4-25-3268/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-3268 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3268 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuasi Kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 13. augusti 2025. a määrusele väärteoasjas nr 2330,25,002940 Kaebuse esitaja Igor Toropov ik 38412193714; elukoht XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva KOHUS MÄÄRAB Jätta Igor Toropovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Jätta Igor Toropovi kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 13. augusti 2025. a määrusele väärteoasjas nr 2330,25,002940 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.07.2025 laekus Politseija Piirivalveametile (PPA) Igor Toropovi avaldus, milles taotleti väärteomenetluse alustamist sõiduki Toyota Hilux, reg-märgiga XXX juhi suhtes. Avalduse kohaselt andis viidatud sõiduki juht 21.07.2025 kella 17.40 paiku aadressil XXX helisignaali asulas ohu puudumisel, sundides antud tegevusega avalduse esitajat loomade julmale kohtlemisele (s.o linnuparvele otsa sõitmisele) ning parkis mootorsõiduki teekattemärgisega nr 931 (peatumiskeelu joon) äärde, rikkudes selliselt liiklusseaduse nõudeid. 2. 07.08.2025 koostas PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Tatjana Loginova väärteomenetluse alustamata jätmise teatise, mille kohaselt ei alustatud väärteoasjas menetlust väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 3 p 3 alusel. Põhjendamatu helisignaali andmise osas leidis kohtuväline menetleja, et avalduse esitaja 1(4)

4-25-3268 subjektiivse hinnangu põhjal ei ole võimalik anda adekvaatset hinnangut sellele, kui ohtlikuks võis teine juht manöövrit pidada. Ei saa välistada, et teise juhi jaoks oli pidurdus lindudele otsasõidu vältimiseks sedavõrd ootamatu või ohtlik, et ta pidas vajalikuks helisignaali andmist võimaliku liiklusohu ennetamiseks. Väidetav sundimine lindude julmale kohtlemisele ei ole tõendatud ega põhjendatud. Ainuüksi helisignaali andmist ei saa käsitada sundimisena. Parkimisreeglite rikkumise osas selgitas kohtuväline menetleja, et tegemist on vähetähtsa teoga, millega ei ole tekitatud kahju. Tegemist on pisirikkumisega ning selle süüteo väljaselgitamiseks kuluv ressurss oleks ebaproportsionaalselt suur. 3. 09.08.2025 esitas I. Toropov PPA-le kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebuse esitaja taotleb väärteomenetluse alustamist, leides, et uurija on teinud pealiskaudse otsuse, ignoreerinud esitatud tõendeid, jätnud arvestamata tunnistaja olemasolu ning tuginenud spekulatiivsetele argumentidele. 4. 13.08.2025 koostas PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija Anastassia Kevask määruse, millega jättis esitatud kaebuse rahuldamata. Viidatud määruses asuti seisukohale, et väärteomenetluse alustamata jätmine on õigustatud. Kaebuses toodud asjaolud viitavad vähetähtsa väärteo toimepanemisele ning väärteoga ei ole tuvastatud kahju tekkimine. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse alustamisest keeldumisega väärteomenetlusõigust, kohtuväline menetleja on menetlusotsust vastu võttes lähtunud talle seadusandja poolt antud kaalutlusõiguse piiridest ning kaalutlusõiguse teostamisel eksinud ei ole. Arvestades, et sõidukijuhi süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, selle teoga ei ole tekitatud kahju, siis on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et tegemist oli pisirikkumisega ja selle süüteo väljaselgitamisele kuuluv ressursikulu oleks ebaproportsionaalselt suur. Põhjendamatu helisignaali andmise osas leidis kaebuse lahendaja sarnaselt menetluse alustamata jätmise teates märgituga, et teise juhi vaatenurgast võis kaebaja manööver talle tunduda ohtlik. Lindude julmale kohtlemisele sundimise osas leidis kaebuse lahendaja, et helisignaali andmine ei sea teisele juhile kohustust ega võta ära tema vastutust otsustada, kuidas käituda, mistõttu ei ole tegemist sundimisega. 5. 01.09.2025 laekus Viru Maakohtule I. Toropovi kaebus PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija A. Kevaski määrusele. Kaebaja leiab, et nii vaidlustatav määrus kui selle aluseks olev väärteomenetluse alustamata jätmise otsus on ebaseaduslikud, põhjendamatud ja rikuvad avalikku menetlushuvi. Kaebuse esitaja taotleb määruse tühistamist ja väärteomenetluse alustamist kõikide esialgses avalduses toodud punktide alusel. 6. Koos kaebusega esitas I. Toropov kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab, et PPA ametnik A. Kevask jättis oma 13.08.2025. a määruses kaebetähtaja selgelt ja üheselt välja toomata, piirdudes vaid viitega VTMS §-le 78. Juriidiliste eriteadmisteta isikuna oli ta sunnitud kaebetähtaega otsima iseseisvalt internetist. Otsingu tulemusel sattus ta VTMS varasemale redaktsioonile, milles oli märgitud 15-päevane kaebetähtaeg, millest kaebaja ka lähtus. Tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud tema hooletusest või tegevusetusest, vaid põhjustatud PPA ametniku poolt hea halduse tava rikkumisest, mis tekitas segadust ja viis eksliku järelduseni. Sellest tulenevalt palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning võtta kaebus menetlusse. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ning kohtule esitatud materjalidega, leiab, et I. 2(4)

4-25-3268 Toropovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kaebus PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 13.08.2025. a määrusele tuleb jätta läbi vaatamata. 8. VTMS § 78 lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. 9. Kaebetähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et I. Toropov sai vaidlustatavast määrusest teada 13.08.2025, millisest ajast hakkas ta arvestama kaebetähtaja kulgemist. Tulenevalt VTMS § 78 lg-st 2 oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 25.08.2025 (VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 171 lg 3 kohaselt, kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev). I. Toropov esitas kaebuse 28.08.2025, seega hilinenult. 10. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. 11. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Takistuseks olev asjaolu on objektiivne, kui see ei sõltu isiku tahtest. Samuti pidi asjaolu olema piisavalt ootamatu, et isikult ei saanud mõistlikult eeldada toimingu tegemist tähtajaks enne takistuse ilmnemist. (vt nt RKKK 02.03.2022, nr 1-21-5924/9, p-d 8, 11). Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud niivõrd erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus on seisukohal, et kaebajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud korras ning ajal. Kuigi kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole tõepoolest märgitud edasikaebe tähtaega päevades, tuleneb see VTMS §-st 78, millisele sättele menetleja on oma 13.08.2025. a määruses viidanud. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et PPA oleks kaebajale andnud teadlikult vale või eksitavat teavet kaebeõiguse kohta. 12. Asjaolu, et I. Toropov luges enda sõnul seaduse varasemat redaktsiooni, on kaebaja hooletusest tingitud viga, mille ta oleks saanud hoolika suhtumise korral lihtsasti likvideerida. Seaduse sätte lugemine ega ka redaktsiooni kehtivuse kontrollimine ei eelda juriidilisi eriteadmisi, samuti ei ole VTMS § 78 lg 2 keeruka sõnastusega. VTMS § 78 lg-s 2 sätestatud 10-päevane kaebetähtaeg on kehtinud alates väärteomenetluse seadustiku vastuvõtmisest ja jõustumisest 2002. aastal, seega jääb tegelikult ka arusaamatuks, millisele varasemale redaktsioonile kaebaja viitab. Sisestades Google otsingusse „väärteomenetluse seadustik“, tuleb esimese vastena VTMS hetkel kehtiv redaktsioon. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse 3(4)

4-25-3268 esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et I. Toropov ei pidanud kinni VTMS § 78 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajast kaebuse esitamisel, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)