3-25-2138/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2138

Määruse kuupäev

5. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla

vastu tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vaideotsuse

kättetoimetamise ja koostamise hilinemisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 26. juunil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palus nõuda vanglalt materjalid seoses kahjunõudega nr

1-9/2-25/137-2. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse advokaadi saamiseks ja menetlusabi

taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 1. juuli 2025. a määrusega esitatud kaebuse käiguta, andes selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3. Kaebaja esitas 10. juulil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et edastab

kohtule lisad, mis on ainult väike osa. Kui alguses olid vanglapoolsed hilinemised mõned

kuud, siis hiljem hilinemised pikenesid. Kaebaja pöördus kaebustega Justiitsministeeriumi ja

kohtute poole, kuid tagajärge pole. Seega tuleb hüvitada rahas. Kui vangla ei soovi lahendada

kaebaja probleemi plätude ja mütsiga, siis ei jää muud üle, kui maksta kaebajale raha.

Arvestades, et hilinemisi on väga tihti ja väga pikaajalised, siis on õiglane need hüvitada

rahas.

4. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 1. augustil 2025 kohtueelse menetluse

dokumendid.

5. Tartu Halduskohus jättis 25. augusti 2025. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse teist korda

käiguta, andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning jättis kaebaja taotluse

riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 2. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Kohus tõlgendas 25. augusti 2025. a määruses, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju

hüvitamist selle eest, et kaebaja sai 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/230-2 kätte

viiekuulise hilinemisega ning vaideotsus koostati samuti hilinemisega. Kohus lisas, et kui

kohus on kaebaja tahet valesti mõistnud ning kaebaja eesmärk on esitada kaebus Tartu Vangla

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks mõne muu tegevuse eest, siis tuleb kaebajal lühidalt ja

arusaadavalt selgitada kes, millal ja millise tegevusega kaebajale kahju tekitas. Eelnev

tähendas muuhulgas seda, et kui kaebaja eesmärk on nõuda kahju hüvitamist mõne muu

kaebaja pöördumise tähtaegselt lahendamata jätmise eest, siis tuleb kaebajal puuduste

kõrvaldamise avalduses välja tuua, milliste pöördumiste lahendamata jätmise eest kaebaja

kahju hüvitamist nõuab.

9. Vastusena 25. augusti 2025. a määrusele esitas kaebaja 2. septembril 2025 puuduste

kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja rõhutas, et olukord on tõsine, sest vangla jätab juba

meelega kaebaja pöördumised lahendamata. Näiteks jättis vangla lahendamata kaebaja neli

kahjunõuet, samuti 2024. aastal kahjunõue nr 1-13/24/493-1. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist

kohtu äranägemisel või 5000 eurot. Samuti kahjunõue 30. mai 2025 nr 1-9/2-25/263-1 täitmist

ning 21. mai 2025 nr 1-9/2-25/2571 ja teised.

10. Arvestades, et kaebaja ei ole 2. septembril 2025 vastu vaielnud kohtu tõlgendusele ning

kaebaja ei selgitanud, et nõuab 2. septembri 2025. a vastuses välja toodud pöördumistele

vastamata jätmise eest kahju hüvitamist, vaid kaebaja on pöördumiste lahendamata jätmiste

kohta toonud üksnes näiteid ning seejuures jätnud pöördumiste loetelu lahtiseks, siis mõistab

kohus jätkuvalt, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks selle eest, et kaebaja sai 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/230-2 kätte

hilinemisega ning vaideotsus koostati samuti hilinemisega, millega alandati kaebaja

inimväärikust.

11. Kohtu hinnangul tuleb J. Kolesnikovi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis

näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

12. Asjaolu, et Tartu Vangla ei ole menetlustähtaegadest kinni pidanud, ei saa kaebaja õigusi

intensiivselt riivata. Kuigi vangla võis põhjustada kaebajale teatud heaolu langust, siis ei

takista vangla tegevus kaebaja õiguste efektiivset kaitsmist. Kui vangla ei lahenda kaebaja

vaiet (või ka muud pöördumist) tähtaegselt, siis on kaebajal võimalik vaidemenetluse korras

eraldi vaidlustada vangla viivitust (haldusmenetluse seaduse § 72 lg 3 p 1) ning pöörduda

vaide (või muu pöördumise, sh kahju hüvitamise taotluse) tähtaegselt lahendamata jätmise

korral põhivaidluse esemega seonduvalt otse kohtusse (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5

ja 8). Ülemääraselt koormavaks ei saa pidada seda, et kaebaja peab oma avalduste menetluse

käiku, sh tähtaegade järgimist, ise jälgima, kuivõrd vastavate avalduste esitamine on kaebaja

enda huvides ning on kaebaja enda otsustada, kui palju avaldusi ta vanglale esitab. Muuhulgas

on kaebajal võimalik pöörduda ise vangla poole, et küsida vaide lahendamise hetkeseisu ning

võimaliku vaideotsuse ja edasikaebamise võimaluste kohta.

13. Tartu Vangla 23. mai 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/137-2 nähtuvalt koostas vangla

tõepoolest 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse seaduses ettenähtud tähtaega ületades ning selle

kättetoimetamisega hilineti, mida ei saa pidada õiguspäraseks, kuid tegemist ei ole selliste

rikkumisega, mida võiks pidada kaebaja inimväärikust alandavaks. Et Tartu Vangla 23. mai

2025. a otsuse nr 1-9/2-25/137-2 järgi ei esitanud kaebaja vanglale pöördumisi seoses

puuduoleva vaideotsusega, st kaebaja ei näidanud vaidemenetluse vastu üles huvi, siis ei

saanud kaebajale vangla tegevusetuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi, mis võiks põhjustada

talle hüvitatavat mittevaralist kahju. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud

ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Kuna

kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või

rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Lisaks on vangla

vaideotsuse lahendamise ja vaideotsuse kättetoimetamise viibimise ning sellega kaasnevate

võimalike ebameeldivuste pärast kaebaja ees 23. mai 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/137-2

vabandanud, millega vangla on osaliselt oma rikkumise heastanud.

14. Ka lisab kohus, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut

koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või

vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida

käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti

kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne

isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked

vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise

vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost

vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse

ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul

selliseid asjaolusid ei nähtu.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

16. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

17. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)