3-24-3310/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3310

Haldusasi

X. Xi ja Y. Ya kaebus Rae vallalt perioodil november 2023

– august 2024 tekitatud

varalise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X. X ja Y. Y

Vastustaja – Rae vald, esindajad Erik Niinemaa ja Helle

Semmel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt X. Xi ja Y. Ya kasuks solidaarselt

välja kahjuhüvitis 780 eurot.

2. Tagastada

X. Xi

tasutud riigilõivust 14,50 eurot

X. Xi

kontole nr

EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Mõista Rae vallalt kaebajate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 23,40 eurot.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebajate nimed ning kaebajate lapse nimi ja

sünniaeg tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.10.2025

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

3-24-3310

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X on Rae valla elanik olnud alates 2022. a maist. Tema laps J. J (sündinud

xx.xx.xxxx) on olnud Rae valla elanike registris ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras

alates 01.06.2022. Rae vallale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis X. X, et

ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) lasteaias

alates novembrist 2022. a.

2. Laps sai 09.10.2023 1,5-aastaseks. XXX ei pakkunud kaebajatele soovitud ajal

lasteaiakohta elukohajärgses lasteaias. Kaebajad leidsid lapsele koha erahoius

Coincraft OÜ, kus vaba kohta oli pakkuda alates 09.10.2023. Erahoiu, Rae valla ja

kaebaja vahel sõlmiti leping, millega XXX hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt

otse lastehoiule.

3. Kaebaja esitas 07.11.2024 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil 10.2023-

08.2024 tekitatud kahju 1010,10 eurot.

4. Rae vald jättis kaebaja taotluse 22.11.2024 rahuldamata.

5. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule 06.12.2024 kaebuse (korrigeeritud

05.02.2025 ja 14.08.2025).

6. Kohus võttis kaebuse menetlusse kaebajatele tekitatud kahju hüvitamise

nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuses põhjendatakse, et vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul

lasteaiakoha võimaldamata, mistõttu on tekkinud kaebajatele rahaline kahju: rohkem

on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla

lasteaedades on kohatasu hinna sees, ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid

koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.

Vald pakkus lasteaia kohta väljaspool teeninduspiirkonda, aga kaebaja ei olnud kohustatud

võtma vastu kohta mõnes muus teeninduspiirkonnas.

Korrigeeritud kaebuses täpsustavad kaebajad, et nõuavad kahju perioodil november 2023-

august 2024 tekitatud kahju eest. Samuti selgitavad nad, et tulumaksuga seonduv on raskesti

arusaadav, kuid neil ei pruugi olla võimalik olemasolevate mahaarvamiste tõttu 2023. a eest

täiendavat tulumaksutagastust saada, seega võtsid nad novembri ja detsembrikuu arvestusest

välja ja sel juhul on X. Xi puhul enammakstud toiduraha ja kohatasu kokku 153 eurot ning Y.

Ya puhul 718,90 eurot.

Kaebajad esitasid 14.08.2025 täiendavalt 2023. a ja 2024. a mahaarvamiste tõendid ning

selgitasid, et huvitegevus oli lepingu osaks. Sellekohast lepingu lisa neil esitada ei ole.

2. XXX palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Nõude korrigeerimisega on nõue muutunud ebaülevaatlikuks. Kohus oleks pidanud

kaebuse puuduste tõttu käiguta jätma.

2)

Vastustaja tuvastas nõude menetlemisel et kaebaja, Coincraft OÜ (Pilvekese lastehoid) ja

XXX sõlmisid 31.10.2023 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu nr 2023-0333

(lisa 1). Vastustaja vastas kaebajale 22.11.2024, et nimetatud lepingu kohaselt hüvitas vald

kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias.

2(9)

3-24-3310

Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingu alusel lapsevanem. Koolieelse

lasteasutuse seaduse (KELS) § 24 lg 3 punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia

lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust

omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus, vaid

lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Kuna

kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia

kohatasu määra ületavas summas. Eralastehoiu huviringide hüvitamise osas selgitas

vastustaja, et kuna hoius käivad kuni 4-aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja

integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil

eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised

huviringid, mille eest lapsevanemad samuti maksavad, mistõttu vald ei hüvita huviringide

tasu. Samuti puudus alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks, mistõttu jättis vastustaja kaebaja

nõude rahuldamata.

3)

Vastavalt ülalviidatud lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma

eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud

samal perioodil munitsipaallasteaias – 108 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse

kulu (547 eurot kuus) kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma XXX. Vastavalt

lepingu punktile 4.4 esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse

toidukulu kohta ning lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava

osa otse teenuse osutajale ehk Pilvekese lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt

täitnud. Sõlmitud leping ei näinud ette lapsele Coincraft OÜ (Pilvekese lastehoid) lastehoiu

toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi, vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1

kohustus lapsevanem X. X ise tasuma lapse toidukulu lastehoius täies ulatuses.

Kaebaja nõuab vastustajalt lapse lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil 11.2023 kuni

08.2024, summas 375,10 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud

munitsipaallasteaias. Lapsevanem võttis aga lepinguga kohustuse tasuda ise toidukulude eest

täies mahus. Seega pole vastustaja kahju tekitanud ega pea toiduraha hüvitama.

4)

Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, milliseid konkreetseid tegevusi tema viidatud

muusika- ja liikumistunnid sisaldasid ja millises mahus need tunnid lastehoius toimusid.

Samuti pole tõendatud asjaolu, et Pilvekese lastehoius toimunud huvitegevuste tasu oleks

kuulunud lapse munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Ka

munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning

lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Pilvekese lastehoiu poolt väljastatud ja

kaebusele lisatud lastehoiuteenuste arvetel pole huvitegevusi lahti kirjutatud ning viidatud on

vaid huvitegevuste tüki hinnale. Muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamise

nõue on põhistamata ja tõendamata.

5)

Kaebaja pole tõendanud, et vastustaja on tekitanud kahju kaebaja poolt enammakstud

tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata,

siis tuleb tal tõendada, et vastaval maksustamisperioodil oleks maha arvatava 1200 euro sisse

mahtunud ka lastehoiu kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele

vastustajalt. Kaebusele on 05.02.2025 puuduste kõrvaldamise käigus lisatud selgitus, et

kaebajatele on tulumaksu teema raskesti arusaadav, kuid nad mõistavad, et neil ei oleks

olemasolevate mahaarvamiste tõttu võimalik täiendavat tulumaksutaastust saada. Vastustajale

jääb arusaamatuks, kas kaebaja loobub väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamise

nõudest või mitte. Kui ei, siis soovib vastustaja kaebajatelt täpset arvutuskäiku, mille alusel

kaebajate väidetav nõue kujuneb, et oleks võimalik esitada vastuväited. Kuivõrd kaebaja

eeltoodud asjaolusid tõendanud pole, puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu

hüvitamiseks vastustaja poolt.

3(9)

3-24-3310

6)

Arusaamatuks jääb, milles seisneb kaebuse tekstis viidatud enammakstud kohatasu nõue.

Lapsevanem kohustus tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud

tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava

lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt viidatud lepingu punktile 3.1.7 tasuma XXX ja

vastustaja on oma kohustused täitnud.

7)

Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha

lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse rahastuse osas. Kohatasu

määras, mida lapsevanem oleks pidanud tasuma munitsipaallasteaias jäi vastustaja kanda,

vastustaja on oma kohustused täitnud. Toidukulude tasumine jäi lepinguga kaebaja kanda,

tulumaksu hüvitamist rahastamise leping ette ei näinud. Seega pole vastustaja kaebajate õigusi

rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks pole ükski eelnimetatud

eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae valla vastu esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

8)

Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, millist asjaolu millise tõendiga ta tõendada soovib.

Vastustaja ei pea ega saa omal initsiatiivil arvata ega tuletada, mida kaebaja, millise tõendiga

tõendada soovib. Kaebus on esitatud puudustega ja kaebajate 05.02.2025 täiendavad

selgitused teevad nõude veel ebaselgemaks. Ka tõendina nr 4 lisatu pole ilmselt see, mis

kaebuses märgitud (Lapsehoiuteenuse rahastamise leping Rae vald 2023.asice – erahoiukoha

leping) ja mida kohus nõudis, ning tõend 3 on poolik ekraanitõmmis, mis ei lähe kokku nende

avalduse andmetega, mis vastustaja süsteemis (vastuse lisa 2). Kaebus oleks tulnud jätta

tervikuna menetlusse võtmata ning tagastada kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

4. Seega peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1)

kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu

kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik

seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi

kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid

vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab

muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu

(VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega.

5. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil

kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha

võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline

kohustus on olemuslikus osas vastaval kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem

kui 20 aastat. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või

linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

4(9)

3-24-3310

6. Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. X. Xi ja lapse

elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas alates 2022. a-st, tegemist on sama

elukohaga. Kaebaja on lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda

ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud xx.xx.xxxx ning Rae valla

elanikuna registreeritud 01.06.2022) taotleti lasteaiakohta 01.06.2022. Kohta taotleti

alates novembrist 2022, laps sai 1,5-aastaseks 09.10.2023. Laps hakkas erahoius käima

09.10.2023 ja käis seal kuni augustini 2024. a.

7. Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubab omavalitsusüksusel vanema nõusolekul

asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega,

on Riigikohus selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest

saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja

sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse

kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebajad olid sunnitud sõlmima lepingu

erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud

kaebajate lapsele lasteaiakohta. Kohtuasja asjaoludest ilmneb, et kaebajatel oli soov

panna laps munitsipaallasteaeda ja selleks esitati vastav taotlus vastustajale mõned

kuud pärast lapse sündi. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud seega kaebajate

vabatahtlik valik. Ka juhul, kui kaebajad oleksid erahoiu koha otsimata jätnud, ei oleks

vastustajal olnud lapsele pakkuda kohta munitsipaallasteaias. Asjaolu, et kaebajad

võtsid lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse

kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda, et lepingu sõlmimise tõttu polegi

vastustaja kaebajatele kahju tekitanud või et kaebajad oleksid loobunud enda

võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas

lasteaiakoha.

8. Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebajate

lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebajate vabatahtlik nõusolek

hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks

ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

9. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis,

kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja

oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal

hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel

perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses. Seetõttu puudub vajadus

käsitada eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta,

kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebajad oleks saanud koha

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle

saamise võimalikkus olukordades, kus laps on erahoius või kus laps on

munitsipaallasteasutuses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on

tekkinud seetõttu, et kaebajate laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses

lasteasutuses.

10. Esmalt on kaebuses välja toodud, et kaebajad pidid perioodil november 2023 –

august 2024 maksma eraldi muusika- ja liikumistundide eest tasu, mis valla

lasteaedades on kohatasu hinna sees. Esitatud kahjuarvestuse kohaselt on huvitegevuse

eest tasutud 30 eurot kuus, kokku 10*30=300 eurot (esitatud lapsehoiuteenuse lepingu

p 2.3.2 kohaselt on huvitegevuse tasuks märgitud 47 eurot, kahjuarvestuses kajastavad

5(9)

3-24-3310

kaebajad aga 30 euro suurust igakuist tasu ja selline tasu nähtub ka arvetelt, millel

huvitegevuse tasu kajastub).

10.1.

Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on

toodud, et kohatasule lisandub toitlustus (p 2.3.1) ja huvitegevuse tasu 47 eurot kuus.

Kuigi huvitegevuse lepingu lisa osas on kaebajad märkinud, et seda neil ei ole, on nad

selgitanud, et huvitegevus oli lepingu osaks. Tallinna Halduskohus on varasemalt

korduvalt selgitanud, et huvitegevuse puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud

sellega, et laps saaks samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias,

kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks: KELS § 16 kohaselt on

lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab

koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse

nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka

mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud

määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine

valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid,

sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused.

Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast.

Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (määruse § 16 lg

2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga.

Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses

munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Seevastu lapsehoiuteenuse

osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka õppekava järgne

kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.

10.2.

Kaebajatele nähtuvalt oli huvitegevus lepingu osaks, millest saab järeldada, et

neile ei jäänud muljet, et huvitegevuses osalemisest olnuks võimalust loobuda.

Eelnevat arvestades ei ilmne, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud

lapsevanema jaoks vabatahtlik valik, mis oleks tehtud sooviga pakkuda lapsele lisaks

lastehoiu muusika-, kunsti- ja liikumistundidele veel täiendavat huvitegevust. Kohus

järeldab eelnenut kokku võttes, et kaebajad ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud

sellisel määral, millest saaks järeldada, et nad ei soovinud saada pelgalt

munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid

huviringe, milliseid pakuvad tõepoolest ka munitsipaallasteaiad. Vastupidi – kaebuse

asjaolud võimaldavad järeldada, et kaebajatel tuli lapsele munitsipaallasteaias

kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse

eest. Kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebajate lapsele koht

munitsipaallasteaias, mistõttu kaebajad pidi samaväärse teenuse saamiseks

huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste

ulatuses hüvitis välja mõista.

10.3.

Kaebajate kahjuarvestuse kohaselt on nad huvitegevuse eest tasunud 30 eurot

kuus, kokku 10*30=300 eurot. Kohtule esitatud arved ja maksekorraldused sellises

ulatuses kahju tekkimist siiski ei tõenda. 30 euro suurune tasu huvitegevuse eest

kajastub november 2023 – mai 2024 arvetel, kuid juuni – augusti 2024 arved sellist

tasu ei sisalda ja vastavate maksete tegemist kaebajate poolt ka ei nähtu. Seega on

kaebajad tasunud lapse erahoius käimise tõttu huviringi eest kokku 210 eurot rohkem,

kui nad oleksid tasunud valla lasteaias (X. X on tasunud 60 eurot rohkem, kui oleks

tulnud tasuda munitsipaallasteaias, Y. Y on tasunud 150 eurot rohkem, kui tulnuks

tasuda munitsipaallasteaias).

6(9)

3-24-3310

11. Teiseks nimetatakse kaebuses kahjuna enammakstud söögiraha, mida

kaebajatel tuli tasuda nende kahjuarvestuse kohaselt 375,10 euro võrra rohkem, kui

nad oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kaebajad on enda kahjuarvestuse puhul

aluseks võtnud munitsipaallasteasutuse toidupäeva maksumuse 2,40 eurot. Vastustaja

on lisanud kaebusele esitatud vastusele Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaia

direktori käskkirja, mille kohaselt on toidupäeva maksumus Aruheina lasteaias alates

01.09.2022 olnud 2,50 eurot, ning leidnud, et sellest tulenevalt ei ole kahjunõue ka

arvestuslikult põhjendatud.

11.1.

Enammakstud söögiraha tõttu kaebajatele tekkinud kahju puhul tuleb

lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebajad oleks saanud koha enda

teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebajate lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema

eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis

tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest

vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega.

Vastustaja esitatud lasteaia direktori käskkirjast nähtuvalt oli Peetri

teeninduspiirkonnas alates 01.09.2022 Aruheina lasteaias kõrgem toiduraha –

päevatasuks oli 2,50 eurot. Kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud

kaebajatele faktiliselt kasutatav. Kuna Aruheina lasteaias oli toiduraha päevatasu alates

01.09.2022 2,50 eurot, tuleb see võtta ka kaebajatele tekitatud kahju arvestamisel

aluseks.

11.2.

Kaebajad on esitatud arvetest ja maksekorraldustest nähtuvalt tasunud

kõnealusel perioodil eralasteasutuses toiduraha kokku 605 eurot (X. X on tasunud 165

eurot ning Y. Y 440 eurot) ning kohtule esitatud arvetel on kajastatud kokku 110

toidupäeva. Kohtule ei ole esitatud eralasteasutuse arvet ega ka maksekorraldust,

millest nähtuks augusti 2024 eest toiduraha tasumist või tasumise kohustust, mistõttu

ei saa seda arvesse võtta. Kaebajad on arvetel kajastatud 110 päeva eest tasunud

toiduraha kahepeale kokku 605 eurot (110*5,50=605), kuid Aruheina

munitsipaallasteaias kuulunuks selle perioodi eest toidurahana tasumisele 275 eurot

(110*2,50=275). Seega on kaebajad tasunud söögirahana kokku 330 eurot rohkem,

kui nad oleks tasunud juhul, kui laps saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses

lasteasutuses (X. X on tasunud 90 eurot rohkem ning Y. Y 240 eurot rohkem, kui neil

oleks tulnud maksta toidu eest munitsipaallasteaias.

12. Viimaks on kaebajad kahjuarvestuse tabelis kahjuna märkinud nimetuse

„kohatasu vahe.“ Esitatud kahjuarvestuse tabelist on mõistlikult võimalik järeldada, et

selle all peetakse silmas saamatajäänud tulumaksutagastust. Kaebajate hinnangul on

neile tekkinud kahju seetõttu, et nad jäid maksustamisperioodidel 2023 ja 2024

tulumaksutagastustest ilma.

12.1.

Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse

Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma

maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud

(tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei

tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui

vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps

oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebajad tasuma kohatasu 2023. a-l

108 eurot kuus ning 2024.a-l 123 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019

määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa

7(9)

3-24-3310

määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2, mille kohaselt on kohatasu suurus 15%

Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast). Seega oleks kaebajad pidanud

2023. a novembris ja detsembris lapse munitsipaallasteaias käimise korral tasuma 216

eurot, 2024. a jaanuarist augustini aga 984 eurot. Sellest tulenevalt oleks neil juhul, kui

muud TuMS tingimused oleksid täidetud, olnud õigus ka tulumaksutagastustele

koolituskuludelt.

12.2.

Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on vastaval

perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste

piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud

sõnastuses) kohaselt võis TuMS §-des 25-27 sätestatud mahaarvamisi

maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte

rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis

maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

Sealhulgas võis 2023. a-l eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot.

12.3.

Kaebajate esitatud tõenditest nähtub, et X. Xi puhul, kes on tasunud

lastehoiukulud 2023. a-l, on 2023. a eluasemelaenu intresse maksustatavast tulust

tehtavate mahaarvamiste puhul arvesse võetud 300 euro ulatuses. Tema maksustavata

tulu suurus oleks seega võimaldanud ka koolituskuludelt veel 43,20 euro ulatuses

mahaarvamisi teha, sest tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär ei olnud ületatud. Y.

Ya osas, kes on tasunud lastehoiukulud 2024. a-l, nähtub tõenditest, et ka tema

maksustavata tulu suurus vastaval aastal oleks võimaldanud koolituskuludelt 196,80

euro ulatuses mahaarvamisi teha, sest tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär ei olnud

ületatud.

12.4.

Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajatele saamata jäänud tulumaksutagastus,

mis kokku on 240 eurot.

13. Eelnevat kokku võttes on kaebajate lapse erahoius käimise tõttu perioodil

november 2023 – august 2024 kaebajad munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud

huvitegevuse eest 210 eurot rohkem, kui nad oleks tasunud valla lasteaias, toiduraha

tasunud 330 eurot rohkem, kui nad oleks tasunud valla lasteaias, ning neil on jäänud

saamata tulumaksu tagastus summas 240 eurot. Seega on kaebajatele tekitatud kahju

suuruseks kokku 780 eurot.

14. Sellist kahju ei oleks kaebajatele tekkinud, kui vastustaja oleks taganud lapsele

taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

15. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus;

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides.

16. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases

kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebajate seisukohalt vaadatuna oli

vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba

8(9)

3-24-3310

avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et

vastustaja ei täida kaebajate ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal

kaebajate soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema

tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju ning vastustaja võib olla kohustatud

hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed

takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada.

Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata

jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või

laps.

17. Seega mõistab kohus kaebajatele solidaarselt kahjuna välja kokku 780 eurot.

18. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11).

19. Kaebajad on tasunud kaebuselt riigilõivu 42 eurot. Arvestades, et kaebuse

täpsustamiste järgselt jäi kaebajate kahjunõude suuruseks 915,10 eurot (huvitegevuse

lisatasu 300 eurot + enamtasutud toiduraha 375,10 eurot + saamatajäänud

tulumaksutagastus 240 eurot), kuulus sellelt tasumisele riigilõiv 27,50 eurot. Kohus

tagastab enamtasutud riigilõivu (14,50 eurot) HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ls 4 alusel

selle tasunud X. Xi arvelduskontole.

20. Nagu eelnevalt viidatud, tuli kaebuselt tuli tasuda riigilõivu 27,50 eurot. Kohus

mõistis kaebajatele kahjuna välja kokku 780 eurot, rahuldades seega kahjunõude ca 85

% ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 23,40 eurot

HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi

kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)