2-24-135335/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-135335

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O. B. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2422.41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479; asukoht

XXX 10149), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post

XXX)

Kostja: O. B. (IK XXX, rahvastikuregistris kehtivad

elukohaandmed puuduvad, menetlusdokumendid kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi O. B. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista O. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS I ja kostja vahel

05.02.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev:

2.1.

põhivõlgnevus 1607.98 eurot;

2.2.

intress 24.47 eurot;

2.3.

võla sissenõudmiskulu 50 eurot;

2.4.

viivis 219.54 eurot perioodi 28.06.2024 – 05.09.2025 (k.a) eest;

2.5.

viivis põhivõlalt (1607.98 eurot) alates 06.09.2025 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 86% ulatuses O. B. kanda ja 14% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 507 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

6. Välja mõista O. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 447.20 eurot

(62% 520 eurost) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

1(7)

täitmiseni.

7. O. B.l tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole XXX viitenumbriga 717613955.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult O. B. (kostja) 1970.59 euro saamiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas

Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

Hageja esitas 07.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

1607.98 eurot, intressi 193.10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 217.57 eurot ja

lisanduva viivise nõudes.

Harju Maakohus saatis 11.02.2025 määrusega tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru

Maakohtule.

2. Vastuseks kohtu 03.03.2025 määruses (hagiavalduse käiguta jätmine puuduste

kõrvaldamiseks) nõutule esitas hageja 26.03.2025 täiendavad selgitused.

3. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja AS I vahel 05.02.2024 sõlmitud

järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja järelmaksuga kauba maksumusega 1607.98

eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 22% aastas ja krediidikulukuse määras 48,83%.

Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

20.03.2024 – 20.11.2024. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa ega intressi katteks.

Kostja võlgneb lepingu alusel põhivõlana 1607.98 eurot ja intressi kuni 4. osamakseni

20.06.2024 kogusummas 193.10 eurot.

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja

17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mille tõttu

krediidiandja saatis talle 27.06.2024 teatise lepingu lõpetamise kohta.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 1607.98 eurot alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o 28.06.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.02.2025

lepingus kokku lepitud viivisemääras 22% aastas, summas 217.57 eurot, ja lisanduvat viivist.

Esialgne võlausaldaja loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõude

2(7)

kõrvalnõudeid, mille kohta on saadetud teatis kostjale. Hagejale on tekkinud võlgnevuse

sissenõudmisega kulud 50 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas hageja

kostja maksevõimet kostja taotluses esitatud andmete ja maksehäireregistristest nähtuva

põhjal. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 210.22 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik

kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 689.78 eurot (900-

210.22).

Täiendavates selgitustes hageja leiab, et kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada saadud

krediidisumma 1607.98 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

28.06.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 22,00% aastas.

4. Hagimaterjalid toimetati kostjale 18.06.2025 määruse alusel kätte 05.07.2025 avalikult

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks ja tema ärakuulamiseks taotluse esitamiseks aega 14 päeva määruse

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 21.07.2025, ega käesoleva

lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.

KOHTU SEISUKOHT

5. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 2422.41 eurot, s.h põhinõue 1607.98 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

6. Kohus märgib, et hageja on kohtule avaldanud, et kui kohus asub seisukohale, et

krediidiandja ei ole järginud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb

kostjal tagastada põhivõlgnevus ja tasuda lepingujärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest

(algses nõudes taotletud suuruses). Samas ei ole hageja teatanud, et ta algsest nõudest (s.h

mõnest selle eraldivõetavast nõudest) loobuks. Kohus lahendab seega hageja nõude tervikuna,

lähtudes algsest nõudest (s.o põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõude

osas).

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga järelmaksulepingut (dtl 38-39) sõlmides krediidiandja

tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega

on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud

kostjale krediiti (kauba eest järelmaksuna tasumist) 1607.98 eurot.

Kostjal oli vastavalt kokkulepitule kohustus tagastada krediidisumma maksegraafiku järgi

20.03.2024 kuni 20.11.2024 igakuiste 210.22 euro (viimasel kuul 210.21 eurot) suuruste

maksetega (dtl 39). Kostja ei ole teinud krediidiandjale lepingu täitmiseks ühtegi makset, olles

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, seega on leping kohtu hinnangul

kehtivalt üles öeldud 27.06.2024.

3(7)

8. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

9.

05.02.2024 sõlmitud lepingus on avaldatud krediidi kulukuse määr 43,83% aastas, mis

jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue

kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2024 17,36% aastas, kolmekordne määr

seega 52,08%).

10. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Seadus ei näe

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma

suurusest või laenuperioodi pikkusest.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te

3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada

(RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

11. Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist 08.01.2025 ja 03.03.2025 määrustes. Kohus selgitas mh, et hagist peab iga

lepingu puhul nähtuma, milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või

kontrollinud võlgnikul sissetulekute ning teiste finants- ja muude kohustuste olemasolu ja

suurust. Kui krediidiandja ei ole kostjalt konto väljavõtet küsinud, siis peab hageja tõendama,

et kostja kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse (s.h arvestades kostja

olemasolevaid kohustusi) hindamiseks.

Hageja selgituste põhjal on kostja maksevõimelisust hinnatud kostja taotluses esitatud ja

maksehäireregistrist nähtuvate andmete põhjal. Hageja on kohtule esitanud täiendavalt

krediidiandja üldsõnalised selgitused tarbija krediidivõimelisuse hindamise protseduuri kohta.

Kostja taotluse (dtl 53) järgi on tema sissetulek 900 eurot, igakuised kohustused puuduvad.

