2-25-11802/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-11802

Tsiviilasi

A.N , B.Q , L.X ja K.U hagi O.P vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

A.N nõude osas 2462 eurot 58 senti

B.Q nõude osas 2093 eurot 22 senti

L.X nõude osas 2016 eurot 72 senti

K.U nõude osas 2016 eurot 72 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A.N (isikukood XXX)

Hageja II: B.Q (isikukood XXX)

Hageja III: L.X (isikukood XXX)

Hageja: IV: K.U (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja W.O

Kostja: O.P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista O.P-lt A.N-i kasuks alates 1. juunist 2025 kuni A.N-i täisealiseks saamiseni

(s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxx) igakuine elatis 273 eurot 62 senti kuus [282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)- 28 eurot 12 senti (1/8 poolest lasterikka pere toetusest) ].

Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause ning § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista O.P-lt B.Q kasuks alates 1. juunist 2025 kuni B.Q täisealiseks saamiseni (s.o

kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) igakuine elatis 232 eurot 58 senti kuus [282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)- 28 eurot 12 senti (1/8 poolest lasterikka pere toetusest) x

0,85]. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ning § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. B.Q elatise

suuruse arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 85% kasutamine, kui lõppeb O.P kohustus

tasuda A.N-ile elatist.

4. Mõista O.P-lt L.X-i kasuks alates 1. juunist 2025 kuni L.X-i täisealiseks saamiseni

(s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) igakuine elatis 224 eurot 8 senti kuus [282 eurot 31

senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 28 eurot 12 senti (1/8 poolest

lasterikka pere toetusest) x 0,85]. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ning § 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

L.X-i elatise suuruse arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 85% kasutamine, kui lõppeb

O.P kohustus tasuda B.Q-le elatist.

5. Mõista O.P-lt K.U kasuks alates 1. juunist 2025 kuni K.U täisealiseks saamiseni

(s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxx) igakuine elatis 224 eurot 8 senti kuus [282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50

eurot (50% lapsetoetusest)-28 eurot 12 senti (1/8 poolest lasterikka pere toetusest) x

0,85]. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ning § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. K.U elatise

suuruse arvutamisel tuleb lõpetada kordaja 85% kasutamine, kui lõppeb O.P kohustus

tasuda L.X-ile elatist.

6. Elatis tuleb tasuda A.N-i arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s Coop Pank

(selgitusega elatis) iga kalendrikuu eest ette (s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval).

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hagejad võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. A.N (hageja I), B.Q (hageja II), L.X (hageja III) ja K.U (hageja IV) esitasid 22. juulil

2025 Tartu Maakohtule hagi O.P (kostja) vastu, milles palusid kostjalt välja mõista igakuise

elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 22. juulist 2025 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 28. veebruari 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-

5333 piiratud kostja isiku- ja varahooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha määramise

küsimustes. Kostja ei tasu vabatahtlikult hagejate ülalpidamiseks elatist.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale 8. augustil 2025

saadetud kostja registrisse kantud e-posti aadressil XXX ning kostja on samal kuupäeval

kinnitanud dokumentide kättesaamisest. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise

kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (22. augustiks 2025) ega ka hiljem hagile

vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu määratud tähtajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et

ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

Hagejad on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras alates 1. juunist

2025. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli 1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200

eurot ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei

pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse

arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja lapse puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

4. Kohus mõistab kostjalt elatise hagejate kasuks välja elatise PKS §-s 101 sätestatud

miinimummääras alates 1. juunist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse

teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatis tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

7. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb jooksva kuu elatis kanda hageja I

kontole. Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

9. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse

tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik