2-24-142256/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142256

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi U. K.i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5865,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja D. K.

Kostja: U. K. (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja

mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,

elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 25.02.2025 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 03.10.2023 sõlmitud laenulepingust

nr AL3996414 tulenev põhivõlgnevus 4425,42 eurot, intressid 593,12 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 343,41 eurot ning sissenõudmiskulud 10 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 25.02.2025 põhivõlgnevuse (4425,42 eurot)

tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude osas esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja sõlmis 03.10.2023 hagejaga laenulepingu nr AL3996414, mille kohaselt andis hageja

kostja kasutusse laenusumma 4700 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni

lepingutasu summas 141 eurot.

Kostja esitas 02.10.2023 hagejale taotluse elektrooniliselt hageja veebilehe www.laen.ee

vahendusel. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele, mis on antud juhul

toimunud 01.05.2018 Eesti Post AS postkontoris, registreeruma hageja kodulehel. Taotluse

esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega

ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada hagejale taotlus. www.laen.ee veebilehel

registreerimise kuupäev: 01.05.2018 kell: 14:44, registreerimise IP 146.255.180.85. 02.10.2023

kostja logis sisse www.laen.ee veebilehele Smart-ID kaudu. 01.10.2023 esitas kostja esimese

taotluse, 02.10.2023 taotlust muudeti ning Placet Group OÜ aktsepteeris muudetud taotluse.

Taotluse esitamisel süsteem küsib nii PIN 1-te kui ka PIN 2-te. 03.10.2023 kostja allkirjastas

laenulepingu AL3996414.

Kõik laenulepingu AL3996414 dokumendid, sh hageja üldtingimused, olid edastatud kostja

taotluses märgitud e-posti aadressile XXX lepingu sõlmimisel 03.10.2023. Laenulepingu

dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma iseteeninduses.

Laenulepingu nr AL3996414 alusel teostas hageja kostja Swedbank pangakontole EEXXX

03.10.2023 väljamakse 4 559 eurot.

2.2. Kostja kohustus tagastama saadud laenu 72 osamaksena, osamakse suurusega 140,69 eurot.

Vastavalt laenulepingu Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi

kulukuse aastamäär 36,86%, intressimäär aastas 29,90%, viivise määr on 0,08% päevas ja krediidi

kogukulu 10 269,22 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuti: laenusumma 4 700 eurot,

intressimäär 29,90% aastas, igakuine tagasimakse 140,69 eurot, maksekuupäev 18. kuupäev ja

lepingutasu 141 eurot.

Vastavalt laenulepingu nr AL3996414 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3

maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus nõuda viivist määraga 0,08% päevas.

2.3. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited.

Kostja on enne laenu taotluse AL3996414 rahuldamist esitanud hagejale LHV Pank EEXXX

konto väljavõtte (periood 11.04.2023- 29.05.2023), LHV Pank EEXXX konto väljavõtte (periood

05.04.2023-02.10.2023), Citadele EEXXX konto väljavõtte (periood 05.04.2023-01.10.2023) ja

Swedbank EEXXX konto väljavõtte (periood 05.04.2023-01.10.2023).

LHV Pank EEXXX, LHV Pank EEXXX ja Citadele EEXXX konto väljavõtete analüüsimisel ei

olnud tuvastatud kostja sissetulekut ega finantskohustusi. Swedbank konto väljavõtte EEXXX

analüüsimisel oli tuvastatud kostja sissetulek Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ-lt: juunis 2023

1059,18 eurot (avanss 150 eurot ja 09.06.2023 töötasu 909,18 eurot), juulis 1342,37 eurot,

augustis 1662,57 eurot, septembris 1531,33 eurot. Kokku laekus juunist kuni septembrini 5

595,45 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1398,86 eurot.

Swedbank EEXXX väljavõtte (05.04.2023-01.10.2023) analüüsimisel tuvastatud kostja

finantskohustused: varasem Placet Group OÜ Laen.ee krediidikonto KK3276285 kuumaksega

154,50 eurot, Ferratum BANK PLC laen kuumaksega 186 eurot (17.09.2023 makse), BB Finance

OÜ laen kuumaksega 48,40 eurot (10.08.2023 makse). Kokku oli arvestatud kostja

finantskohustusi 388,90 eurot.

Teostati päringud 01.10.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee ja tuvastati, et kostjal puuduvad varasemad

ega kehtivad maksehäired. 02.10.2023 teostati päring maksuametile ja tuvastati et kostjal

puuduvad maksuvõlgnevused. Teostati päring rahvastikuregistrisse ja tuvastati, et kostjal ei ole

ülalpeetavaid. Lisaks teostati 02.10.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse ja tuvastati, et

kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Laenu taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1398,86 eurot (töötasu),

finantskohustuseks 154,50 eurot (Placet Group OÜ Laen.ee krediidikonto kuumakse) ja

igakuisteks majapidamiskuludeks 340 eurot. Lisaks eelmainitud Swedbank EEXXX väljavõtte

analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 1398,86 eurot, finantskohustusele 388,90 eurot,

taotleva laenu AL3996414 osamaksele 168,99 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised

majapidamiskulud summas 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu

AL3996414, sõlmimisel oli: 1 398,86 (sissetulek) – 388,90 (finantskohustused) – 340

(majapidamiskulud) – 168,99 (taotleva laenu AL3996414 osamakse) = 500,97 eurot. See tähendab

kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 500,97

eurot.

2.4. Kokku laenulepingu nr AL3996414 alusel oli teostatud tagasimakseid 1671,26 eurot.

Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 274,58 euro ulatuses põhiosa, 1 396,65 intressid ning

0,03 euro ulatuses viivised. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata põhiosa 4700

– 274,58 = 4425,42 eurot.

Laenulepingu nr AL3996414 alusel oli kostja viivituses augusti, septembri, oktoobri ja

novembrikuu osamaksetega. 18.10.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles

kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 01.11.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 19.11.2024 üles. Kuna ülesütlemise

hoiatus edastati kostjale e-posti teel 18.10.2024, siis vastavalt üldtingimuste punktile 13.1.1 on

kostja saanud ülesütlemise avaldus kätte 1 kalendripäeva möödumisel, ehk 19.10.2024.

2.5. Kostjal on tasumata intressid 593,12 eurot: augustikuu intressimakse 150,54 eurot,

septembrikuu intressimakse 149,88 eurot, oktoobrikuu intressimakse 144,38 eurot, ja novembrikuu

intressimakse 148,32 eurot. Hageja arvestab intresse alates 19.07.2024 arvestades põhiosa jääki

kuni 18.11.2024 (perioodis viivitatud päevi kokku 122), intressimääraga 0,08% päevas.

2.6. Laenuandja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohalduvad hageja üldtingimused, mille punkt 7.4

sisaldab järgmist tingimust: Kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja

sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on

laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja

hinnakirjale. Laenusaaja on kohustatud hüvitama laenuandjale kõik võla sissenõudmisega seotud

mõistlikud kulud, sh kohtu, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulud. Vastavalt hageja

hinnakirjale on tasulise võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu

kehtivusajal) eest 5 eurot.

Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 27.08.2024 (5 eurot) ja 26.09.2024 (5 eurot) kostja e-

postiaadressile XXX edastatud meeldetuletuste eest võla sissenõudmise kulude hüvitamist kokku

10 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile XXX

21.08.2024 ja 20.09.2024.

2.7. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates ülesütlemisele järgnevast päevast (20.11.2024)

viivisemäära 0,08% päevas alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

02.04.2025 ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostjale oli antud tähtaeg hagile

vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole. Arvestades, et hageja soovis asja läbivaatamist

kirjalikus menetluses, kostja hagile ei vastanud ning nõude summa jäi TsMS § 404 sätestatu

piiresse, määras kohus asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse. Kohus täitis

selgitamiskohustust üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl 234) ja veel eraldi kirjaga

(dtl 244). Kohus määras menetluses lõpptähtaja menetlusdokumentide esitamiseks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu (dtl 63), mille kostja on

digiallkirjastanud 03.10.2023. Digiallkirja konteineris on Placet Group OÜ poolt 28.08.2023

kinnitatud teenuste hinnakiri, laenuleping nr AL3996414 (Autolaen), lepingu üldtingimused,

maksegraafik, lepingueelne teave, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht.

Hageja on ka tõendanud, et kandis kostja kontole lõpuga 0377 03.10.2023 üle 4559 eurot (dtl 250).

Lepingus oli krediidi kulukuse määr 36,86%. Kohus kontrollis lepingu tagasimaksegraafiku alusel

krediidi kulukuse määra ning tuvastas, et see on arvestatud õigesti ega ületanud lepingu sõlmimise

ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra. Hageja väitel olid lepingudokumendid

kostjale saadetud e-postiga.

