2-24-14416/185 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-14416

Kohtuasi

L.A ja M.G hooldusõiguse piiramine ning W.E-le,

V.V-le, Q.G-le ja I.M-ile eestkostja määramine kohtu

algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.V 08.04.2025 määruskaebus

Q.G 08.04.2025 määruskaebus

L.A 21.04.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I Q.G (isikukood XXX)

Puudutatud isik II V.V (isikukood XXX)

Puudutatud isik III W.E (isikukood XXX)

Puudutatud isik IV I.M (isikukood XXX)

Puudutatud isikutele I–IV määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik V F.S (isikukood XXX)

Puudutatud isik VI L.A (isikukood XXX)

Puudutatud isik VII M.G (isikukood XXX)

Puudutatud isik VIII (eestkosteasutus) Tallinna linn

(Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood

75014244), lepinguline esindaja Iti-Triin Kõll

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.A 20.05.2025 ja 09.06.2025 avaldustele lisatud võõrkeelsed tõendid

tähelepanuta.

2. Võtta asja materjalide juurde L.A 09.06.2025 seisukohale lisatud Harju Maakohtu

04.06.2025 määrus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX.

3. Jätta Harju Maakohtu 04.04.2025 määrus muutmata.

4. Jätta V.V määruskaebus rahuldamata.

2-24-14416

5. Jätta Q.G määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta L.A määruskaebus rahuldamata.

7. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud L.A kanda ning lastele määratud esindaja

kulud riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 24.09.2024 Harju

Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse L.A ja M.G hooldusõiguse piiramiseks nende

alaealiste laste W.E, V.V, Q.G ja I.M-i suhtes, ning lastele eestkostja määramiseks esialgse

õiguskaitse korras.

1.1. Taotluse kohaselt on L.A ja M.G alaealiste W.E, V.V, Q.G ja I.M-i vanemad.

Lapsevanemad läksid lahku 2022. a. Laste ema on jaanuaris 2024. a laste vanaema sõnul

kolinud Hollandisse, sellest ajast alates laste kasvatamisega ei tegele ega muretse laste

käekäigu pärast, kontakt lastega on minimaalne ja episoodiline. 2024. a augustis sõitis L.A

koos väikese tütre L.A ja kaksikute V.V ja Q.G-ga Eestist ära. Laste vanaema, F.S, on koos

vanema lapselapse I.M-iga kolinud korterisse aadressil KKK, Põhja-Tallinn. Septembri

alguses naasid Q.G ja V.V iseseisvalt (ilma isata) Soomest tagasi Eestisse vanaema juurde,

öeldes vanaemale, et isaga koos nad elada ei taha, sest nende elu isa juures ei olnud üldse

korraldatud. Vanaemal, F.S-il , on head ja usalduslikud suhted vanema lapselapse I.M-iga,

kuid ta ei saa mõjutada ja kasvatada kaksikuid, sest noormeestel on suured käitumuslikud

probleemid, nad on kontrollimatud ja allumatud, võivad olla agressiivsed ning on risk

väärteorikkumisteks. L.A naasis Eestisse septembri alguses. L.A ei ole andnud

informatsiooni oma elukoha ja laste elukorralduse kohta, vaid kirjutas avalduse turvakodu

teenuse vajadusest. Hetkel ei ole L.A-l püsivat elukohta. Laste sõnul elab ta kas Tallinnas

hotellis või oma tuttavate juures. 7-aastane L.A on isaga koos ning vanaemale ja vendadele

on noorema õe asukoht samuti teadmata. L.A ei ole siiani kooli jõudnud. Laste elu ei ole üldse

korraldatud, neil puudub elukoht, keegi ei tegele nende haridus- ja terviseprobleemidega.

2. Harju Maakohus on 04.10.2024 määrusega kohaldanud esialgset õiguskaitset, millega

eraldati alaealine L.A isast L.A-st kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema hooldusõiguse

piiramise asjas. Maakohus peatas L.A ja M.G hooldusõiguse alaealiste laste L.A, V.V, Q.G ja

I.M-i suhtes esialgse õiguskaitse korras kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema

hooldusõiguse piiramise tsiviilasjas. Määrusega määrati alaealiste L.A, V.V ja Q.G ajutiseks

eestkostjaks Tallinna linn kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte

kauemaks kui kuueks kuuks, s.o kuni 04.04.2025. Alaealise I.M-i ajutiseks eestkostjaks

2-24-14416

määrati F.S kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või kuni I.M-i täisealiseks

saamiseni 20.02.2025.

3. Harju Maakohus on 04.10.2024 algatanud omal algatusel menetluse lapsevanematelt I.M-i,

V.V, Q.G ja L.A suhtes hooldusõiguse ära võtmiseks ja lastele eeskostja määramiseks.

Maakohus määras lastele esindaja riigi õigusabi korras, Tallinna linn on menetlusse kaasatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2 alusel arvamuse avaldamiseks. Samuti

küsis maakohus seisukohta hooldusõiguse piiramise küsimuses L.A-lt ja M.G-lt ning

eestkostja kandidaadilt F.S-ilt. Maakohus kuulas ära lapsed.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Eestkosteasutus on menetluses avaldanud, et M.G ja L.A hooldusõiguse piiramine ning

lastele eestkostja määramine on laste huvides. Perekond L.A-d on alates 2019. a veebruarist

Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna jälgimise all. Toetav sotsiaaltöö

M.G ja L.A perekonnaga algas juba 07.03.2011 Lasnamäe LOV-i poolt. Sellest ajast alates sai

pere riiklikku toimetulekutoetust aktiivselt ja regulaarselt ehk peaaegu igakuiselt kuni 2024. a

juulini, vanemad taotlesid regulaarselt ka erinevat rahalist abi Tallinna linnalt. Viimane

kokkupuude perekonnaga oli 29.08.2022, mille eesmärgiks oli vestlus laste emaga M.G-ga ja

lapsega Q.G-ga väärteomenetluse nr 2317,22,005969 kohta. Lastekaitse spetsialistid on

korduvalt vestelnud vanematega, kes pole tunnistanud probleeme laste kasvatamise ja nende

käitumisega. Lapsed ei käi koolis, õppetulemused on puudulikud, probleemid on ka kodus,

kuna lapsed ei ööbi kodus, toimuvad õiguserikkumised (alkoholi tarvitamine, füüsiline

vägivald, vargused). Töös perekonnaga selgus, et vanemad ei tunnista oma alkoholiprobleeme

ega suuda keskenduda seetõttu laste probleemidele. Vanemad lubasid anda tagasisidet, kas

soovivad lapsi panna teenusele Haabersti Päevakeskusesse, kuid tagasisidet antud ei ole,

seega lapsed nimetatud teenust saanud ei ole. Laste vanemad ei ole näidanud üles huvi

võimalikuks koostööks lastekaitsega (dtl 95).

4.1. Laste ema M.G viibib kinnipidamisasutuses ega ole füüsiliselt võimeline laste

hooldusõigust teostama. Tallinna linn palus M.G hooldusõiguse peatamist kõigi laste osas

kuni tema kinnipidamisasutuses viibimise lõpuni. Laste isa L.A lahkus Eestist koos laste Q.G,

V.V ja L.A-ga augustis 2024 enda sõnul paremat elu otsima. Kooliealised lapsed Q.G ja V.V

ei asunud septembris 2024. a õppima. Septembri alguses tulid kaksikud Q.G ja V.V Eestisse

tagasi ning asusid elama vanaema F.S juurde. Isal puudub igasugune huvi selle vastu, kus või

kuidas elavad Eestisse jäänud lapsed Q.G ja I.M. Tänasel päeval tegeleb vanaema poiste

kasvatamisega. Kaksikud Q.G ja V.V on käitumisraskustega noorukid, kes vajavad

tähelepanu, kontrolli ja kindlasti psühholoogilist abi. Tõenäoliselt on neil vaimse tervise

probleemid, millega kaasnevad impulsiivne ja agressiivne käitumine. Eeltoodust tulenevalt on

oluline, et lastele oleks tagatud stabiilsed elutingimused ja sotsiaalne tugi perekonna poolt,

mida hetkel on füüsiliselt taganud ainult F.S, kuna lapsed elavad koos temaga. Esialgses

seisukohas (dtl 109 jj) palus Tallinna linn poiste eestkostjaks määrata F.S. Oma viimases

seisukohas (dtl 481 jj) on Tallinna linn avaldanud, et V.V ja Q.G elavad küll vanaemaga koos,

kuid vanaema ei suuda tagada nende turvalisust, hariduse omandamist ning üldist heaolu. Q.G

ja V.V käituvad agressiivselt, demonstreerivad nahaalsust ja räiget lugupidamatust vanaema

vastu, nad tarvitavad alkoholi ja narkootikume. Vanaema püüdis teha kõik endast oleneva, et

poistel oleks kodu, stabiilsus, et nad saaksid kõik koos elada, kuid suhted kaksikutega läksid

nii halvaks, et tänaseks on selgeks saanud, et F.S nendega toime ei tule. Kaksikute lubamatu

käitumine ning usalduslike suhete puudumine vanaema ja nende vahel ei võimalda F.S-il

edaspidi eestkostet teostada. Haabersti LOV palub kohtul anda vanemliku hoolitsuseta jäänud

2-24-14416

alaealiste Q.G ja V.V edasise elukorralduse Tallinna linnale, kelle pädevuses on laste turvalise

elu- ja viibimiskoha määramine ning hoolekandeasutusse paigutamine.

