning et

kontole sisse makstud raha on sama raha, mille kaebaja kontolt välja võttis. Sissemakseid ei

ole kuidagi võimalik seostada väljamaksetega, välja võetud sularaha kasutamise otstarvet ei

ole võimalik tuvastada. Olukorras, kus kaebajal puudus deklareeritud sissetulek, ent ta

külastas regulaarselt kasiinot, on tõenäoline, et välja võetud raha kulus elamisega seotud

kulude ning kasiinos panuste tegemise katteks, mitte ei jõudnud tagasi kaebaja kontole.

5.5.

Usutav ei ole ka maksumenetluses esitatud kaebaja väide, et kontole sissemaksed ja

sularaha väljavõtmised on seotud väidetavate välisreisidega 2019. aastal. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid väidetavalt toimuma pidanud välisreiside ja nende ära jäämise kohta. Ei

ole usutav, et raha pannakse kontole väidetava reisi tarbeks olukorras, kus teada ei olnud

reisi toimumine.

5.6.

MTA on vaidlustatud maksuotsuses viidatud kontrolliakti punktis 1.1.3.6. piisava

põhjalikkusega käsitlenud kaebaja argumente seoses kasiinovõitudega ning õigesti leidnud,

et kasiino mängupiletite väljamakseid ei saa siduda sularaha sissemaksetega. Arvestades, et

kontrollitaval perioodil panustas kaebaja 191 793 eurot, siis on usutav, et valdava osa

summadest panustas kaebaja uuesti mängurlusse, mitte ei teinud võitude arvel sissemakseid

oma pangakontole. Ehkki kaebaja jäi 2019. aasta lõpu seisuga 1119,42 euro võrra plussi, oli

tal nii võite kui ka kaotusi. Ei ole võimalik, et kaebajal õnnestus kontole regulaarselt

tagastada raha, mille ta sealt väidetavalt varasemalte võitude arvel välja võttis. Kasiinos

võidetud summade suurused ei haaku kontole sisse makstud summadega ega ka kontolt

tehtud väljamaksetega.

3(7)

3-23-1271

5.7.

Maksustamise seisukohast ei ole tähtsust sellel, et kaebaja pangakonto on

krediidikonto, kuna vaidlus on selles, et kaebaja on teinud oma pangakontole sissemakseid,

mille päritolu ei ole teada.

5.8.

Kaebaja abikaasa suhtes läbi viidud maksumenetluses väitis kaebaja, et andis kõik

oma rahalised vahendid abikaasa kätte, siinses kohtumenetluses väidab ta aga, et sai raha

abikaasalt. Seega on kaebaja väited olnud ajas muutuvad. Kaebaja väiteid ei tõenda ka tema

ema pangakonto väljavõte, kuna saab eeldada, et kaebaja ema kontolt välja võetud summad

kasutati kaebaja ema elamiskuludeks, mitte kaebaja tarbeks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes Tallinna

Halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et

halduskohus on ebaõigesti nõustunud MTA tõendamata seisukohtade ja hüpoteesidega, ilma

et selguks, miks ta eelistab neid kaebaja selgitustele. Üllatuslik on ja ühelegi tõendile ei tugine

halduskohtu järeldus, et kaebaja on pangakontolt välja võetud sularahaga tasunud igapäevaste

kulutuste eest. Vastupidi, kaebaja selgitas, et andis enamiku oma ema kontolt välja võetud

sularaha oma abikaasa kätte, kes tegeles perekonna raha-asjadega. Kaeabaja ema kontolt ja

kaebaja enda kontolt võetud sularaha kasutamise kohta on halduskohus teinud tõenditel mitte

põhinevaid oletusi. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et ta on kogu pangakontodelt välja võetud

sularaha andnud abikaasa kätte, vaid korduvalt selgitanud, et andis abikaasa kätte enamiku

oma ema kontolt välja võetud sularahast. Õige ei ole halduskohtu järeldus, et kaebaja ei

selgitanud välja võetud sularaha kasutamise otstarvet – kaebaja selgitas korduvalt, et kasutas

oma krediidikontolt võetud raha kasiinos, ent ei kulutanud seda, vaid pani selle hiljem kontole

tagasi, võttes uuesti välja raha järgmise kasiinokülastuse tarbeks – selliselt see raha kaebaja

kontol ringles. MTA on seejuures jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, et vaadeldaval

perioodil võitis kaebaja kasiinos kokkuvõttes vähemalt 1119,42 eurot. Jääb arusaamatuks,

miks ei ole seda deklareerimisele mitte kuuluvat summat maksustamisel arvesse võetud.

Kuivõrd kaebaja külastas kasiinot sageli ning aasta lõikes kokkuvõttes võitis, siis tuleb

nõustuda, et üks ja seesama raha liikus kontolt välja ja sisse.

7. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta halduskohtu otsus

muutmata. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses

tõendanud, millistest allikatest pärinesid kontole sisse makstud summad. Usutavad ei ole

kaebaja väited ema pangakontolt välja võetud raha kasutamise kohta, kuna ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja kasutas peaaegu kogu ema kontole laekunud raha iseenda tarbeks

olukorras, kus tema ema sissetulekuks 2019. aastal oli üksnes sotsiaaltoetus ja pension.

Rahaliste vahendite liikumine kaebaja ema pangakontol pärast kontrolliperioodiks olevat

2019. aastat ei ole siinse vaidluse seisukohast asjassepuutuv. Mis puudutab seda, et 2019.

aasta lõikes võitis kaebaja kasiinos kokku 1119,42 eurot, siis seda väites on kaebaja ise

kinnitanud, et tegemist on tuluga ning selline tulu kuulub maksustamisele vastavalt TuMS §

12 lõikele 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et MTA ja halduskohus ei ole lähtunud

põhjendamatutest hüpoteesidest, vaid õigesti leidnud, et kaebaja kontole tehtud

sularahasissemaksetele vastav sularahasumma tuleb lugeda kaebaja tuvastamata muust

allikast saadud maksustatavaks tuluks, kuna kaebaja ei esitanud tõendeid ega veenvaid

selgitusi, mis lubaksid järeldada, et tegemist oleks maksustamisele mitte kuuluva tuluga või

sootuks tuluna mitte käsitatavate summadega.

4(7)

3-23-1271

9. TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt

kõikidest tuluallikastest saadud tulu. Samas sättes sisalduv maksustatava tulu liikide loetelu

on mitteammendav. Selles loetelus nimetatud tululiikide maksustamise erisused on sätestatud

TuMS §-des 13–22. Samuti ei kuulu tulumaksuga maksustamisele TuMS § 12 lõigetes 2 ja 3

nimetatud summad. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lõikest 2 ja §-st 58 tuleneb igale

maksukohustuslasele, sh füüsilisele isikule kohustus pidada arvestust maksustamise

seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ning säilitada selle arvestuse aluseks olevaid

dokumente. Halduskohus selgitas vaidlustatud otsuses õigesti, et füüsilisel isikul ei ole

kohustust pidada ammendavalt dokumenteeritud maksuarvestust, ent maksuhalduri

põhjendatud kahtluse korral, et füüsilisest isikust maksukohustuslane on saanud

maksustamisele kuuluvat tulu, peab maksukohustuslane sellega kaasneva maksukohustuse

vältimiseks tõendama, et tegemist ei olnud maksustamisele kuuluva tuluga. Selleks võib

füüsiline isik tugineda muu hulgas kaudsetele tõenditele ning iseenda selgitustele.

Maksuhaldur peab selliseid kaudseid tõendeid ja maksukohustuslase selgitusi hindama muu

hulgas lähtudes elulise usutavuse kriteeriumist. Maksustatava tulu saamist tuleb eitada, kui

maksukohustuslase poolt esile toodud ja tõendamist leidnud asjaolud koosmõjus

maksukohustuslase selgitustega lubavad seda, et tegemist ei olnud maksustatava tuluga,

pidada eluliselt usutavamaks kui seda, et tegemist oli varjatud allikast saadud maksustatava

tuluga. Maksukohustuslase kirjeldatud stsenaariumite elulise usutavuse hindamisel on

seejuures õige võtta arvesse seda, kas maksukohustuslase antud selgitused on olnud

järjepidevad, ajas muutumatud ning kooskõlalised nii omavahel kui ka muude asjaoludega.

Iseäranis olukorras, kus maksukohustuslane on teatavate summade päritolu või nende

summadega tehtud toimingute põhjuste kohta esitanud maksuhaldurile erinevatel aegadel

erinevaid selgitusi, võib maksuhaldur (ja niisamuti maksuhalduri otsust kontrolliv

halduskohus) hinnata need selgitused ebausaldusväärseks ning tõdeda, et eluliselt on

usutavam, et vaadeldavate summade näol on tegemist muust tuvastamata allikast pärit

maksustatava tuluga. Teadmata allikast saadud füüsilise isiku tulu maksustamiseks ei pea

maksuhaldur suutma välistada võimalust, et tegemist võib olla kas osaliselt või täielikult

maksuvabast allikast saadud summaga. Piisab, kui maksuhaldur on põhjendanud oma

kahtlust, et tegemist on maksustatava tuluga ning füüsilisest isikust maksukohustuslane ei ole

seda kahtlust tõendite ja neile tuginevate loogiliste ja sidusate selgitustega ümber lükanud.

10. Siinsel juhul on maksuhaldur ja halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebaja antud

selgitused ning esitatud tõendid koos maksuhalduri enda kogutud tõenditega ei luba teha

järeldust, et 2019. aastal kaebaja pangakontole sularahas sisse makstud 47 080 eurot ei ole

kaebaja maksustatav tulu. Apellatsioonkaebuses esitatud argumendid ei lükka seda järeldust

ümber.

11. Nagu ka halduskohus kokkuvõttes õigesti tõdes, siis kaebaja väite, et ta opereeris oma

pangakontol aasta jooksul pidevalt ühe ja sama umbes 5000 euro suuruse summaga, tehes

pidevalt ühelt poolt selle summaga piirnevaid sularahasissemakseid ja võttes teisalt sama

sularaha pangakontolt välja, seab tõsise ja kaebaja poolt hajutamata kahtluse alla see, et

kaebaja on erinevatel aegadel andnud selliste kontoga seotud sularahatoimingute põhjuste

kohta erinevaid selgitusi. Esmalt väitis kaebaja MTA-le 24.03.2022 saadetud kirjas (dtl 153),

et usaldamatusest pankade vastu eelistab ta hoida sularaha enda käes ning 2019. aastal tegi

oma pangakontole sissemakseid igaks juhuks seoses kavandatavate reisidega; kui ilmnes, et

reis jääb ära, võttis raha kontolt jälle sularahas välja. Kaebaja märkis sõnaselgelt: „Kontole

saigi raha pandud ainult reiside tarbeks ja seda igaks juhuks, mitte aga kulutamise eesmärgil“.

Hiljem asus kaebaja aga väitma, et pangakontole sularahas sisse makstud summad pärinevad

kasiinovõitudest. Kontrolliakti kohaselt esitas kaebaja selle väite 02.05.2022 toimunud

kohtumisel MTA-s. Esiteks on see uus väide vastuolus varasema selgitusega, et sularaha

5(7)

3-23-1271

pangakontole maksmine oli seotud kavandatud reisidega. Teiseks on kasiinost saadud summa

ajutiselt – ehk kuni järgmise kasiinokülastuseni – pangakontol hoiustamist puudutav väide

vastuolus ka kaebaja varasema selgitusega, et ta pankasid ei usalda ehk paneb raha panka, kui

selleks on mingisugune eriline põhjus (näiteks väidetav reisile minek). Kolmandaks, kui

võrrelda ühelt poolt kasiinode käitajalt saadud andmeid kaebaja kasiinokülastuse kuupäevade,

panustatud summade, võitude, kaotuste ja mänguautomaadi piletite sularaha vastu vahetamise

kohta ning teiselt poolt kaebaja pangakontole sularahasissemaksete tegemise kuupäevi ja sisse

makstud summade suurust, siis puudub nende vahel selge ja tajutav seos, mis võimaldaks

järeldada, et kaebaja maksis pangakontole sisse summa, mis tal oli sularahas taskus kasiinost

väljudes ning hoidis seda seal kuni järgmise kasiinokülastuseni.

12. Kasiinode käitajalt saadud andmetest (vt MTA 14.07.2023 vastuse lisa 6.1. olev xlsx-

vormingus olev tabel, dtl 159 jj) nähtub näiteks, et 01. juuli 2019 varahommikul (kell 00:38 ja

kell 05:10) vahetas kaebaja mänguautomaadi pileteid rahaks 2130+4147=6277 euro ulatuses.

Samal päeval, st. 1. juulil 2019 on ta oma pangakontole sularahas sisse maksnud 4260 eurot

ning võtnud samal päeval kontolt välja 800 eurot. Järgnevalt on kaebaja kasiinot külastanud

2., 3. ja 4. juulil ning viimasel päeval neist vahetanud rahaks 3475,36 euro suuruse

mänguautomaadi pileti. Seejuures 2. ja 3. juulil ei ole kaebaja pangakontol sularahatehinguid

olnud, samas kui 4. juulil on kaebaja kontolt välja võtnud 1000 eurot ja sisse maksnud 4000

eurot. Eeltoodud näidetest, mis on iseloomulikud kogu 2019. aastale, nähtub küll see, et

kaebaja on pidevalt kasiinodest saanud võidusummasid ning samuti pidevalt teinud

sularahasissemakseid oma pangakontole ja võtnud sellelt kontolt sularaha välja, ent võimalik

ei ole tuvastada selget seost võidusummade ja sularahasissemaksete vahel. Lisaks tuvastas

halduskohus, ilma et kaebaja sellele vastu vaielnud oleks, et kasiinode käitajalt saadud

andmed ei kajasta kõiki kaebaja kasiinokülastusi ega seal võidetud ja kaotatud summasid,

kuna iga kord ei pruukinud kaebaja kasiinot külastades või hasartmängu mängides end

kliendikaardiga identifitseerida. Seda arvesse võttes on halduskohus kokkuvõttes õigesti

leidnud, et puuduvad mistahes usaldusväärsed andmed selle kohta, kui palju kaebaja

kasiinodes tegelikult võitis või kaotas, millise sularahasummaga ta igakordselt kasiinosse

sisenes ja millisega sealt väljus. Neil asjaoludel leidis halduskohus õigesti, et kaebaja väide, et

kontole tehtud sularahasissemaksetele vastav summa pärineb kasiinovõitudest, ei ole veenvat

kinnitust leidnud.

13. Mis puudutab kaebaja argumenti, et ta kasutas oma ema pangakontolt võetud sularaha,

siis selles osas on halduskohtu põhjendused ammendavad. Halduskohus ei ole iseenesest

kahtluse alla seadnud kaebaja väidet, et ema pangakontot kasutas kaebaja. Küll aga ei saa

eluliselt usutavaks pidada, et raha, mille kaebaja oma ema pangakontolt sularahas välja võttis,

on seesama raha, mille arvelt tegi kaebaja 2019. aastal sissemakseid enda pangakontole.

Esiteks on eluliselt usutav, et vähemalt valdava osa ema kontolt väljavõetud summadest pidi

kaebaja moel või teisel kulutama ema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Teiseks ei ole

2019. aastal ema kontolt sularaha väljavõtmine mitte kuidagi loogiliselt seostatav kaebaja

kontole tehtud sularahasissemaksetega. Kaebaja selgitused ei ole veenvad ning muud tõendid

neid ei kinnita.

14. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et halduskohus ei ole arvesse võtnud seda, et 2019.

aastal jäi kaebaja kasiinodes mängides kokkuvõttes 1119 euroga plussi. Selles, et kaebaja

2019. aastal kasiinos sageli võitis ning sai seeläbi tulu, mida TuMS § 19 lg 3 p 7 alusel ei

maksustata, ei ole iseenesest kahtlust. Sellest ei saa aga kuidagi järeldada, et kaebaja tegi oma

pangakontole sissemakseid sellise maksustamisele mittekuuluva sissetuleku arvelt. Võimalust,

et teatav osa rahast, mille kaebaja sularahas pangakontole maksis, pärines kasiinovõitudest, ei

saa mõistagi üheselt välistada. Võimalust, et sissemaksetele vastava summa allikaks on

maksuvaba tulu hasartmängudest, ei saa aga pidada eluliselt karvavõrdki usutavamaks

6(7)

3-23-1271

võimalusest, et selleks allikaks oli mingisugune muu maksustatav tulu. Viimast võimalust

sunnib toetama aga see, et sularahasissemaksete seotusest kasiinovõitudega hakkas kaebaja

maksuhaldurile rääkima pärast seda, kui mõistis, et maksuhaldur ei usu varem esitatud

versiooni sularaha kontole panemisest planeeritud reiside tarbeks.

15. Mis puudutab kaebaja etteheiteid selles osas, et halduskohus on moonutanud kaebaja

väiteid abikaasale sularaha andmise ja pangakontolt välja võetud sularaha olmekulutusteks

kasutamise kohta, siis tuleb esiteks tõdeda, et kaebaja eelviidatud väited ei luba kuidagi

järeldada, et pangakontole sisse makstud summade allikaks on maksuvaba hasartmängutulu.

Teiseks ei ole halduskohus vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kaebaja kasutas pangakontolt

välja võetud rahasummasid igapäevakulude katmiseks. Halduskohus ei pidanudki seda

tuvastama, vaid võis piirduda tõdemusega, et kindlaks tehtud faktiliste asjaolude ja kaebaja

enda selgituste pinnalt ei saa usutavaks pidada, et kaebaja kandis ühte ja sedasama summat

kontole ja sealt välja. Mis puudutab seda, kas või kui palju sularaha andis kaebaja oma

abikaasale igapäevakulude katmiseks, siis ka see ei anna kokkuvõttes mingisugust aimu

sellest, kust pärines raha, mille kaebaja sularahas oma pangakontole sisse maksis. Samas tuleb

nõustuda maksuhalduri ja halduskohtu järeldusega, et usutavaks ei saa pidada kaebaja

selgitust, et tema majanduslik panus perekonna tuludesse piirnes sellega, et ta andis valdava

osa oma ema pangakontolt välja võetud summadest oma abikaasale, kes tegeles perekonna

rahaasjadega. Nagu eespool märgitud, pidid kaebaja ema pangakontolt välja võetud summad

vähemalt valdavalt kuluma kaebaja ema igapäevakulude katmiseks.

16. Tabel, mille kaebaja esitas maksuhaldurile koos oma 24.03.2022 seletusega, ei saa

kinnitada kontole sissemakstud summa allikat ega seda, et tegemist oli ühe ja sama summaga,

mida kaebaja kontole ja sealt välja kandis. Siinkohal maksab meenutada, et kõnealuse tabeli

esitas kaebaja maksuhaldurile seoses väitega, et kandis summad kontole igaks juhuks reiside

tarbeks, olemata selleks ajaks kordagi väitnud, et tegemist on hasartmänguvõitudega.

17. Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur ja halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebajal oli

2019. aastal 47 080 eurot sularaha, mille allikas on teadmata. Kuna kaebaja ei ole esitanud

veenvat ja tõenditele tuginevat selgitust, et tegemist on maksustamisele mitte kuuluva

summaga, võis maksuhaldur lugeda selle TuMS § 12 lg 1 alusel maksustamisele kuuluvaks

tuluks.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ent vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)