3-25-2317/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2317

Määruse kuupäev

5. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

duši kasutamise sagedusega ja kohustamiseks suunata

kaebaja väljaspool vanglat perearsti vastuvõtule

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-25-188 materjalide juurest käesoleva haldusasja materjalide

juurde Tartu Vangla 8. jaanuari 2025. a vastus nr 6-7/2-25/119-1.

2. Tagastada X-i kaebus.

3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse

õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebajale asjakohase raviteenuse osutamiseks ja tekitatud kahju

hüvitamiseks. Kaebajal takistatakse tervisest tulenevate probleemide tõttu käia pesemas

rohkem kui üks kord nädalas. Perearst andis kaebajale lisapesuks tõendi 2025. a maikuu

lõpus, kuid juba juunikuu alguses see tõend tühistati. Kaebaja hinnangul peaks ta pesemas

saama käia vähemalt kord päevas. Alates 24. septembrist 2024 on seega kaebaja

pesemisvõimalused olnud minimaalsed. Kaebajale peab olema tagatud hügieen, et ta saaks

tunda end inimväärselt. Kaebaja tuleb suunata eriala arsti juurde mujale, et ta saaks

kvaliteetset tervishoiuteenust ja ei peaks käima kümneid kordi kurtmas ühtesid ja samasid

muresid. Kaebajale on ebakvaliteetse tervishoiuteenusega põhjustatud mittevaraline kahju

5000 eurot. Alandatud on kaebaja inimväärikust, sest hügieen on inimväärikuse tagamisel üks

tähtsamaid asjaolusid. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 1. augusti 2025. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta, andis

kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 1. augustil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muuhulgas

teatas, et kui kohus ei pea õiguslikult vajalikuks tuvastamisnõude esitamist, siis kaebaja

sellest osast loobub. Ka rõhutas kaebaja, et soovib erapooletut perearsti teenust kasutada

väljaspool vanglat. Selleks on võimalus näiteks videokõne vahendusel.

4. Vastusena kohtunõudele selgitas SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus 14. augustil

2025, et kinnipeetavatel on teatud juhtudel võimalik pöörduda väljaspoole vanglat

tervishoiuteenuse saamiseks omal soovil. Selleks tuleb kinnipeetaval pöörduda oma üksuse

poole, kes talle vajalikku protsessi tutvustab. Kinnipeetav peab ise endale aja broneerima,

tasuliste teenuste ja ka konvoi (saatemeeskond) eest tasuma. Väljaspoole vanglat ravile

suundumiseks on vaja luba vanglast, kes hindab turvariske, teenusele juurdepääsu vanglas

jpm asjaolusid. Seega teeb otsuse vangla, mitte tervishoiuteenuse osutaja. Ühtlasi ei ole

pesemise näol tegu tervishoiuteenusega ning selliste probleemidega peaks tegelema vangla.

5. Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla 2. septembril 2025, et kaebaja ei ole Tartu

Vanglalt taotlenud võimalust saada perearstiteenust väljaspool vanglat. Ei ole teada, et

kinnipeetav oleks esitanud eraldi kahjunõude seoses tema pesemisvõimaluste piiramisega

alates 24. septembrist 2024. Kaebaja on üksnes erinevates kartserikambris või eraldatud

lukustatud kambris viibimisega seotud kahjunõuetes ühe osana käsitlenud ka sealseid

pesemisvõimalusi.

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

7. Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamisnõude osas (I) ning seejärel annab hinnangu

ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II). Puuduste kõrvaldamise

avaldusele tuginedes tõlgendab kohus, et kaebaja eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemist ei

soovi, kuivõrd kohtu hinnangul puudub kaebajal selleks vajadus ja seega ka kaebeõigus

(HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1).

I

8. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra,

kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

9. Puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse, milles nõuab

kaebajale perearsti teenuse osutamist väljaspool vanglat (sh videosilla vahendusel). HKMS §

18 lg 1 kohaselt teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste

seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kaebaja on kaebuses märkinud

vastustajaks küll SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse, kuid arvestades SA Viljandi

Haigla Tartu meditsiinikeskuse poolt kohtule 14. augustil 2025 esitatud selgitusi, mille

kohaselt teeb väljaspoole vanglat tervishoiuteenuse saamise osas otsuse vangla, mitte

tervishoiuteenuse osutaja, siis on kohustamiskaebuse esitamisel vastustajaks Tartu Vangla.

10. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

11. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele

või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

12. Et Tartu Vangla 2. septembri 2025. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud vangla

poole taotlusega saada perearstiteenust väljaspool vanglat, mida vangla oleks saanud

lahendada, siis ei saa kohtueelset korda läbituks lugeda.

13. Lisaks märgib kohus, et kaebus kohustamisnõudes kuulub antud juhul tagastamisele ka

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

14. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus

(HKMS § 44 lg 1). Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste

rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või

tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu

sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks

(RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kuivõrd kaebaja peab väljaspool vanglat perearstiteenuse saamiseks

esmalt pöörduma vastava sooviga vangla poole, kuid kaebaja seda teinud ei ole, siis ei ole

kaebaja taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning Tartu Vangla ei ole oma tegevuse või

tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4

ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

II

16. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist selle

eest, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus on jätnud kaebajale kvaliteetse

tervishoiuteenuse osutamata, kuivõrd alates 24. septembrist 2024 on kaebaja

pesemisvõimalused piiratud. Kaebaja peab oma tervislikust seisundist tulenevalt (kaebaja

peab nahaprobleemide tõttu kasutama kreeme, mis tuleb maha pesta; kaebajal on prostatiidist

tulenevad vaevused; liighigistamine; pikad juuksed) saama pesemas käia vähemalt üks kord

päevas, kuid tervishoiuteenuse osutaja vastavat luba ei väljasta. Üks kord nädalas duši

võimaldamine ei ole piisav. Sellega on alandatud kaebaja inimväärikust.

17. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus hüvitamisnõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

18. Kohus leiab, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus ei ole õigusvastaselt käitunud,

kui ei ole väljastanud kaebajale tõendit selle kohta, et kaebaja peab saama pesemas käia

vähemalt üks kord päevas. SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse 14. augusti 2025. a

selgituste kohaselt on sellisel tõendil eelkõige informatiivne toime, et anda vastav info edasi

üksusele ning seda on käesoleval juhul ka tehtud. Ka selgitas meditsiinikeskus kohtule, et

pesemine vanglas ei ole tervishoiuteenus ning selliste probleemidega peaks tegelema vangla.

Olukorras, kus pesemise puhul ei ole tegemist tervishoiuteenusega, ei saa tervishoiuteenuse

osutajale ette heita vastavasisulise tõendi väljastamata jätmist või sellise tõendi tühistamist.

19. Ka ei pea kohtu hinnangul kaebaja Tartu Vanglas viibides taluma sedavõrd ebamõistlikke

piiranguid, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Asjaolu, et kaebajale ei

võimaldata igapäevaselt dušši kasutada, ei saa talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus

võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja nr 3-25-188 materjalide juurest käesoleva asja

materjalide juurde Tartu Vangla 8. jaanuari 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/119-1, milles vangla

on selgitanud, et kõikides vangla kambrites on olemas soe vesi ning seega saab kaebaja soovi

korral iga päev hügieenitoiminguid teha. Järelikult võib igapäevaselt duši kasutusvõimaluse

puudumine põhjustada küll kaebajale teatavat ebamugavust, kuid tegemist ei saa olla

intensiivse riivega.

20. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles ta nõuab kahju hüvitamist,

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

21. Kohus lisab, et ei suuna käesoleval juhul kaebajat esitama hüvitamiskaebust Tartu Vangla

vastu, kuivõrd Tartu Vangla 2. septembri 2025. a vastusest võib mõista, et kaebajal on

kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatule läbimata.

22. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

23. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et

kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel

menetlemata.

24. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)