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival

andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on

välja makstud.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja

tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS

§ 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4

kohaselt ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3

sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija

esitatud teavet. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis

2.3. toodud väited. Tõenditena on hageja kohtule esitanud viidatud konto väljavõtted (4 tk) ja faili

„Laenulepingu AL3996414 sõlmimisel teostatud päringud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks“ (dtl 189), mis sisaldab taotluse andmeid ning otsuse tegemise aluseks olevate

päringute andmeid. Tõendist nähtub, et maksehäireregistri päringud on tehtud 01.10.2023. Kohus

palus selgitada, kuidas on võimalik, et laenutaotluse esitamise kuupäevana on märgitud

02.10.2023, kuid maksehäireregistrite päringute kuupäev on 01.10.2023. Hageja vastas, et kostja

registreeris end www.laen.ee veebilehel 01.05.2018 kell: 14:44, esitas 01.10.2023 esimese

taotluse ning 02.10.2023 taotlust muudeti; hageja aktsepteeris muudetud taotluse.

Maksehäireregistrite päringud tehti esimese taotluse raames, st 01.10.2023.

Tõendi kohaselt on rahvastikuregistrist päritud ülalpeetavate olemasolu (vastus 0). Päringud on

tehtud veel Ametlikesse Teadaannetesse ja maksuvõlgade kohta (mõlemad puudusid).

Esitatud konto väljavõttelt nähtub palga laekumine hageja väidetud summades (juunis 2023

1059,18 eurot, juulis 1342,37 eurot, augustis 1662,57 eurot, septembris 1531,33 eurot).

Hageja väitel tuvastas ta, et kostjal oli 3 finantskohustust:

varasem Placet Group OÜ Laen.ee krediidikonto KK3276285 kuumaksega 154,50 eurot,

Ferratum BANK PLC laen kuumaksega 186 eurot,

BB Finance OÜ laen kuumaksega 48,40 eurot.

Kohus märgib, et kostja Citadele kontolt lõpuga 4007 on debiteeritud intressi kaardi 4712 eest.

Tegemist ei saanud olla kolme eelpoolnimetatud finantskohustusega, sest neid kolme kohustust

tasus kostja Swedbanki kontolt lõpuga 0377. Kostja tegi hulgaliselt kandeid enda kontode vahel

selgitusega „plönn“. Uurides raha liikumisi, on võimalik aru saada, et kostja kandis oma

sissetuleku rahakoguja kontole (mille väljavõtet esitatud ei ole) ja tegi siis oma teistele kontodele

tagasikandeid. Teadmata on, kas rahakoguja kontolt nähtus täiendavaid finantskohustusi. Seega on

kohus seisukohal, et hageja ei ole täielikult välja selgitanud kostja finantskohustusi.

Konto väljavõtetest nähtub, et kostja elas selgelt üle oma võimete, st kulutas sissetulekust püsivalt

ja oluliselt enam. Puudujääki finantseeriski laenudena. Laene võttis kostja juurde järgmiselt: 5.

juunil Ferratum Bank PLC-lt 41 eurot, 16. juunil BB Finance OÜ-lt 500 eurot, 20. juunil BB

Finance OÜ-lt 500 eurot, 11. juulil Placet Group OÜ-lt 1820 eurot, 6. augustil Placet Group OÜ-lt

560 eurot, 26. augustil Ferratum Bank PLC-lt 249 eurot, 1. septembril Placet Group OÜ-lt 680

eurot, 8. septembril Ferratum Bank PLC-lt 700 eurot, 3. oktoobril Placet Group OÜ-lt 4700 eurot.

Konto väljavõtetelt nähtuvalt olid aga kostja kulutused (st deebetkirjed, v.a ülekanded enda teistele

kontodele) juulis kokku 2583,98 eurot, augustis 3188,71 eurot, septembris 2590,92 eurot.

Hageja on välja toonud, et arvestas kostja majandamiskuludeks laenutaotlusele märgitud 340

eurot. Vastavalt eelpool selgitatule tuleneb krediidiandjale seadusest ka kohustus kontrollida

tarbija esitatud teavet. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kuidagi kontrollinud

majandamiskulude hinnangu adekvaatsust. Kohus on ka seisukohal, et olukorras, kust kostja

pidevalt mitu korda kuus võttis laenu juurde ning kulutas iga kuu 1000-1500 eurot rohkem, kui

teenis, ei saanud hagejal kuidagi tekkida veendumust, et kostja suudab finantskohustused täita

kogu lepingu perioodi jooksul. Lühemas perspektiivis suudavad sellised võlgnikud varasemate

laenude tagasimakseid uute laenudega tasuda, kuid on selge, et selline tegevus viib võlaorjusesse.