4.2. L.A, kes viibib endiselt koos isaga, oleks pidanud astuma 1. klassi septembris 2024. L.A

asukoht ja elutingimused on teadmata, laps ei käi koolis, puuduvad suhted venna, ema ja

vanaemaga. L.A ei muretse, et L.A ei ole kooliteed alustanud. Viimases telefonivestluses

vanaemaga ütles L.A, et tal on igav, soovib mängida lastega, soovib joonistada ja tantsida.

L.A ei ole võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvu- ja arengukeskkonda ning edastab

kohtule tõendamata infot tütre ja enda kohta. Tegelikult puudub L.A-l ametlik töökoht, STAR

andmetel ei ole tal tegutsevat ettevõtet, kust ta tulu saaks, temal endal ning lapsel puudub

korralik ja stabiilne elukoht. Tallinna linn on L.A eestkostja esialgse õiguskaitse korras, linn

on pöördunud nimetatud määruse alusel nii Politsei- ja Piirivalveameti kui ka

Sotsiaalkindlustusameti poole taotlusega abi saamiseks alaealise L.A otsimisel ning isast

eraldamisel. 07.01.2025 avati tagaotsimistoimik nr XXXXXXXXXXXXX L.A asukoha

tuvastamiseks. Tallinna linn on suhelnud ka XXX meeste kloostriga, kus isa koos lapsega

väidetavalt on viibinud. 17.03.2025 Läti Orbudekohtu töötajad käisid XXX meeste kloostris,

kus kohtusid L.A-ga, kes väitis vestluses, et tema alaealine tütar L.A ei viibi sellel aadressil,

vaid viibib Riias. L.A keeldus Orbudekohtu töötajatele aadressi andmast, kuna soovib kaitsta

last emotsionaalsete traumade eest. Tallinna linn on esitanud seisukoha, mille kohaselt L.A

eestkostjaks peab saama Tallinna linn.

5. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja on menetluses avaldanud järgmist. Laste

ema viibib kinnipidamisasutuses (varem Hollandis, nüüd Eestis). Isa on viinud kolm last

Eestist ära augustis 2024. V.V ja Q.G on sügisel 2024. a tulnud Eestisse tagasi elama

väidetavalt põhjusel, et siin põhikool lõpetada. V.V-l ja Q.G-l on õpiraskused ja

käitumisprobleemid, hetkel elavad nad koos F.S-iga. Laste esindaja avaldas kohtuistungil, et

laste ema M.G hooldusõigus tuleks peatada, sest ta viibib kinnipidamisasutuses ning ei suuda

füüsiliselt oma laste heaolu tagada (protokoll dtl 157 jj). Laste isalt L.A-lt tuleks hooldusõigus

ära võtta. L.A ei suuda oma Eestis elavate alaealiste laste V.V ja Q.G elu korraldada nii

distantsi, suutmatuse kui ka soovimatuse tõttu. L.A ei tunne käesoleval ajal oma poegade

käekäigu vastu huvi, ta varjab L.A-d vendade eest ega kontakteeru ise oma poegadega. Poistel

on isa vastu tekkinud vastumeelsus ja viha. L.A ei täida kohtumäärust, varjates L.A-d

ametnike ja tema perekonnaliikmete eest. L.A väide, et ta on valmis pakkuma tütrele stabiilset

ja turvalist elu Läti Vabariigis ei pruugi tõele vastata. L.A peab oma väidete tõendamiseks

esitama kohtule vajalikud tõendid, et ta on suuteline tagama L.A-le stabiilse elukorralduse ja

hariduse. V.V ja Q.G eestkostjaks võiks saada F.S, L.A eestkostjaks Tallinna linn.

04.04.2025, s.o pärast lõplike seisukohtade esitamise tähtaega kohtuni jõudnud seisukohas

palus esindaja kõigi laste eestkostjaks määrata Tallinna linna, kuna vanaema ei tule toime V.V

ja Q.G ohjeldamisega.

6. M.G on menetluses avaldanud, et ta on nõus tema hooldusõiguse peatamisega laste suhtes,

kuni ta seda ise teha ei saa. Mais 2025 loodab ema, et vabaneb vanglast, siis plaanib minna

tööle ja üürida korteri. M.G avaldas, et ta kasvatas oma lapsi ise kuni 2024. a augustini, peale

seda läks Hollandisse tööle ja sattus vanglasse. Laste isaga lastesse puutuvaid asju ta arutanud

ei ole, isaga suhtlemine on temale ohtlik. Kui võimalik, siis palus M.G anda lapsed tema ema

F.S hoole alla. Veel avaldas laste ema, et ta ei andnud laste isale nõusolekut lastega Eestist

lahkumiseks. Ta esitas Tallinna Õismäe Vene Gümnaasiumisse dokumendid, et L.A saaks

minna 1. klassi. Hetkel ei ole L.A poiste suhtes mingit huvi üles näidanud pärast seda, kui

lapsed tulid Eestisse tagasi. Samuti on M.G avaldanud, et L.A on olnud nii laste kui ka laste

ema suhtes vägivaldne, agressiivne ja impulsiivne, ta ei suuda tagada L.A turvalisust ja tema

2-24-14416

käitumine on seni olnud L.A-d kahjustav. Laps peab minema kooli, suhtlema ema, vendade ja

vanaemaga (dtl 395 jj).

7. L.A on menetluses avaldanud, et ta lahkus laste V.V, Q.G ja L.A-ga Eestist augustis 2024

Soome, kuna peresuhe lagunes ja perekond kaotas ka kodu, oli vaja minna paremat elu

otsima. L.A üüris neljatoalise korteri Helsingis, et pakkuda igale lapsele isiklikku ruumi ja

luua stabiilsed tingimused perele. Tema eesmärk oli integreeruda Soome ühiskonda ning

tagada oma lastele kvaliteetne haridus ja kindel tulevik. L.A pidi minema 1. septembril

esimesse klassi Eestis, kuid arvestades pere plaane Soomes elamiseks ja integreerumiseks, ei

viinud isa teda Eesti kooli. Soomes õppimine oleks talle olnud vähem stressirohke ja soodsam

tema arengule. L.A ei räägi eesti keelt ning õppimine võõras keeles oleks tekitanud täiendavat

psühholoogilist pinget. Eesti Lastekaitse palus isal Soomest naasta, kuna oli mures pere

olukorra pärast. Lastekaitse pakkus perele Tallinnas vaid ühte tuba, mida pidi jagama kõigi

pereliikmetega. Sellised tingimused ei ole laste tervise ja heaolu jaoks vastuvõetavad. Sügisel

2024. a kolis isa koos L.A-ga Šveitsi, poisid otsustasid minna tagasi Eestisse. L.A teab, et

poisid V.V ja Q.G käivad KKK põhikoolis. L.A koolis ei käi, oli plaanis panna ta kooli

Soomes, kuid kolimise tõttu ta kooli ei läinud. L.A selgitab, et tal ei ole võimekust tulla

Eestisse ja kasvatada oma lapsi. Ta ei kavatse lapsega Eestisse tulla, vajadusel taotleb

pagulasstaatust Šveitsis, Venemaal või pöördub Euroopa Inimõiguste kohtusse. Eesti riik ei

saa teda sundida tagasi tulema koos lapsega, soovivad vabalt liikuda Euroopa piires.

7.1. L.A on avaldanud, et 2025. a märtsi seisuga elavad L.A ja L.A Riias. L.A-le on pakutud

tööd Lätis, Daugavpilsis, kus tal on võimalik töötada paindliku graafikuga. Samuti on seal

tagatud elamispind, mis loob perele stabiilsed elutingimused. Kui L.A jätkab Lätis õppimist,

saab lapse registreerida Daugavpilsi venekeelsesse kooli, mis sobib tema emakeele ja

õppevajadustega. L.A käib ettevalmistuskoolis Lätis, selle kohta on kohtule esitatud tõendid.

Lapsel on kindel ja registreeritud elukoht aadressil VVV vastavalt üürilepingule ja üürileandja

kirjalikule nõusolekule. L.A käib ettevalmistavas klassis. Pärast elamisloa saamist saab laps

alustada 1. klassis Lätis vastavalt haridusasutuse määratud koolikohale. L.A töötab alates

01.03.2025 ametlikult ettevõttes SIA „D“ direktori ametikohal (brutopalk 1800 eurot kuus).

Tööleping kehtib kuni 28.02.2026 (dtl 484 jj). L.A on kohtule esitanud tõenditena (dtl 296)

laboratoorsed uuringu proovide tulemused narkootiliste ainete tarvitamise kohta.

7.2. Vanaema elas koos perega, kuid kahjuks mõjutas ta negatiivselt peresisest õhkkonda ning

laste tema kasvatusele jätmine ei ole laste huvides. L.A ei nõustunud sellega, et laste eestkoste

antakse vanaemale, sest on selged tõendid, et ta ei suuda tagada lastele turvalist ja stabiilset

keskkonda. Esitatud videomaterjalid näitavad, et vanaema kodus puudub igasugune kontroll

ning lapsed saavad käituda täiesti omavoliliselt. Näiteks pojad tarbivad alkoholi koos

sõpradega vanaema korteris, mis on korduv probleem. Vanaema ei suuda kehtestada mingeid

piire ega tagada distsipliini, mis ohustab laste tulevikku ja võib viia negatiivsete

tagajärgedeni.

8. F.S on menetluse kestel avaldanud, et soovib saada I.M-i, V.V ja Q.G eestkostjaks, ta

suudab tagada poiste turvalisuse, sest on seda seni teinud. Poiste olukord on keeruline, suhted

peres on halvad, poisid ei kuula sõna, samas muretsevad vanglas oleva ema ja väikese õe

pärast.

9. Maakohus korraldas menetlusosaliste ärakuulamise 08.01.2025. Maakohus selgitas välja

menetlusosaliste viimased nõuded ja seisukohad. I.M on menetluse kestel saanud täisealiseks.

Tallinna linn on 08.01.2024 ärakuulamisel avaldanud, et M.G hooldusõigus võiks olla

peatatud kuni tema vangistuses viibimise lõpuni. M.G on sellega nõustunud (08.01.2025

2-24-14416

ärakuulamisel). L.A on nõustunud tema hooldusõiguse peatamisega V.V ja Q.G suhtes

(08.01.2025 ärakuulamisel), kuna oma Eestist eemal viibimise tõttu on ta võimetu teostama

hooldusõigust V.V ja Q.G suhtes. M.G palus kõikide laste eestkostjaks määrata F.S.

Maakohus palus L.A-l esitada tõendid selle kohta, et L.A käib koolis, millised on tema

elutingimused ning milline on L.A majanduslik valmisolek pakkuda L.A-le kohast hooldust.

Samuti tegi kohus L.A-le ettepaneku esitada tõendid selle kohta, et ta ei tarvita narkootikume.

Ehkki menetluses esitati väited isiku kokaiinitarvitamise kohta, soovitas maakohus testida

kõigi enam levinud narkootiliste ainete osas.

9.1. Maakohus kuulas samuti ära lapsed I.M-i, V.V, Q.G ja L.A. V.V ja Q.G avaldasid

kohtule, et isa ei ole taganud nende sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut, ei ole neile

kandnud raha, ei suhtle nendega või kui suhtleb, siis sõimab. Poisid ei taha isaga koos elada,

vaid tahavad elada vanaemaga. Isa tarvitab kokaiini ja alkoholi, poisid teavad seda, sest nad

teavad, milline näeb välja narkootikumide mõju all olev inimene – näost punane. Tarvitamist

on V.V ka pealt näinud. V.V ja Q.G avaldasid ärakuulamisel, et kui kohus ei määra vanaema

nende eestkostjaks, siis keegi ei näe neid enam, andes mõista, et nad ei nõustu ühegi muu

otsusega nende suhtes. Poisid ei näe isaga elades tulevikku, ei meeldi reisida ja elada

hotellides. Tahaksid lõpetada 9. klassi ja saada hariduse. Koolis väga ei käi, eelmine aasta

ainult paar päeva, aga nüüd plaanivad käia korralikult.

9.2. Maakohus kuulas video teel ära ka W.E, kes avaldas, et ta on praegu hotellis. Isa läks

toast välja ja hotelli uks on kinni. Isaga on kõik hästi. L.A-le meeldib, et isa on väga hea ja

armastab teda väga. See, et ta on hea tähendab, et ta ei riidle kunagi ja ta saab väga hästi aru.

Ema nimi on Š. L.A nägi ema viimati Eestis. Ema tahaks näha. Muidu tahaks L.A elada isaga,

aga ema tahaks mõnikord näha. Tahaks vendadega koos elada. L.A-le meeldib nende juures

see, et nad on kõige lähedasemad. Ta tahaks nendega koos elada, sest nad väga-väga

armastavad õde. I.M ka. L.A-l ei ole Šveitsis sõpru. Ma lõpetasin lasteaia, ma tahaks kooli

minna.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus peatas 04.04.2025 määrusega L.A isiku- ja varahooldusõiguse laste Q.G

ja V.V suhtes ning võttis L.A-lt täielikult ära lapse L.A isiku- ja varahooldusõiguse.

Maakohus peatas M.G isiku- ja varahooldusõiguse laste Q.G, V.V ja L.A suhtes. Maakohus

määras Q.G, V.V ja L.A eestkostjaks kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema

hooldusõiguse taastamiseni Tallinna linna, kellele kuulub 04.04.2025 määruse alusel Q.G,

V.V ja L.A isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema elu korraldada, tema

järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil

hoolitseda ning varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.

Maakohus lõpetas menetluse L.A ja M.G hooldusõiguse piiramiseks I.M-i suhtes.

Menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda, v.a alaealise lapse riigi õigusabi

korras esindaja tasu, mis jääb riigi kanda.

11. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus avalduse I.M-i osas läbi

vaatamata TsMS § 432 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd I.M, kelle suhtes hooldusõiguse piiramist ning

eestkoste seadmist taotletakse, on saanud 20.02.2025 täisealiseks. Seega puudus I.M-i osas

õiguskaitsevajadus, talle ei ole enam vajalik eestkostjat määrata ning avaldusega ei ole

võimalik eesmärki saavutada.

12. Maakohtu hinnangul oli praegusel juhul põhjendatud M.G hooldusõiguse peatamine tema

kõigi alaealiste laste, V.V, Q.G ja L.A, suhtes. M.G-l esineb objektiivne takistus

2-24-14416

hooldusõiguse teostamisel – ta viibib vangistuses. Ka varasemalt, enne kohtumenetluse algust

alates 2019. a, on vanem vajanud tuge laste eest hoolitsemisel. Lastekaitse spetsialistid on

korduvalt vestelnud vanematega, kes pole tunnistanud probleeme laste kasvatamise ja nende

käitumisega. Ka enne M.G kinnipidamist oli Q.G-l ja V.V-l arvukalt intsidente politseiga ning

käitumisprobleemid koolis (dtl 16 KKK põhikooli tõend, et Q.G ja V.V ei läbinud 2023/2024

õppeaastal 9. klassi ning jäid kordama; dtl 95 Politsei- ja Piirivalveameti vastus Q.G

väärteomenetluse kohta, väärteod toime pandud perioodil aprill 2022–aprill 2023; dtl 473

väljavõte politseis registreeritud juhtumitest Q.G ning V.V osas alates 01.01.2024).

Eeltoodust tulenevalt ei esine M.G-l ainult formaalne takistus hooldusõiguse teostamisel, vaid

kohus on tuvastanud puudujäägid tema vanema hooldusõiguse teostamisel pikema aja jooksul.

Kuivõrd M.G-l ei ole kohtumenetluse käigus tema vangistuses viibimise tõttu olnud võimalik

näidata, et ta suudab oma hooldusõigust kohaselt teostada, s.o rakendada leebemaid abinõusid

nt ettekirjutuste näol, oli hetkel vajalik peatada M.G hooldusõigus V.V, Q.G ja L.A suhtes

kuni ema vangistuses viibimise lõpuni. Edaspidi on M.G-l võimalus taotleda hooldusõiguse

taastamist juhul, kui vanem suudab tõestada, et ta on ise suuteline oma alaealisi lapsi

kasvatama, nende heaolu, turvalisust ja jätkusuutlikku ning stabiilset elukorraldust tagama.

M.G on nõustunud tema hooldusõiguse peatamisega laste suhtes. Vanem teadvustab

puudujääke vanemlikus hoolitsuses, teadvustab seda endale ning tegeleb probleemidele

lahenduste otsimisega.

13. Maakohus leidis, et L.A hooldusõigus tema alaealiste laste V.V ja Q.G suhtes tuleb

peatada. L.A-l esineb objektiivne takistus hooldusõiguse teostamisel – ta ei viibi Eesti

Vabariigis, lapsed aga elavad alaliselt Eesti Vabariigis. Varasemalt, enne kohtumenetluse

algust alates 2019. a, on vanemad vajanud tuge laste eest hoolitsemisel. Lastekaitse

spetsialistid on korduvalt vestelnud vanematega, kes pole tunnistanud probleeme laste

kasvatamise ja nende käitumisega. Ka enne L.A Eestist lahkumist oli Q.G-l ja V.V-l arvukalt

intsidente politseiga ning käitumisprobleemid koolis (dtl 16 KKK põhikooli tõend, et Q.G ja

V.V ei läbinud 2023/2024 õppeaastal 9. klassi ning jäid kordama; dtl 95 Politsei- ja

Piirivalveameti vastus Q.G väärteomenetluse kohta, väärteod toime pandud perioodil aprill

2022–aprill 2023; dtl 473 väljavõte politseis registreeritud juhtumitest Q.G ning V.V osas

alates 01.01.2024). Eeltoodust tulenevalt ei esine L.A-l ainult formaalne takistus

hooldusõiguse teostamisel, vaid kohus on tuvastanud puudujäägid tema vanema

hooldusõiguse teostamisel pikema aja jooksul.

13.1. Maakohus selgitas lisaks, et pelgalt vanema välisriigis viibimine ei ole põhjuseks, miks

tema hooldusõigus tuleks peatada. Lapsevanemad võivad elada erinevates riikides, kuid kui

kokkuleppel suudetakse laste hooldusõigust teostada, ei ole alust eemalviibiva vanema

hooldusõiguse piiramiseks. Käesolevalt on maakohus tuvastanud, et L.A ei ole oma välisriigis

viibimise ajal teostanud hooldusõigust laste seadusliku esindajaga (kuni 03.10.2025 lapse

ema, alates 04.10.2025 Tallinna linn ning laste vanaema) kokkuleppel. Sel perioodil laste

seaduslikeks esindajateks olnud M.G, F.S ja Tallinna linn on selgitanud, et laste isaga ei ole

olnud mingit koostööd laste kasvatamist puudutavates küsimustes perioodil, kui isa viibis

välismaal ning lapsed Eestis. Lapse isa vaid kritiseerib vanaema kasvatusmeetodeid, kuid ei

ole ise astunud piisavaid samme, et laste heaolu tagada. Erinevalt M.G-st ei ole L.A-l olnud

tegelikult objektiivset takistust asuda laste eest hoolitsema ning nende olukorda parandama

Eestis, eriti arvestades Q.G ja V.V sõltuvusprobleeme, koolikohustuse mittetäitmist ning

arvukaid õigusrikkumisi. Vanem ei ole suutnud teha kokkuleppeid ega koostööd lapsi

kasvatavate isikutega ega ole näidanud valmisolekut hooldusõiguse teostamiseks. L.A on ise

avaldanud, et ta ei plaani Eestisse naasta, mistõttu on ta loobunud hooldusõiguse teostamisest.

L.A on 08.01.2025 ärakuulamisel nõustunud, et oleks alus peatada tema hooldusõigus V.V ja

Q.G suhtes, kuna ta ei viibi Eestis.

2-24-14416

13.2. Maakohus ei leidnud, et L.A-lt tuleks V.V ja Q.G suhtes hooldusõigus täielikult ära

võtta, sest maakohus ei tuvastanud PKS § 134 lg-s 1 sätestatud aluseid. L.A käitumine ja

vanema hooldusõiguse teostamine või teostamata jätmine (sh välismaal viibimine) ei ole

kujutanud sellisel määral ohtu V.V ja Q.G kehalisele, vaimsele või hingelisele heaolule või

nende varale. Vanem küll lahkus koos koolikohustuslike alaealiste V.V ja Q.G-ga Eestist ilma

teise vanema nõusolekuta, kuid septembri alguses naasid Q.G ja V.V iseseisvalt (ilma isata)

Soomest tagasi Eestisse vanaema juurde (dtl 114). Alates 04.10.2024 seati laste üle ajutine

eestkoste ning laste igapäevase heaolu ja turvalisuse eest hoolitses Tallinna linn, kelle

nõusolekul hoolitses laste eest vahetult nende vanaema. Isa on avaldanud 08.01.2025 istungil,

et F.S-ile ei ole ta laste ülalpidamiseks raha kandnud. Kohtu kaudu elatist välja mõistetud ei

ole. Samas on L.A esitanud väitena, et on V.V ja Q.G ülalpidamiseks teinud makseid vanema

poja I.M-i pangakontole. Maakohtu hinnangul ei nähtunud ülekannetest ja selgitustest

tõsikindlalt, et maksed on tehtud L.A poolt laste ülalpidamiskulude katteks, samuti ei ole

tegemist regulaarsete maksetega. Kohtule ei ole teada, milleks nimetatud summasid on

kasutatud. Isegi, kui kõnealuseid summasid on kasutatud V.V ja Q.G huvides, ei saa isa sellist

käitumist pidada kohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vastutustundlik lapsevanem

peaks laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid andma üle täisealisele isikule, kes tegelikult

laste vajaduste katmise eest vahetult hoolitseb. Siiski võib eeldada, et laste vajadused olid

isaga koos elades ja reisides vähemalt minimaalsel määral kaetud, ning ei esine asjaolusid,

mis õigustaksid isalt V.V ja Q.G hooldusõiguse äravõtmist. Maakohtu hinnangul oleks

jõustunud elatise kohtuotsuse täitmata jätmine pikema aja jooksul eeldus vanemalt lapse

varahooldusõiguse ära võtmiseks.

14. Maakohtu hinnangul on L.A ohustanud oma lapse L.A kehalist, vaimset ja hingelist

heaolu sellega, et ei ole soovinud või ei ole olnud võimeline ohtu ära hoidma, mistõttu tuleb

L.A-lt ära võtta L.A isiku- ja varahooldusõigus.

14.1. Maakohus leidis, et L.A on kuritarvitanud L.A isikuhooldusõigust viies lapse Eestist ära

olukorras, kus tema teine hooldusõiguslik vanem Eestist lahkumiseks luba ei andnud (dtl

158). Lapsel oli Eestis olemas koolikoht Tallinna Õismäe Gümnaasiumi 1. klassis (dtl 14).

Elades koos isaga, ei alustanud laps 1. klassis kooliteed ning kuni tänaseni (aprill 2025) ei ole

laps asunud Tallinna Õismäe Gümnaasiumis koolikohustust täitma. Ka ei ole lapse isa

esitanud tõendeid, et laps oleks alustanud kooliteed mõnes muus riigis. Isa selgitas, et

kõigepealt soovis ta last kooli panna Soomes (dtl 217), kuid kuna lastekaitse oli mures

perekonna elukorralduse pärast, naasis ta septembri alguses lapsega Eestisse. Maakohtu

hinnangul puudus objektiivne takistus, miks isa ei viinud Eestisse tulles last kooli, tegemist oli

septembri algusega ning kuivõrd isa väitis, et perekond oli lastekaitse huviorbiidis, oleks lapse

koolikohustuse täitmise tagamine olnud viis, kuidas väljendada vanemliku vastutuse

teadvustamist. Pärast seda naasis isa koos L.A-ga Soome olles teadlik tema hooldusõiguse

peatamisest. Isa ei tulnud lapsega Eestisse tagasi täitma kohtumäärust, millega olid peatatud

ajutiselt tema vanemlikud õigused. Isa sõitis koos lapsega Šveitsi, kus viibis vähemalt kuni

08.01.2025. Laps ei asunud endiselt koolikohustust täitma, samuti ei täitnud isa kohtumäärust,

varjas last ning ei teinud koostööd Tallinna linna lapse heaolu spetsialistiga. Laps kuulutati

tagaotsitavaks 07.01.2025, s.o enne kohtuistungit, istungil avaldas L.A, et ta ei plaani koos

lapsega Eestisse tulla, ka mitte siis, kui kohtul on kohustus L.A isiklikult ära kuulata. Oma

soovimatust Eestisse naasta L.A kohtule pikema aja jooksul istungil selgitada ei soovinud.

L.A avaldas oma plaani jääda Šveitsi, samas mõtles sõita ka Venemaale ja paluda seal

varjupaika, kui kohus võtab isalt hooldusõiguse ära. Jaanuaris 2025, viibis isa enda sõnul koos

lapsega Šveitsis, menetlusse on esitatud väited, et vahepealsel perioodil – jaanuar–veebruar

2025 viibis L.A koos L.A-ga ka Amsterdamis ja Hispaanias, nimetatud väidetele isa vastanud

ei ole.

2-24-14416

14.2. Alates märtsist 2025 elab L.A enda sõnul koos L.A-ga Lätis. L.A on maakohtule

avaldanud, et lapsel on Lätis kõik eluks vajalik olemas – elukoht, vanemlik hoolitsus, on

alustatud lapse kooliks ettevalmistamisega. Maakohtule ei esitatud tõendeid lapse

elutingimuste kohta Lätis, ehkki kohus on tõendamise vajadust L.A-le selgitanud (dtl 470).

Maakohus palus L.A-l esitada tõendid, et tal on kindel töökoht ja elukoht, et L.A-l on kindel

ja turvaline, lapsele sobilik elukoht ning et laps on kantud kooli nimekirja. Kohtule on

esitatud lätikeelne eluruumi üürileping ja tööleping 01.03.2025 kuupäevaga. L.A esitas

03.04.2025 dokumentide tõlked. Maakohus märkis, et sõlmitud tööleping ja eluruumi

üürileping ei tõenda lapsele sobilikke elutingimusi ega asjaolu, et laps on kantud kooli

nimekirja või et laps tegeleks sisuliselt hariduse omandamisega. L.A on esitanud kohtule

tõendid, et laps on alustanud ettevalmistusklassis Lätis. Selle tõendamiseks on ta kohtule

esitanud pildid lapse viibimisest klassiruumis (dtl 313–316). Ühtegi ametlikku dokumenti

lapse koolikohustuse täitmise kohta ei ole isa kohtule esitanud. Nimetatud pildid ei tõenda

lapse koolihariduse omandamist ja haridusasutuse tõendi esitamata jätmine annab alust

järelduseks, et laps tegelikult haridusteed alustanud ei ole. Samuti ei ole lapse seaduslik

esindaja andnud nõusolekut lapse Lätis kooli panemiseks ega tema elukoha Lätis

registreerimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla L.A plaanid realistlikud, kuna tal ei ole

õiguslikku alust nende muudatuste tegemiseks L.A elus. Lapse registreeritud elukoht on

käesolevalt Eesti Vabariigis, Tallinnas. Tegemist on lapsega, kellel on koolikohustus ning tal

on olemas koolikoht Tallinna Õismäe Gümnaasiumis. Maakohtu hinnangul kuulub lapse

heaolu eest hoolitsemise alla lapse koolikohustuse täitmise tagamine (perekonnaseaduse

(PKS) § 124 lg 1 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) § 4).

14.3. Kokkuvõtlikult ei ole maakohtu hinnangul L.A isana oma hooldusõigust L.A huvides

teostanud. Puuduvad igasugused objektiivsed põhjendused, miks koolikohustuslik laps peaks

pikalt sõitma ringi isaga Euroopas, ilma koolihariduseta, ilma lähedaste inimesteta (vennad,

vanaema, ema). Puudub igasugune informatsioon lapse elutingimuste ja olukorra kohta. Laps

on eraldatud oma vendadest, kellega ta on varasemalt koos elanud. Lapse huvides on, et ta

tuleks Eestisse esimesel võimalusel. Isa ei ole toonud kohtu ette ühtegi isikliku ega lapse

huvist lähtuvat põhjendust, mis võiks õigustada lapse koolikohustuse täitmata jätmist. Lapse

asetamist olukorda, kus laps on eraldatud ilma arusaadava põhjuseta oma pereliikmetest ning

kus ei ole tagatud lapse koolikohustuse täitmine (ilma objektiivse põhjuseta), luges maakohus

vanema hooldusõiguse kuritarvitamiseks. Maakohtu hinnangul puuduvad hetkel meetmed,

mida võiks L.A suhtes rakendada (PKS § 135 lg 2).

15. Maakohus leidis, et L.A-lt tuleb PKS § 134 lg 1 ja lg 3 ning PKS § 135 lg 2 alusel

täielikult ära võtta L.A isiku- ja varahooldusõigus. Avalduses toodud asjaoludest ja esitatud

tõenditest nähtub, et lapsevanem ei ole võimeline oma alaealise lapse L.A hooldusõigust

nõuetekohaselt teostama. Maakohus kaalus L.A hooldusõiguse peatamist L.A suhtes sarnaselt

V.V ja Q.G-ga. Selle käigus on maakohus arvestanud, et L.A ning kaksikute vanus on erinev,

poisid käivad juhutöödel ning on sellisel määral iseseisvunud, et isa poolne hooldusõiguse

rikkumine ei avalda neile sarnast mõju, nagu L.A-le. Isa suutmatus L.A huve tagada ei ole

praegu ajutise iseloomuga (kohtumääruse rikkumine, teise hooldusõigusliku vanema loata

lapsega Eestist lahkumine, lapse varjamine ja lapse koolikohustuse täitmata jätmine on

kestnud vähemalt 6 kuud ning hetkel ei ole lähimas tulevikus näha selle seisundi möödumist),

seega ei esinenud praegusel juhul hooldusõiguse peatamise aluseid.

16. Maakohus tõi välja, et M.G ja L.A on märgitud rahvastikuregistris V.V, Q.G ja L.A

hooldusõiguslike vanematena. Vanemate hooldusõiguse äravõtmise järgselt puudub lastel

seaduslik esindaja. PKS § 171 lg 1 kohaselt määratakse alaealisele eestkostja, kui lapse

esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal. Maakohus leidis, et V.V-le, Q.G-le ja L.A-le

2-24-14416

tuli määrata eestkostja. PKS § 175 lg-st 1 tuleneb, et eestkostja määramisel tuleb eelistada

juriidilisele isikule füüsilise isiku määramist. Kohtumenetluses on lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja märkinud, et poiste eestkostjaks võiks saada vanaema F.S ja L.A

eestkostjaks Tallinna linn. 04.04.2025 kohtuni jõudnud seisukohas palus esindaja kõigi laste

eestkostjaks määrata Tallinna linna, sest vanaema ei ole tulnud toime poiste turvalisuse ja

hariduse tagamisega. M.G on avaldanud, et kõigi laste eestkostjaks võiks saada vanaema F.S.

Tallinna linn on oma seisukohas palunud kõigi laste eestkostjaks määrata Tallinna linna, kuna

F.S ei saa laste turvalisuse tagamisega hakkama. Oma suutmatust tunnistab F.S ise. Kuna

puudus sobiv füüsiline isik, oli põhjendatud määrata Tallinna Linnavalitsus laste Q.G, V.V ja

L.A eestkostjaks.

17. Maakohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda

ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebused

18. V.V esitas 08.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse

tühistada osas, millega kohus määras V.V eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse ja teha selles

osas uue otsustuse ning määrata V.V eestkostjaks tema vanaema F.S.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et kuna V.V vanemad viibivad eemal

(isa on pikemalt Eestist eemal ja ema kannab karistust kinnipidamisasutuses), siis tuli

vanemate hooldusõigus peatada ja V.V-le, Q.G-le ja L.A-le määrata eestkostja. V.V

hinnangul ei ole maakohus arvestanud alaealise lapse tahet ega lähtunud lapse parimast huvist

kasvada oma pereliikme (vanaema) juures. Maakohus ei ole lahendit piisavalt põhjendanud,

s.o miks eelistas kohus eestkostja määramisel lapse lähedasele isikule kohalikku omavalitsust.

19. Q.G esitas 08.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse

tühistada osas, millega kohus määras Q.G eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse ja teha selles

osas uue otsustuse ning määrata Q.G eestkostjaks tema vanaema F.S.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et kuna Q.G vanemad viibivad eemal

(isa on pikemalt Eestist eemal ja ema kannab karistust kinnipidamisasutuses), siis tuli

vanemate hooldusõigus peatada ja V.V-le, Q.G-le ja L.A-le määrata eestkostja. Q.G

hinnangul ei ole maakohus arvestanud alaealise lapse tahet ega lähtunud lapse parimast huvist

kasvada oma pereliikme (vanaema) juures. Maakohus ei ole lahendit piisavalt põhjendanud,

s.o miks eelistas kohus eestkostja määramisel lapse lähedasele isikule kohalikku omavalitsust.

20. L.A esitas 21.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse

tühistada ning taastada vanemlikud õigused L.A-le või määrata laps (L.A) isa juurde elama.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvesse võtnud lapse L.A enda soovi jääda isa

juurde. Lapse arvamust ei ole sisuliselt kaalutud ega piisavalt dokumenteeritud. L.A väljendas

korduvalt, et ta ei soovi minna tagasi vanaema juurde, kus ta end turvaliselt ei tunne. L.A on

loonud Lätis kõik tingimused lapse normaalseks arenguks: elukoht, kool, sotsiaalne

kohanemine, lasteaiakoht ja turvaline keskkond. Maakohus ei ole neid fakte piisavalt

hinnanud ega analüüsinud, kuigi need olid tõendatud esitatud dokumentidega. L.A esitas

maakohtule töölepingu, mis tõendab tema ametlikku tööleasumist Lätis direktorina, samuti

rendilepingu elukoha kohta. Maakohus ei arvestanud neid dokumente, jättes mulje, justkui

puuduks tal stabiilne sissetulek ja elukoht. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Ühest

küljest tunnistatakse, et laps tunneb end isaga turvaliselt, teisest küljest aga leitakse, et

2-24-14416

hooldusõiguse peatamine on põhjendatud. Selline lähenemine ei ole kooskõlas lapse parimate

huvidega. Lapse vanaema peab täna saama hakkama kolme teismelise ja alaealise tüdrukuga.

Tema varasem ebaõnnestumine lapsevanemana seab kahtluse alla tema suutlikkuse tagada

lapse heaolu. Vanaema ei suutnud kasvatada isegi oma tütart.

Menetlusosaliste seisukohad

21. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab 29.04.2025 seisukohas, et L.A

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud lapse L.A

parimate huvidega. L.A ei ole taganud lapsele vajalikku haridust, sest laps on viibinud alates

oktoobrist 2024 erinevates välisriikides. Tänase päeva seisuga ei ole olukord lahendatud

alaealise L.A suhtes. L.A peidab last ning ta pole võimeline kindlustama lapsele vajalikku

kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Samuti selgus L.A perearstile 10.04.2025 tehtud päringust,

et tüdruk ei ole alates septembrist 2024 vastuvõtul käinud ning perearstil pole õnnestunud

ühendust saada L.A-ga. Lapse heaolu talitusel puuduvad kindlad dokumendid, mis tõendaks

seda, et lapsele on tagatud välisriigis turvaline keskkond. Samuti on L.A rikkunud 04.10.2025

tehtud määrust, mille kohaselt on L.A isast eraldatud ning L.A eestkostjaks on Tallinna

Linnavalitsus Haabersti LOV kaudu.

22. Tallinna Linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab 30.04.2025 seisukohas, et V.V

ja Q.G määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ning jätta edasine elukorraldus Tallinna

linnale, kelle pädevuses on lastele turvalise elu- ja viibimiskoha määramine ning

hoolekandeasutusse paigutamine, kuni nende täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.04.2026. V.V

ja Q.G käitumine ning suhtumine vanaema F.S-i on endiselt vastuvõetamatud, ignoreerides

vanaema F.S koduseid reegleid. V.V ja Q.G käituvad omavoliliselt, ei suuda täita

koolikohustust ning ei tunne vastutust oma käitumise eest, vaid kogevad karistamatuse tunnet.

Vanaema sõnade kohaselt viibivad V.V ja Q.G pidevalt kodust eemal ning samuti varastasid

kodust ära enda passid. Poisid tegelevad illegaalsete tegevustega nagu alkoholi tarvitamine,

tubaka tarvitamine jms.

23. Lastele määratud esindaja leiab 30.04.2025 seisukohas, et L.A määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud lapse parimate huvidega. L.A ei ole

taganud lapsele stabiilset elukorraldust ega taganud hariduse andmist. L.A on alates 2024. a

sügisest seigelnud mitmel pool Euroopas. Tänase päeva seisuga ei ole olukord lahendatud

alaealise L.A suhtes. L.A peidab last ning ta pole võimeline kindlustama lapsele vajalikku

kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Lisaks ei ole perearstil infot L.A terviseseisundi osas. Laps

ei ole alates septembrist 2024 vastuvõtul käinud ning perearstil pole õnnestunud ühendust

saada L.A-ga. Lapse heaolu talitus on samuti kinnitanud, et isa ei ole esitanud dokumente, mis

tõendaksid seda, et lapsele on tagatud välisriigis turvaline keskkond, kodu- ja õpikeskkond.

Isa on rikkunud Harju Maakohtu 04.10.2025 määrust.

Menetluse edasine käik

24. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

25. L.A esitas 20.05.2025 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse koos tõenditega, mille

eesmärk on kinnitada lapse asukohta, turvalist elukeskkonda ja rahvusvahelise kaitse

menetlust Prantsusmaal. Tõenditeks on avalduse kohaselt attestation de demande d’asile

(väljastatud Prantsuse Siseministeeriumi poolt 30.04.2025, L.A ja L.A nimele), SPADA

registreerimistõend (ametlik kinnituskiri vastuvõtva organisatsiooni poolt), elamispinna

2-24-14416

eraldamise kinnitus (dokumendid elukoha määramise kohta Strasbourgis), sotsiaaltoetuse

määramise tõend (kuulub Prantsusmaa sotsiaalkaitsesüsteemi alla), L.A kooliregistreerimise

tõend (ettevalmistusklass Strasbourgis).

26. L.A esitas 09.06.2025 täiendava seisukoha, milles palub tühistada 04.04.2025 määruse,

millega teda täielikult vanemlikest õigustest ilma jäeti ning tunnistada, et tal on jätkuvalt

seaduslik õigus ja täielik valmisolek kasvatada oma poegi Q.G-d ja V.V-d. L.A selgitas, et

30.04.2025 andis Prantsusmaa Vabariik talle ja L.A-le rahvusvahelise kaitse (OFPRA otsus).

See on ametlik tunnustus, et meie perel oli vajadus kaitse järele Eestis aset leidnud olukorra

eest. L.A vanemlik sobivus ja pühendumus on kinnitust leidnud usaldusväärse Euroopa Liidu

liikmesriigi poolt. 17.05.2025 eemaldasid Šveitsi ametivõimud tema tütre L.A ilma tema

osaluseta ning 25.05.2025 anti L.A üle Eesti ametivõimudele. Selle protsessi käigus teda ei

informeeritud ega kaasatud. See on tema vanemlike õiguste ja lapse õiguse perekonnaelule

tõsine rikkumine (EMRK art 6 ja 8, lapse õiguste konventsioon art 9). Q.G ja V.V käitusid

stabiilselt ja ilma tõsiste probleemideta ajal, kui nad olid L.A järelevalve all. Pärast seda, kui

teda määrusega vanemlikust vastutusest ilma jäeti, ilmnesid tõsised probleemid. 04.06.2025

otsustas kohus paigutada Q.G kinnisesse erikooli. See näitab, et tema kõrvalejätmine on

otseselt kahjustanud laste heaolu ja arengut.

27. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 30.06.2025 kohtunõudega L.A-d esitama 20.05.2025

avaldusele ning 09.06.2025 seisukohale lisatud võõrkeelsete tõendite tõlked eesti keelde.

Ringkonnakohus hoiatas L.A-d, et kui tõlget määratud tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta

esitatud tõendid tähelepanuta (TsMS § 33 lg 3). Lisaks palus ringkonnakohus

eestkosteasutusel selgitada, kuidas on W.E elu korraldatud ja kelle hoole all ta on praegu.

27.1. L.A 20.05.2025 avaldusele ning 09.06.2025 seisukohale lisatud võõrkeelsete tõendite

tõlkeid eesti keelde ei esitanud.

27.2. Eestkosteasutus seisukohta ei esitanud, kuid seisukoha esitas L.A-le määratud esindaja.

27.3. Laste esindaja seisukoha kohaselt kohtus ta L.A-ga Männi Turvakodus, kus laps alates

Eestisse naasmisest viibib. Varasemas menetluses ei olnud esindajal võimalik L.A-ga vahetult

kohtuda. L.A oli kohtumisel kontaktne, kuid pisut arglik ja teatud küsimustele (nt isaga

veedetud aeg välismaal) vastas napisõnaliselt. L.A sõnul on tal hetkel kõik normaalne ja

turvakodus on üldiselt kõik hästi. Samas sooviks L.A elada emaga Tallinnas ja reisida hetkel

ei soovi. Isaga reisiti liiga palju, kuid L.A sõnul oli tal alati piisavalt toitu ja isa hoolitses L.A

eest. Vennad olid alguses koos nendega, aga siis lahkusid ja sõitsid koju. Ema ja vanaema

käivad L.A-d tihti külastamas ja L.A ootab neid. Emal ei ole hetkel oma kodu, mistõttu ei saa

L.A emaga koos elada kuigi ta seda sooviks. Ema peab korteri ja töökoha leidma. Seni võiks

L.A elada vanaema juures, seal elavad nende pere kassid, kelle järele L.A igatseb. Vend Q.G

ei ole vaatamas käinud, sest ta on erikoolis kaklemise pärast. V.V ja I.M on L.A-d külastanud,

isa on helistanud. Kõige rohkem teeb L.A-le rõõmu, et saab emaga kohtuda, sest ta tundis

emast puudust. Sügisel soovib laps kindlasti kooli minna.

27.3.1. Turvakodu personali sõnul on L.A suhe emaga taastunud. Ema ja vanaema külastavad

last tihti. Alguses L.A pelgas ema ja võib eeldada, et isa oli last ema vastu meelestanud. Isa

helistab lapsele, kuid laps väga pikalt isaga rääkida ei taha. Laps ei räägi koos isaga Euroopas

ringi sõidetud ajast, ilmselt on tal seda keelatud rääkida. Laps on sõbralik ja suhtleb

kaaslastega, kuid lapsel puudub oma arvamus ja initsiatiiv. Laps vajab ilmselt teraapiat, kuna

ebastabiilses keskkonnas pikemaajaline viibimine on lapse vaimset tervist kahjustanud.

2-24-14416

27.3.2. Lapse esindaja vestles ka lapse heaolu spetsialisti Marit Paukiga, kes asendas puhkusel

viibivat juhtumiga tegelevat töötajat. M. Pauki kinnitusel toodi laps Eestisse maikuu lõpus.

Lapse ema on kinnipidamiskohast vabanenud ja on lubanud minna Viljandisse sõltuvusravile.

Ema külastab koos vanaemaga last pidevalt. Kuna emal ei ole hetkel valmisolekut L.A-d

kasvatada, siis on sobiv eestkostja jätkuvalt Tallinna LV. Kui ema on sõltuvusravi edukalt

läbinud ja leidnud töö- ja elukoha, siis on reaalne ema hooldusõiguse taastamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebused

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub

ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

29. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659

ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. V.V ja Q.G vaidlustavad

maakohtu määrust osas, millega määrati V.V ja Q.G eestkostjaks Tallinna linn. L.A

vaidlustab maakohtu määrust osas, millega võeti temalt täielikult ära lapse L.A isiku- ja

varahooldusõigus ja määrati eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni vanema

hooldusõiguse taastamiseni Tallinna linn. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja

§ 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

30. L.A esitas 09.06.2025 seisukoha lisadena täiendavad tõendid (IMG_6013, IMG_6008,

IMG_6005, IMG_6004, IMG_6006, IMG_6007, Attestation_Asile_Sorokina_30.04.2025,

vahistamine X-XX-XXXX Q.G lasteasutus). TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus palus esitada

võõrkeelsete tõendite (IMG_6013, IMG_6008, IMG_6005, IMG_6004, IMG_6006,

IMG_6007, Attestation_Asile_Sorokina_30.04.2025) tõlked eesti keelde, kuid L.A tõlkeid ei

esitanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid tähelepanuta. Ringkonnakohus

võtab asja materjalide juurde tõendina L.A esitatud Harju Maakohtu 04.06.2025 määruse

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX.

31. V.V ja Q.G leiavad, et maakohus ei arvestanud nende tahet ega lähtunud lapse parimatest

huvidest kasvada oma pereliikme (vanaema juures), sh ei ole maakohus piisavalt

põhjendanud, miks eelistati eestkostja määramisel lapse lähedasele isikule kohalikku

omavalitsust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on piisavalt analüüsinud

puudutatud isikute väiteid ning oma otsustust põhjendanud, lähtudes seejuures laste

parimatest huvidest (PKS § 123). Nii lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka

Tallinna linn on menetluses avaldanud, et vanaema ei ole tulnud toime poiste turvalisuse ja

hariduse tagamisega (dtl 481–482, 504). Seda on tunnistanud ka F.S ise (dtl 481). Seda

kinnitab kolleegiumi hinnangul ka Politsei- ja Piirivalveameti vastus päringule, milles on

toodud välja korduvad õigusrikkumised alates 01.01.2024–31.01.2025 V.V ja Q.G poolt (dtl

473–475), sh ajal, mil poisid elasid vanaema juures. Muuhulgas on L.A esitanud

ringkonnakohtule tõendina Harju Maakohtu 04.06.2025 määruse, mille alusel vahistati Q.G

kuni 02.08.2025 ning paigutati viivitamatult Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe

õppekeskusesse (dtl 798–802). Arvestades menetlusosaliste seisukohti ning esitatud tõendeid

kogumis ei teki kolleegiumil veendumust, et F.S oleks praegusel juhul sobivaks isikuks, kes

tuleks toime V.V ja Q.G üle eestkoste teostamisega (PKS § 174 lg 3). V.V ja Q.G käitumine

ega suhtumine vanaemasse ei ole muutunud (dtl 572 ja 576). Seega on maakohus õigesti

leidnud, et kuna puudus sobiv füüsiline isik, oli põhjendatud määrata Tallinna linn Q.G ja

2-24-14416

V.V eestkostjaks kuni hooldusõiguse peatamise aluste ära langemiseni või kuni laste

täisealiseks saamiseni (PKS § 175 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jäävad nii V.V kui ka Q.G

määruskaebused rahuldamata.

32. L.A on vaidlustanud maakohtu määrust tema hooldusõiguse ära võtmise osas alaealise

lapse W.E suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna L.A määruskaebuse väited alust

maakohtu määruse muutmiseks ning põhjendab seda alljärgnevalt.

33. Kuigi L.A 09.06.2025 avalduses sisalduv menetluslik taotlus vaidlustatud maakohtu

määruse tühistamiseks ka resolutsiooni p-s 1 tehtud otsustuse osas ei ole esitatud kaebetähtaja

jooksul, märgib kolleegium järgmist. Maakohus on tuvastanud, et L.A-l esineb objektiivne

takistus hooldusõiguse teostamisel, sest ta ei viibi Eesti Vabariigis, kus elavad alaliselt tema

lapsed (V.V ja Q.G). Kolleegiumile nähtub ka määruskaebemenetluses esitatud väidetest, et

L.A viibib jätkuvalt välismaal, mistõttu esineb ka käesoleva määruse tegemise ajal objektiivne

takistus hooldusõiguse teostamiseks. Lisaks on maakohus tuvastanud, et varasemalt, enne

kohtumenetluse algust, alates 2019. a on vanemad vajanud tuge laste eest hoolitsemisel.

Vaatamata lastekaitse spetsialistide vestlustele vanematega pole vanemad tunnistanud

probleeme laste kasvatamise ja nende käitumisega. Ka enne L.A Eestist lahkumist oli Q.G-l ja

V.V-l arvukalt intsidente politseiga ning käitumisprobleemid koolis (dtl 16, 95, 473). Seega

on maakohus õigesti leidnud, et L.A-l ei esine ainult formaalne takistus hooldusõiguse

teostamisel, vaid tuvastatud on puudujäägid tema vanema hooldusõiguse teostamisel pikema

aja jooksul.

33.1. Maakohus on ka õigesti selgitanud, et pelgalt vanema välisriigis viibimine ei ole

põhjuseks, miks tema hooldusõigus tuleks peatada. Lapsevanemad võivad elada erinevates

riikides, kuid kui kokkuleppel suudetakse laste hooldusõigust teostada, ei ole alust

eemalviibiva vanema hooldusõiguse piiramiseks. Maakohus on siiski tuvastanud, et L.A ei ole

oma välisriigis viibimise ajal teostanud hooldusõigust laste seadusliku esindajaga (kuni

03.10.2025 laste ema, alates 04.10.2025 Tallinna linn ning laste vanaema) kokkuleppel.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et L.A-l ei ole olnud tegelikult objektiivset takistust asuda

laste eest hoolitsema ning nende olukorda parandama Eestis, vaid vanem on ise avaldanud, et

ei plaani Eestisse naasta, mistõttu on ta loobunud hooldusõiguse teostamisest. Sealhulgas on

maakohus tuvastanud, et L.A nõustus 08.01.2025 ärakuulamisel hooldusõiguse peatamisega

V.V ja Q.G suhtes, kuna ta ei viibi Eestis (dtl 158).

33.2. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et praegusel juhul ei ole L.A-lt võetud osaliselt

või täielikult ära V.V ja Q.G hooldusõigust, vaid vanema hooldusõigus on peatatud PKS §

140 tähenduses. Kui tulevikus langevad ära hooldusõiguse peatamise aluseks olnud asjaolud,

siis on võimalik lõpetada L.A hooldusõiguse peatamine V.V ja Q.G suhtes. Praegusel juhul ei

nähtu asja materjalidest, et hooldusõiguse peatamise alus oleks ära langenud. L.A ei ole

Eestisse naasnud ka määruskaebemenetluse ajal, olenemata sellest, et 17.05.2025 eraldati L.A

tema juurest ja toimetati Eestisse ning Q.G on paigutatud alates 04.06.2025 kinnisesse

lasteasutusse (dtl 798–802). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul vanem näidanud ka

praegusel juhul valmisolekut hooldusõiguse teostamiseks ega koostöö tegemiseks lapsi

kasvatavate isikutega, mistõttu ei oleks võimalik tuvastada hooldusõiguse peatamise aluseks

olnud asjaolude äralangemist hooldusõiguse ennistamiseks V.V ja Q.G suhtes.

34. Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et L.A-lt tuli ära võtta täielikult W.E

isiku- ja varahooldusõigus (PKS § 134 lg 1 ja lg 3, PKS § 135 lg 2). Maakohus on õigesti

kaalunud L.A hooldusõiguse peatamist W.E suhtes sarnaselt V.V ja Q.G-ga ning arvestanud,

et L.A ning kaksikute vanus on erinev, poisid käivad juhutöödel ning on sellisel määral

2-24-14416

iseseisvunud, et isa poolne hooldusõiguse rikkumine ei avalda neile sarnast mõju, nagu L.A-

le. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa suutmatus L.A huve tagada ei ole ajutise

iseloomuga (Harju Maakohtu 04.10.2024 määruse rikkumine, teise hooldusõigusliku vanema

loata lapsega Eestist lahkumine, lapse varjamine ja lapse koolikohustuse täitmata jätmine on

kestnud vähemalt 6 kuud ning lähimas tulevikus ei ole näha selle olukorra muutumist),

mistõttu ei esinenud alust hooldusõiguse peatamiseks. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et

puuduvad igasugused objektiivsed põhjendused, miks koolikohustuslik laps peaks pikalt

sõitma ringi isaga Euroopas, ilma koolihariduseta, ilma lähedaste inimesteta (vennad,

vanaema, ema).

34.1. L.A on välja toonud, et maakohus ei võtnud arvesse L.A enda soovi jääda isa juurde

ning seda, et L.A on väljendanud korduvalt, et ta ei soovi minna tagasi vanaema juurde. Harju

Maakohus on 04.10.2024 määrusega määranud L.A, V.V ja Q.G eestkostjaks Tallinna linna.

Harju Maakohus ei ole ka 04.04.2025 tehtud lõpplahendis määranud eestkostjaks F.S-i .

Seetõttu on L.A ekslikult leidnud, et L.A-l tuleks tagasi vanaema juurde minna. Sealhulgas ei

rahuldata hooldusõiguse lõpetamise avaldust juhul, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb

hooldusõiguse üleandmisele vastu (PKS § 137 lg 2 p 1). L.A on käesoleva määruse tegemise

ajal 7-aastane, mistõttu L.A ei mõista ega suuda hinnata veel isa hooldusõiguse puudulikust

teostamisest tulenevaid tagajärgi tema tulevikule (hariduse omandamine, suhted lähedastega).

Asja materjalidest ei nähtu, et L.A oleks korduvalt väljendanud, et ei soovi minna tagasi

vanaema juurde. 08.01.2025 ärakuulamisel avaldas L.A, et soovib muidu elada isaga, aga

sooviks näha ka ema ning vendadega koos elada (dtl 158, ajamärge 00:53:29). Seda on L.A

kinnitanud ka pärast Eestisse naasmist talle määratud esindajale (dtl 824).

34.2. Lisaks on L.A välja toonud, et L.A üle andmine Eesti ametivõimudele on tema

vanemlike õiguste ja lapse õigustest perekonnaelule tõsine rikkumine (EIK art-d 6 ja 8, lapse

õiguste konventsioon art 9). Ringkonnakohus ei tuvasta, et praegusel juhul oleks rikutud

õigust õiglasele kohtumenetlusele või õigust era- ja perekonnaelu austamisele (EIK art-d 6 ja

8). Ringkonnakohus märgib, et lapse õiguste konventsiooni art 9 sätestab, et osalisriigid

tagavad, et last ei eraldata vanematest vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad

ametivõimud, kelle otsuseid võib kohtus uuesti läbi vaadata, otsustavad kooskõlas kehtivate

seaduste ja menetlusega, et niisugune eraldamine toimub lapse huvides. Niisugune otsus on

vajalik erijuhtudel, nagu siis, kui vanemad kohtlevad last julmalt või jätavad ta hooletusse või

kui vanemad elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. Käesolevas

tsiviilasjas on Harju Maakohus 04.10.2024 määrusega peatanud L.A hooldusõiguse W.E

suhtes, mistõttu esines seaduslik alus W.E eraldamiseks isast, s.o rikutud ei ole ka lapse

õiguste konventsiooni art-t 9.

34.3. Seega on maakohus põhjendatult ja kaalutletult, lähtudes W.E parimatest huvidest,

L.A-lt täielikult ära võtnud W.E hooldusõiguse ning määranud W.E eestkostjaks Tallinna

linna. L.A ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jõuda teistsugusele järeldusele.

Kui tulevikus langevad ära hooldusõiguse teostamist takistavad asjaolud, saab L.A pöörduda

kohtu poole hooldusõiguse taastamise avaldusega.

35. Eeltoodust tulenevalt ei anna V.V, Q.G ega L.A määruskaebuste väited alust maakohtu

määruse muutmiseks. Määruskaebuseid ei rahuldata.

36. Kuivõrd määruskaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohus

TsMS § 171 lg 1 alusel L.A kanda, v.a laste menetluskulud, mis jäävad riigi kanda. Toimiku

materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel määruskaebemenetluses rahaliselt

2-24-14416

kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud. Seega ei ole vaja menetluskulude suurust

rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi tasu suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)