Krediidiandja kinnitusel maksehäireregistrite andmetel krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 54).

12. Kohus, tutvunud toimikumaterjalide ja hageja selgitustega, leiab, et antud juhul ei saa

asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku

4(7)

laenamise põhimõtet.

Kohus leiab, et 05.02.2024 järelmaksulepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja kontrollinud

kostja esitatud teavet kohustuste kohta piisaval määral. Krediidiandja on lähtunud kostja

esitatud andmetest neid isegi mõistlikul määral kontrollimata. Krediidiandja ei ole enne

lepingu sõlmimist küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuid ainuüksi maksehäireregistri

andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste

olemasolu ja suurust. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes

teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta.

Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt enne järelmaksulepingu sõlmimist tema

sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid täiendavad dokumente või selgitusi küsinud või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata.

Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on

hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Tarbija esitatud andmete isegi mõistlikul määral

kontrollimata jätmise tagajärjeks on see, et tarbijad saavad võtta krediiti erinevatelt

krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale

finantseerides uute laenudega juba olemasolevate kohustuste tagasimakseid.

Krediidiandjat ei vabasta tarbija maksevõime kontrollimisest ka viide esitatud andmete

tõesusele tuginemisele. Kohus selgitas hagejale 03.03.2025 määruses, et kui hageja asub

seisukohale, et kostja jättis tahtlikult esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-le 3 ja 4 või

võltsis krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti (VÕS § 4034 lg 7 viimane lause), tuleb hagejal tõendada, milline

kostja esitatud teave oli vale/puudulik või võltsitud, mis tõi kaasa krediidivõimelisuse vale

hindamise. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et kostja esitatud

andmete kontrollimisel on kostja tahtlikult jätnud küsitud teabe esitamata või esitanud

võltsitud teavet.

Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkudes.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks

kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi

osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud

(RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).

14. Käesoleval juhul on kõikide maksegraafikujärgsete maksete tähtaeg saabunud (viimane

osamakse 20.11.2024). Kostja on lepingu alusel saanud krediiti 1607.98 eurot ja ei ole teinud

ühtegi tagasimakset. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS §

401 kohaselt saadud krediit lepingu lõppemisel tagasi maksta. Kostja võlgneb seega hagejale

1607.98 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. Hageja on taotlenud kostjalt maksegraafikujärgsetelt osamaksetelet tasumata intressi

väljamõistmist. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärjest on hagejal õigus üksnes

intressile seadusjärgses määras. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär

5(7)

01.01.-30.06.2024 4,50% aastas.

Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud vähendatud intressi arvestust, arvutab kohus

maksegraafiku põhjal ise välja kostja poolt hagejale järelmaksu osamaksetelt tasumisele

kuuluva seadusjärgse intressi (arvutatud intressikalkulaatori abil) kuni lepingu ülesütlemiseni

27.06.2024: perioodi 05.02.-20.03.2024 eest 8.90 eurot (summalt 1607.98 eurot), perioodi

21.03.-20.04.2024 eest 5.60 eurot (summalt 1469.42 eurot), perioodi 21.04.-20.05.2024 eest

4.81 eurot (summalt 1305.34 eurot), perioodi 21.05.-20.06.2024 eest 4.33 eurot (summalt

1134.79 eurot) ja perioodi 21.06.-27.06.2024 eest 0.83 eurot (summalt 960.20 eurot), kokku

intress summas 24.47 eurot.

16. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud viivisemääras 22% aastas alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.06.2024.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest võlgniku vastu

viivisenõude tekkimist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast

kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kuivõrd käesolevas asjas tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94

lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär (4,50% aastas), ei ole hagejal õigus nõuda VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist (vt nt TrtRnKo

30.05.2025, 2-24-112647/14, p 14).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud seadusjärgse viivise (arvutatud viivisekalkulaatori abil) 219.54 eurot ja lisanduva

viivise alates 06.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

17. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud

sissenõudekulusid 50 eurot kolme tasulise kirja saatmise (05.07.2024 – 25 eurot (dtl 59-61),

13.08.2024 – 5 eurot (dtl 62), 30.08.2024 – 5 eurot (dtl 63)) ja muude makseviivitusega

tekkinud kulude (15 eurot) eest. Laenusaaja ei vabane sissenõudmistasu maksmise

kohustusest, sest tegemist ei ole laenuga seotud tasuga, vaid õiguskaitsevahenditega

kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt TrtRnKo 17.06.2022, 2-21-125271, p 9).

Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 50 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja

kasuks välja.

18. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1607.98

eurot, intressi 24.47 eurot, viivise 219.54 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja lisanduva

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 06.09.2025 kuni põhivõlgnevuse

1607.98 eurot tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

20. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 2081.28 eurot (põhinõue 1607.98

6(7)

eurot + intress 24.47 + viivis 219.54 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + viivis ühe aasta eest

seadusjärgses viivisemääras 11,15% aastas 179.29 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest

hagihinnaga 2422.41 eurot umbes 86%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 86% kostja kanda

ja 14% hageja kanda.

21. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 350 eurot ja

hageja esindaja kulud 527 eurot (menetluskulude nimekirja järgi koosneb maksekäsu

kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikulust 507 eurot (3 tundi tunnihinnaga 169 eurot,

käibemaksuta)).

Kohus leiab, et riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 484 2) on

põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507

eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud

tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike

arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua

kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja

mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 520 eurot (350 + 20 +

150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 447.20

eurot (86% 520 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

22. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

7(7)