Kohtu hinnangul oli see ka nii antud juhul. Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud

adekvaatselt kostja kulutusi, kohustusi ja laenuvõtmisharjumusi ning rikkus seeläbi

vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Kohus tegi hagejale selleks, et nõuet oleks võimalik mingis ulatuses rahuldada, ettepaneku määrata

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed uuesti ja teha ümberarvestus. Kohus selgitas, et

tagasimaksete uuesti määramisel tuleb arvestada tegelikult välja makstud laenusummaga ning

samaks peavad jääma tagasimaksete arv ja kuupäevad. Kui ümberarvestuse järgselt ei saa lepingut

kehtivalt üles öelduks lugeda (st kui kostjal ei oleks ümberarvestuse kohaselt lepingu üles ütlemise

ajal olnud võlga vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse osas), on hagejal võimalik esitada

edasiulatuv nõue. Seadusjärgset intressi ei saa edasiulatuvalt välja mõista perioodi eest, alates

millest seadusjärgse intressi määra teada pole (kuna see muutub 2 korda aastas).

Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse, tagasimakseid uuesti määranud ei ole. Hageja märgib,

et kostja on kokku teostatud tagasimakseid summas 1671,26 eurot ning vastavalt

ümberarvestusele kostjal on tagastamata 3019,47 eurot. Samuti arvestab hageja tasumata intresse

alates laenulepingu sõlmimise järgnevast päevast, s.o 04.10.2023 arvestades põhiosa jääki, kuni

laenulepingu AL3996414 ülesütlemiseni, so. 18.11.2024. Seisuga 18.11.2024 on sissenõutavaks

muutunud intresside summa 43,13 eurot.

6.2. Lepingu järgi tuli laen tagastada 72 osamaksega ajavahemikus 03.10.2023-18.09.2029. Laenu

tagastamise lõpptähtaeg ei ole seega saabunud. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Hageja seda teinud ei ole.

Hageja väitel on leping üles öeldud 19.10.2024. Tagasimaksete uuesti määramine ning

ümberarvestus mõjutab ka ülesütlemise kehtivust. Tagasimaksete uuesti määramise järel tuleb

tasutu arvestada uuesti määratud tagasimaksete katteks ning seejärel hinnata, kas kostja oleks üles

ütlemise ajal ikkagi olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega. Kuivõrd

hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus ka hinnata üles ütlemise eelduste

täidetust.

Kui eeltoodu kohaselt ei saaks lepingut kehtivalt üles öelduks lugeda (st eeldused oleks täitmata),

leping kehtiks ning kogu laenu tagastamise nõue ei oleks sissenõutav.

Lepingus olid ette nähtud annuiteetmaksed (lepingu üldtingimuste mõistetes maksegraafiku kohta,

dtl 67), mis tähendab, et igakuised maksed on võrdse suurusega ning põhiosa on maksest

suureneva osakaaluga. Kuid isegi kui arvestada ligikaudselt, kas algse maksegraafiku

põhiosamaksete tulba alusel või jagades väljamakstud laenusumma 73 osamakseks (osamakse

oleks 62,4 eurot) ning arvestades 1671,26 eurot nende katteks, oleks selge, et kostja ei saanud olla

19.10.2024 võlas. 1671,26 eurost jätkuks näiteks vähemalt 26ks 62-euroseks tagasimakseks (st

kuni 18.10.2025), või kui lepingu põhiosamaksete tulba alusel arvestada, oleks tasutud maksed

kuni 18.05.2027. Seega on kohus seisukohal, et ka juhul, kui hageja oleks tagasimaksed (sh koos

seadusjärgse intressiga) uuesti määranud, ei oleks kostja võlas, ega oleks olnud võlas lepingu üles

ütlemise teate saatmise ajal.

Seega ei ole hageja esile toonud, et kostjal oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt sissenõutavaks

muutunud võlg. Seega jääb hagi rahuldamata. Seejuures jääb rahuldamata ka võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, sest hageja ei ole esile toonud, et kostjal oleks olnud

sissenõudmiskulude tekkimise ajal võlg VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse järgselt.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 595 eurot ja õigusabikulud

150 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiga.

Hagiavaldusest ja hagiavalduse kohtule saatmise e-kirjast, mis on saadetud hageja e-posti

aadressilt ning esindajale antud volikirjast nähtub, et lepinguline esindaja jurist Darina Koivunen

on hageja töötaja ja et esindaja asukoht on hageja asukoht. TsMS § 175 lg 2 kohaselt,

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega ei kuulu

hagiavalduses märgitud õigusabikulu hagejale hüvitamisele. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole

hageja esindajal kohtumenetlusega seoses sõidukulusid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis

hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg

5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik