3-25-2374/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2374

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes seoses kaebaja viimisega

politseijaoskonda 15. mail 2025

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko

Menetlustoimingud

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Riigi õigusabi taotluse edastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X 30. juuli 2025. a taotlus kaebuse muutmiseks.

2. Jätta X kaebus läbi vaatamata.

3. Jätta riigilõiv (20 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas,

riigi kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Edastada X 21. juuli 2025. a riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Tartu Maakohtule.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 19. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamiseks, mis on väidetavalt tekitatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt järgmistel

asjaoludel. 15. mail 2025 kell 11:10 tulid kaks politseinikku kaebaja ema elukohta ja ütlesid, et

soovivad kaebajaga vestelda. Üks politseinik äratas kaebaja üles ning ütles, et ta läheks nendega

kaasa Tartusse uurija juurde. Kaebajale öeldi, et ta ei võtaks asju kaasa, sest ta tuuakse hiljem

tagasi. Tartusse jõudes öeldi talle aga, et ta ei saa samal päeval enam välja ja tegemist oli

vahistamisega. Kaebaja leiab, et politsei peaks olema aus ja ütlema kohe, et isik on vahistatud

ning seda ka põhjendama, mitte valetama, et hiljem tuuakse ta tagasi. Kaebaja soovib hüvitiseks

500 eurot.

3-25-2374

2. Kaebaja täpsustas kaebust 21. juulil 2025 ning esitas samal päeval ka riigi õigusabi

taotluse. Kohus vabastas kaebaja 21. juuli 2025. a määrusega riigilõivu tasumisest

kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse. Kaebaja selgitas seejärel 30. juulil

2025 kohtule, et soovib kahjunõuet suurendada, sest nõude aluseks on lisaks ka asjaolu,

et samad politseinikud tungisid enne tema ema elukohta saabumist kaebaja Tartus

asuvasse üürikorterisse, otsides selle õigusvastaselt läbi. Kaebaja soovib PPA tegevuse

seadusevastaseks kuulutamist.

3. PPA esitas 4. septembril 2025 kohtule vastuse kaebusele. PPA palub vastuses kaebuse

tagastada, sest see tuleb läbi vaadata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise

seaduse (SKHS) alusel prokuratuuris või maakohtus. PPA selgitab, et alustas 16.

detsembril 2024 kriminaalasjas nr 24278052781 menetlust karistusseadustiku (KarS) §

209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnustel. Kuriteod pani toime X . Aprillis 2025

alustati X suhtes KarS § 4231 tunnustel väärteomenetlus. X peeti kahtlustatavana kinni

15. mail 2025 ning vahistati 16. mail 2025 Tartu Maakohtu määrusega. PPA märgib, et

kaebusest nähtuvalt otsiti kaebajat tema vahistamise eesmärgil esialgu tema kasutuses

olevast üürikorterist ning seejärel jõuti tema tegelikku viibimiskohta. Järelikult leidis

kahju tekitamine aset kriminaalmenetluse kestel kriminaalmenetluse toimingutega ning

kahjunõude lahendamine ei kuulu halduskohtusse pädevusse. Süüteomenetluse raames

tekkinud kahju hüvitamist reguleerib SKHS ning taotlus esitatakse prokuratuurile

(SKHS § 14 lg 2) või maakohtule, kui kriminaalasi on veel kohtumenetluses (SKHS § 18

lg 1).

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

4. Kohus leiab, et X kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja 30. juuli 2025. a

taotluse, milles kaebaja viitas täiendavale kahjunõude alusele ning sisuliselt soovis juba

menetlusse võetud kaebust muuta (HKMS § 49). Kohus märgib, et ka muudetud kaebuse

läbivaatamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Kohus põhjendab kaebuse läbi

vaatamata jätmist alljärgnevalt.

5. HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg

1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses.

5.1. Kaebaja leiab, et talle tekitati mittevaralist kahju sellega, et politseinikud ei öelnud talle 15.

mail 2025, et ta on vahistatud ning ei põhjendanud tema kinnipidamist. Kaebaja sõnul viisid

politseiametnikud ta Tartusse ning valetasid hilisema kojutoomise kohta.

5.2. PPA 4. septembri 2025. a vastusest ning selle juurde lisatud dokumentidest (dtl 32-58)

selgub, et kaebaja osas oli 16. detsembril 2024 alustatud kriminaalmenetlus ning kaebaja

kinnipidamine ning sellele järgnevad menetlustoimingud tehti selle kriminaalmenetluse raames.

HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetluse

läbiviimise käigus väidetavalt tekitatud kahju hüvitatakse SKHS alusel. SKHS § 7 lg 1 sätestab,

et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus

3-25-2374

nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille

raames isikule kahju tekitati. PPA viitab õigesti sellele, et süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamine on ammendavalt reguleeritud SKHS-s (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2018. a määrus

asjas nr 3-18-400 p-d 10-12). Seega, kui kaebaja soovib kriminaalmenetluse raames tehtud

toimingutega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile

(SKHS § 14 lg 2). Kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1).

5.3. Eeltoodut arvestades jätab kohus X kaebuse HKMS § 151 lg 1 p-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 1

tuginedes läbi vaatamata.

6. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

korral, kui HKMS ei sätesta teisiti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (20 eurot) tasumisest

kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Muude

menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kui need on siiski tekkinud, jäävad need

menetlusosaliste endi kanda.

Riigi õigusabi taotluse edastamine

7. X on asjas esitanud riigi õigusabi taotluse (dtl 10). Kuna halduskohus ei ole pädev käesolevat

kaebust läbi vaatama, ei ole halduskohtul pädevust ka kaebaja riigi õigusabi taotlust läbi vaadata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 loetelus ei ole eraldi riigi õigusabi liigina nimetatud isiku

esindamist süüteomenetluses tekitatud kahju eest hüvitise nõudmisel. Seega on tegemist isiku

muu õigusnõustamise või esindamisega (RÕS § 4 lg 3 p 9) (vt ka Tallinna Halduskohtu 14. mai

2024. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2024. a määrus asjas nr 3-24-1442).

RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks muu õigusalase nõustamise või

esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha

järgsele maakohtule. Seega on kaebaja riigi õigusabi taotlust pädev lahendama maakohus. RÕS §

10 lg-s 7 on sätestatud, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi

õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele.

Kohus märgib, et X ei viibi enam kinnipidamisasutuses ning rahvastikuregistris tal kehtivad

elukoha andmed puuduvad. Samas nähtub PPA poolt kohtule edastatud dokumentatsioonist ja ka

rahvastikuregistrist, et kaebaja on varasemalt elanud Tartu linnas ja maakonnas ning ta kandis

karistust Tartu Vanglas.

8. Eeltoodule tuginedes edastab halduskohus X 21. juuli 2025. a riigi õigusabi taotluse

lahendamiseks Tartu Maakohtule.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik