4-25-1621/44 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-1621

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. september 2025.a, Pärnu

Väärteoasja number

4-25-1621 (2740,25,000622)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tambet Grauberg

Anneli Harjus

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Kohtuväline menetleja

Robert Veevälja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna merepääste- ja

patrulligrupi II patrullpolitseinik Vallen Augi 10.04.2025.a

otsusele väärteoasjas nr 2740,25,000622

Robert Veeväli, isikukood 38702174256; elukoht: XXX

XXX, e-post: XXX

Vandeadvokaat Andi Tubin;

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskond, , esindaja Ilme Õunapuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 2612 lg 1, VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135,

kohus otsustas:

1. Jätta Robert Veevälja kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna

merepääste- ja patrulligrupi II patrullpolitseinik Vallen Augi poolt 10.04.2025.a koostatud

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2740,25,000622 muutmata.

3. Rahatrahv 608 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB,

arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE701700017001577198 Luminor Bank või

arvele nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220151426662. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue

tasutakse. Rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud Robert Veevälja enda

kanda.

5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

1 (13)

4-25-1621

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on koostatud 10.04.2025 kiirmenetluse otsus nr 2740,25,000622 selle kohta, et

Robert Veeväli 10.04.2025 kell 16:12 X vallas, X maakonnas, juhtis mootorsõidukit koos haagisega,

(haagis Närko D4MS11T11, reg märk XXX), teostas veose metsamaterjali vedu, omamata

Liiklusseaduse §341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki I - telje tegelik teljekoormus oli 9453 kg.

Lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 33739kg. Lubatud

suurim registrimass 32000kg. Autorongi tegelik mass oli 60058 kg. Lubatud suurim tegelik mass 52000

kg. Antud teoga rikkus Robert Veeväli Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 80 lg 1, 2, § 34 lg 13 nõudeid,

pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 2612 lg 1, § 238 järgi. Kiirmenetluse

otsusega on määratud kohtuvälise menetleja poolt Robert Veeväljale nimetatud väärteo toimepanemise

eest LS § 2612 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 76 trahviühikut, s.o 608 eurot.

Kaebuse sisu

Menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegu põhineb väidetavalt lubatud suurimate teljekoormuste ja

lubatud suurimate registri- ja tegelike masside ületamisel.

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 selgitanud, et karistuse määramisel väärteoasjas peab

mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Samas lahendis ja punktis on Riigikohus toonud välja, et

kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas

juhendis sätestatust.

Mõõtetulemuse jälgitavuse kontrollimiseks kaalumise puhul on ainsaks objektiivseks tõendiks

massimõõtmise protokoll. Protokollis fikseeritakse kõik asjaolud, mis on vajalikud mõõtetulemuse

jälgitavuse kontrollimiseks. Massimõõtmise protokoll täidetakse ja allkirjastatakse kohapeal, hilisem

protokolli (tõendi) täiendamine või parandamine ei ole lubatav.

Kaitsja märgib, et käesolevas väärteoasjas ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud (RKKKo 3-1-1-

68-13 p 6, MõõteS § 5), kuna massimõõtmise protokollist ei nähtu kõiki andmeid, millised on

kohtuvälisel menetlejal mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks kohustus protokolli kanda.

Kaitsja rõhutab, et massimõõtmise protokollist ei nähtu, millise firma kaale ja mitut kaalu on

kaalumisel kasutatud: protokollis on välja toodud hulgaliselt numereeritud EVOCAR ja HAENNI

kaalusid, kuid kastid kaalude ees, kuhu tuleb teha märge kaalumisel kasutatud kaalu(de) kohta, on

tühjad.

Kaitsja selgitab, et tegemist on üliolulise rikkumisega arvestades eeltoodud Riigikohtu juhiseid, mille

kohaselt tuleb kaalumisel kinni pidada kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust: käesolevas

väärteoasjas ei ole massimõõtmise protokollist võimalik tuvastada kas kaalumisel kasutati EVOCAR

või HAENNI kaale ning mitut kaalu kasutati, seega pole võimalik ka hinnata massimõõtmise protokolli

ja kaalude kasutusjuhendite koosmõjus, kas mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud või mitte.

Kaitsja toob välja, et EVOCAR ja HAENNI kaalude kasutusjuhendites sätestatud nõuded

kaalumisprotseduuridele on oluliselt erinevad. Samuti sätestatakse kaalude kasutusjuhendites

kaalumiseks vajalike kaalude arv olenevalt sõiduki ja/või haagise telgede arvust, lubatud tee piki- ja

ristikalded, kaalude hoiustamise ja transportimise tingimused politseisõidukis (kaitsja toob välja, et

käesoleval juhul vedelesid kaalud lahtiselt politseibussi tagaosas, mis on edasise vaidluse korral

tõendatav menetlusaluse isiku poolt tehtud fotoga ning menetlusaluse isiku ütlustega), kaalude

kasutustemperatuurid ning muud mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatuse mõttes olulised parameetrid.

2 (13)

4-25-1621

Olukorras, kus massimõõtmise protokollist ei ole juba esimese asjana tuvastatav, millist tüüpi kaale

ning mitut kaalu kasutati menetlusaluse isiku 4 teljelise veduki ja 4 teljelise haagise kaalumisel, ei ole

võimalik rääkida mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest MõõteS ning eeltoodud Riigikohtu praktika

valguses. Massimõõtmise protokolli, kui ebausaldusväärse tõendi põhjal ei saa menetlusalust isikut

alusetult süüdi mõista ja karistada.

Vastavalt massimõõtmise protokollile ei kasutatud mõõtmise ajal video/helitehnikat. Samuti ei nähtu

protokollist tunnistajate olemasolu, puuduvad sõidukijuhi ning protokollija allkirjad. Mõõtetulemuse

jälgitavus on täies ulatuses tõendamata. Kaitsja rõhutab veelkord, et massimõõtmise protokolli hilisem

parandamine ja/või täiendamine ei ole lubatav: menetluses tuleb lähtuda 10.4.2025.a koostatud

massimõõtmise protokolli kantud andmetest. Samuti ei ole lubatav täiendada protokolli vastavalt

kohtuvälise menetleja hilisemas menetluses antud ütlustele.

Analoogselt kriminaalmenetluses prokuröriga kohaldub ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja

suhtes süüdistusfunktsiooni printsiip: riik peab tõendama süüdistatava/menetlusaluse isiku süü, mitte

süüdistatav/menetlusalune isik ei pea tõendama enda süütust. Kuna puuduvad menetlusaluse isiku süüd

tõendavad tõendid, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel lõpetada.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Väärteokirjeldusest ning mõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt ületab menetlusaluse isiku

poolt juhitud mootorsõiduki I teljekoormus, tegelik mass ning autorongi tegelik mass registerlike massi

norme. Registerlike norme ületades on lubatud mootorsõidukiga liigelda juhul, kui on väljastatud

eriluba. Seesugust eriluba menetlusalusel isikul sündmuskohal esitada polnud. Samuti pole sellist

eriluba esitatud koos kaebusega. Seega pidi menetlusalune isik sõidukit juhtides järgmina registrisse

kantud lubatud suurimaid masse.

Seda, et mootorsõiduki suurimaid lubatud masse oli ületatud, tõendab kohtuväline menetleja järgmiselt.

Mõõteseaduse § 5 sätestab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise, mille kohaselt:

(1) Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja:

1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks

tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või

2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist

tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele.

Sellest tulenevalt on Politsei- ja Piirivalveamet tunnistatud pädevaks mõõtjaks, mida tõendab

21.06.2023

Eesti

Akrediteerimiskeskuse

poolt

väljastatud

tunnistus

nr

E075

(https://www.eak.ee/index.php?pageCus=akr&id=338) ja selle lisa. Majandus- ja taristuministri

18.12.2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad

koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa

„Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende

kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p

1.1.15 kohaselt on sõiduki ratta ja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi

määramiseks kasutatava mitteautomaatkaalu, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud

nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina, taatluskehtivusaeg 1 aasta.

Kaebuse kohaselt ei ole märgitud mõõteprotokollis, milliseid kaalusid on kasutatud ning sellest

tulenevalt ei ole võimalik ka ülejäänud osas mõõtetulemust tõendada. Mõõteprotokollist nähtub, et on

märgitud käsikirjaliselt neli kaalu, mida mõõtmisel kasutati – Haenni nr 1032, 1051, 1277 ja 1261. Just

käsikirjalised kanded näitavad kasutatud kaale. Lisaks kinnitab nende kaalude kasutamist Lääne

3 (13)

4-25-1621

prefektuuri mõõtevahendite registrist võetud 12.05.2025. a väljavõte (vt vastuses tl 26 pöördel).

Mõõtekäsiraamatu (kinnitatud Politsei- ja piirivalveameti peadirektori käskkirjaga 1.1-1/195

30.06.2015, muudetud viimati 1.1-1/174 06.11.2024) lisa 2 „Metoodika MM 02-2015 SÕIDUKI

KOGUMASSI JA TELJEKOORMUSE MÕÕTMINE“ (edaspidi metoodika) punkt 1.3 ütleb, et

temperatuur kaalumise ajal peab olema (-20...+50) C.

⁰

Ilmateenistuse veebilehel emhi.ee avaldatud vaatlusandmete põhjal oli ilm 10.04.2025. a X 2,7 kuni 3,0

kraadi. Eri asukohtades võisid kraadid erineda, kuid mitte märkimisväärselt. Seega võib neile andmeile

tuginedes öelda, et kasutustemperatuur oli lubatu piires.

Kasutusjuhendi p 3.1.1: Kaalumiskoht peab olema rõhtne. Kogukaalu määramiseks ei tohi ühegi suuna

suurim kalle ületada 5%. Teljekoormuse kaalumiskoht peab olema pikisuunas rõhtne (max. 0,5%) ja

põiksuunas mitte üle 5% kaldega. Rattakoormuse mõõtmiskoht peab olema igas suunas rõhtne.

Metoodika p 1.4: Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi mõõtmisel ei tohi mõõtekoha teepinna

kalded sõiduki piki- ja ristisuunas ületada ± 5%. 1.5 Teljekoormuse mõõtmisel ei tohi mõõtekoha

teepinna kalle sõiduki pikisuunas ületada ± 1,0 % ja ristisuunas ±5%.

Mõõteprotokollist nähtub, et kaalumiskohas on mõõdetud PLK M2 kaldemõõdikuga Km-1 nr 1431005

teepinnakalded järgmiselt: pikikalle 0,7% ja ristikalle 3,7%. Seega kaldemõõdud jäävad lubatu piiresse.

Mõõteprotokoll on koostatud osaliselt elektroonselt ja osaliselt käsikirjaliselt.

Elektroonselt täidetud osa on välja prinditud ning mõõtja ütluste kohaselt antud sellisel kujul

menetlusalusele isikule „et ta näeks järgmisel veose korral kui palju tuleb vähem laadida, et ei ületaks

lubatud suuremat massi“. Mõõteprotokoll polnud väljastatud väärteotoimiku koopia osana, vaid üksnes

ennetuse ja teadlikkuse tõstmise eesmärgil, seepärast pole tegemist identse protokolliga sh puuduvad

protokollilt ka allkirjad.

Peale mõõteprotokolli välja printimist on mõõtja lisanud mõõtevahendite andmed, kuivõrd

väljatrükitud protokoll on eeltäidetud vaid osade mõõtevahendite jaoks. Nagu näha, siis X

politseijaoskonnale kuulvaid mõõtevahendeid nende hulgas pole.

Lisaks on käsikirjaliselt mõõteprotokoll allkirjastatud mõõtja, tunnistaja ja menetlusaluse isiku poolt.

Mõõtja ettekande kohaselt menetlusaluselt isikult allkirja võtmisele eelnes mõõteprotokolli tutvustus,

seega on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud protokolli õigusust ning samuti kinnitab see

asjaolu, et mõõteprotokollile pole midagi menetlusaluse isiku teadmata lisatud. Menetlusalune isik on

ise mõõteprotokollile märkinud „viibisin kaalumise juures ja märkusi ei ole“.

Kaalumise metoodika p 6.4.2 Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi ja/või teljekoormuse

mõõtmine rattakoormuse kaaludega, sõltumata nende ühendatusest arvutiga, toimub järgmiselt:

a) rattakoormuse kaalud asetatakse üheaegselt kõigi rataste alla;

b) rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa, kasutades mittekaalutavate telgede rataste all

kaalude kõrgusele vastavaid tasandusmatte.

Esmalt asetatakse kaalud osa telgede rataste ette ja tasandusmatid mittekaalutavate telgede rataste ette.

Sõidukiga sõidetakse kaaludele ja tasandusmattidele. Kaalude lugemid ehk mõõdised kantakse

protokolli. Seejärel muudetakse tasandusmattide ja/või kaalude asukohad või liigutatakse sõidukit, et

kaaluda varem mittekaalutud rattad (vajadusel sõidetakse selle teostamiseks eelnevalt tasandusmattidelt

ja kaaludelt maha). Antud tegevusi korratakse kuni on kaalutud kõigi rataste koormused.

c) rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa tasandusmatte kasutamata, kui telgedevaheline

kaugus on suurem, kui 3 m. Kaalumine toimub analoogselt alampunktile 6.4.2b. Telgedevaheline

kaugus määratakse kindlaks sõiduki registriandmete järgi või mõõdetakse pikkusmõõtevahendiga;

d) kaalumine külgepidi. Kaalud asetatakse sõiduki ühe külje kõigi rataste alla üheaegselt. Kaalud

4 (13)

4-25-1621

võivad töötada autonoomselt või süsteemiks ühendatuna, kasutades tootja vastavat tarkvara.

Kasutusjuhend 3.4.3 Teljekoormuse mõõtmine

3.4.3.1 Teljekoormuse mõõtmine ühe kaaluga: Sõiduki teljekoormuse saab arvutada kummagi ratta

eraldi kaalu liitmisega vastavalt punktile 3.4.2.

[3.4.2 Rattakoormuse mõõtmine Mõõdetava rattaga tuleb sõita korralikult kaalu peale. Kaalu mudelist

sõltuv kogukõrgus 17 või 19 mm võib anda mõõtevea, mille suurus oleneb sõiduki tüübist (rohkem kui

2 telge) ja koormuse iseloomust (vt punkti 4.1.6 ja lisa). Mõõtevea vältimiseks võib teljegrupp i teistel

ratastel kasutada asendusaluseid (või mistahes tüüpi aluseid paksusega vastavalt kas 17 või 19 mm) või

täiendavaid kaale, või paigutades kaalud maapinnas asuvatesse vastavalt 17 või 19 mm sügavustesse

süvenditesse.]

3.4.3.2 Teljekoormuse mõõtmine kahe kaaluga: Mõõdetava telje mõlema rattaga tuleb sõita

samaaegselt kahele õigesti paigutatud eraldi kaalule. Mõõdetava rattaga tuleb sõita korralikult kaalu

peale. Kaalu mudelist sõltuv kogukõrgus 17 või 19 mm võib anda mõõtevea, mille suurus oleneb

sõiduki tüübist (rohkem kui 2 telge) ja koormuse iseloomust (vt 4.1.6 ja lisa). Mõõtevea vältimiseks

võib teljegrupi teistel ratastel kasutada asendusaluseid (või mistahes tüüpi asendusaluseid paksusega

vastavalt kas 17 või 19 mm) või täiendavaid kaale, või paigutades kaalud maapinnas asuvatesse

vastavalt 17 või 19 mm sügavustesse süvenditesse.

3.4.3.3 Kahe- või kolmeteljelise süsteemide teljekoormuse mõõtmine:

Mõõtmine toimub samamoodi, nagu on kirjeldatud punktis 3.4.3.2, kus mitmeteljelise süsteemi

mittekaaluvate rataste alla asetatakse asendusalused.

Eeltoodust nähtub, et nelja kaaluga on õige mõõta sõiduki koormust, kasutades lisaks asendusaluseid.

Kuidas toimus sündmuskohal mõõtmine ja kas see toimus kirjeldatud kasutusjuhendi ja metoodikat

järgides, saab kirjeldada kohtuistungil tunnistajana mõõtja Vallen Aug ning mõõtmist pealt näinud

tunnistaja A.G.

Karistuse osas tuleb märkida, et menetlusalune isik pani toime kaks eraldi kvalifitseeritavat väärtegu

ning karistus on mõistetud KarS § 63 lg 1 juhindudes sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Raskeima karistuse näeb ette LS § 2612 lg 1, mis näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või arest.

Menetlusalusele isikule määrati karistuseks 76 trahviühikut so 603 eurot ja määrati selle tasumine ositi.

Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. (Vt nt RKKKo 3-1-1-6-17, p 9.) Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi alla keskmise määra

võttes arvesse kergendavate asjaoludena menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse ning varasemate

karistuste puudumise.

Juhindudes eeltoodust ning väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, palun jätta kaebus rahuldamata ning

kohtuvälises menetluses tehtud kiirmenetluse otsus muutmata.

Kaebuse täiendus

Menetlusalune isik jääb enda kaebuses välja toodud seisukohtade juurde, mille kohaselt

massimõõteseadme protokoll ei ole usaldusväärne tõend ning tuleb tõendite hulgast kõrvaldada, kuna

massimõõtmise protokollist ei ole tuvastatav, millist tüüpi kaale ning mitut kaalu kasutati

menetlusaluse isiku 4 teljelise veduki ja 4 teljelise haagise kaalumisel.

Massimõõteseadme kasutamise protokolli, kui tõendit, ei ole (erinevalt nt väärteoprotokollist) võimalik

hiljem täiendada või muuta või asuda massimõõteseadme kasutamise protokolli sisustama tunnistajate

ütlustega või teiste dokumentaalsete tõenditega.

5 (13)

4-25-1621

Menetlusalune isik lisab käesolevale seisukohale tema valduses oleva massimõõteseadme kasutamise

protokolli (lisa 1), millest ei ole võimalik tuvastada, millist tüüpi ning mitut kaalu kasutati ning millelt

puuduvad nii protokollija, tunnistajate kui ka sõidukijuhi allkirjad. Eeltoodu valguses jääb

arusaamatuks, kuidas ja millal on kohtuvälise menetleja poolt koos vastusega esitatud

massimõõteseadme kasutamise protokolli lisandunud protokollija, tunnistaja A.G ning menetlusaluse

isiku allkirjad. Olenemata eeltoodust on ka massimõõteseadme kasutamise protokolli alternatiivsest

variandist puudu ristid kasutatud kaalude lahtrites.

Menetlusalune isik esitab enda vastuväited ka kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotode osas, millega

kohtuväline menetleja soovib tõendada, millist marki kaale kasutati ning mitut kaalu kasutati: fotodelt

ei ole tuvastatav kasutatud kaalu mark, ega ka asjaolu, mitut kaalu kasutati. Kõikidelt fotodelt nähtub

üks tuvastamata marki kaal ühe tuvastamata sõiduki ratta all. Seega ei tõenda fotod ei kasutatud

kaalude marki ega arvu, ega asjaolu, et fotod on tehtud just menetlusaluse isiku sõidukist.

Kohus lähtub väärteoasja arutamisel väärteoasja igakülgse arutamise (ab ovo) printsiibist. Eeltoodust

tulenevalt esitab menetlusalune isik alternatiivsed vastuväited, mille alusel, isegi olukorras, kus kohus

loeb tuvastatuks, et kasutati Haenni kaale, tuleb menetlusaluse isiku suhtes tehtud kiirmenetluse otsus

tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 selgitanud, et karistuse määramisel väärteoasjas peab

mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Samas lahendis ja punktis on Riigikohus toonud välja, et

kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas

juhendis sätestatust.

Juhul kui hüpoteetiliselt nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kasutati Haenni WL 103 kaale,

on kohtuväline menetleja jätnud kinni pidamata kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Menetlusalune isik lisab seisukohale Haenni WL 103 kaalude kasutusjuhendi (edaspidi Kasutusjuhend,

lisa 2) ning selgitab järgmist.

Kasutusjuhendi punkt 3.1 sätestab nõuded kaalumiskoha valimisel. P-s 3.1.1 on välja toodud, et

teljekoormuse kaalumiskoht peab olema pikisuunas rõhtne (max 0,5%). Nii massimõõteseadme

kasutamise protokollist, kui ka kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohast ja selle lisast - Vallen

Augi ettekandest, nähtub aga korduvalt ja selgelt, et kaalumiskoha pikikalle oli 0,7%, seega üle

Kasutusjuhendiga lubatud maksimaalse piirmäära 0,5%.

Kasutusjuhendi p 4 sätestab veaallikad: p 4.1.1 kohaselt on veaallikaks olukord, kus kaalumiskoht ei

ole rõhtne. Seega juba ainuüksi eeltoodud rikkumise põhjal tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada

ning väärteomenetlus lõpetada 2.11.

Kasutusjuhendi punkt B2.1 sätestab, et nt kolmeteljeliste sõidukite osas (vt B 2.3.1) tuleb kasutada

vähemalt nelja kaalu ja asendusalust. Menetlusaluse isiku sõiduki ja haagise näol on tegemist mõlema

puhul neljateljelise sõidukiga, mistõttu kehtib Kasutusjuhendi p B2.4: neljateljelise sõiduki puhul

kehtivad samad märkused nagu 3- või 5- teljeliste sõidukite korral. Seega pidi kohtuväline menetleja

kasutama vähemalt nelja kaalu ja asendusalust.

Kohtuväline menetleja on kaalumisel kasutanud kahte kaalu ning kahte asendusalust. Mõõtja (ühtlasi ka

tunnistaja) Vallen Aug on enda ettekandes esitanud teadlikult valeandmeid, et kasutati korraga nelja

kaalu ning vabadel sildadel vaheldumisi kaalu ja asendusaluseid. Arvestades, et tegemist on

politseiametnikuga, on taoline valeväidete esitamine taunitav.

Et politseiametnik Vallen Aug on esitanud ettekandes valeväiteid, on tõendatav menetlusaluse isiku

ütlustega ning fotoga, mille menetlusalune isik suutis veoki kabiinist teha (lisa 3), olenemata asjaolust,

et tal keelati kabiinist väljuda ning ta pidi kogu kaalumise protseduuri ajal istuma veokis.

Menetlusalune isik selgitab, et Vallen Aug teavitas teda läbi veokiakna, et ta kasutab kahte kaalu ja

6 (13)

4-25-1621

kahte asendusalust kuna ühe kaaluga on mingi tehniline probleem ning kolme kaaluga kaaluda ei saa.

Eeltoodu nähtub ka fotolt, mille menetlusalune isik suutis veoki peegli abil teha: sõiduki ühe telje all

asetseb asendusmatt ning järgmise telje all kaal. Ülejäänud telgede all ei ole midagi. Teine külg oli

komplekteeritud analoogselt: asendusmatt ühe ratta all ning kaal teise ratta all. Ülejäänud telgede all ei

ole midagi. Taolist kaalumismetoodikat kasutati nii veoki, kui haagise puhul.

Seega on rikutud Kasutusjuhendi p-i B2.3.1, mille koosmõjus Kasutusjuhendi p-ga B2.4 tuleb

kaalumisel kasutada vähemalt nelja kaalu ja asendusmatti. Seega juba ainuüksi eeltoodud rikkumise

põhjal tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada.

Olenemata eeltoodud mõõtemetoodika rikkumistest, mis nii eraldiseisvalt, kui koosmõjus toovad kaasa

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ning väärteomenetluse lõpetamise, toob menetlusalune isik

välja täiendavad mõõtemetoodika rikkumised.

Kasutusjuhendi punktist B2.3 jj nähtuvad joonised, kuidas kaaluda kolmeteljelist pika teljevahega (B

on pikem kui 3 meetrit) ning lühikese teljevahega (B on lühem kui 3 meetrit) sõidukit. Kasutusjuhendi

punkt B2.5 jj nähtuvad joonised, kuidas kaaluda viieteljelist pika teljevahega ning lühikese teljevahega

sõidukit. Vastavalt Kasutusjuhendi p-le B2.4 kehtivad samad nõuded ka neljateljeliste sõidukite kohta.

Menetlusalune isik täpsustab, et tema poolt juhitud veoki esimese silla ja esimese veosilla vahe on 4,3

meetrit. Haagise teise ja kolmanda silla vahe on 2,5 meetrit. Menetlusalune isik lisab eeltoodud väidete

tõendamiseks fotod (lisad 4-9). Võrreldes Kasutusjuhendi p-des B2.3, B2.5 ning B2.4 sätestatud õigesti

kaalumise 4 meetodeid/jooniseid kohtuvälise menetleja poolt kasutatud kaalumise metoodikaga, on

selge, et sõidukeid on kaalutud valesti.

Seega, kuna ei ole järgitud kaalude kasutusjuhendis sätestatut, ei ole käesolevas väärteoasjas

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ning menetlusaluse isiku karistamine on sellises olukorras

absoluutselt välistatud (RKKKo 3-1-1-68-13 p 6, MõõteS § 5). Menetlusalune isik juhib tähelepanu, et

ta on juba kohapeal antud ütlustes (vt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) selgitanud, et tema

poolt juhitud sõiduki enda kaalud näitasid enne teeleasumist, et koormused on lubatud piires.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kaebuses ja täiendavas selgituses toodud seisukohtade

juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja tugines kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodud seisukohtadele ja

täiendavatele tõenditele ning leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on

tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta

otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kaebuse täiendusega, samuti kohtule

edastatud väärteotoimikuga ja täiendavate tõenditega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning

tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

2. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus

ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste

tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

3. Antud väärteoasjas on koostatud 10.04.2025 kiirmenetluse otsus nr 2740,25,000622 selle kohta, et

Robert Veeväli 10.04.2025 kell 16:12 X vallas, X maakonnas, juhtis mootorsõidukit koos haagisega

(haagis Närko D4MS11T11, reg märk XXX), teostas veose metsamaterjali vedu, omamata

7 (13)

4-25-1621

Liiklusseaduse §341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki I - telje tegelik teljekoormus oli 9453 kg.

Lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 33739kg. Lubatud

suurim registrimass 32000kg. Autorongi tegelik mass oli 60058 kg. Lubatud suurim tegelik mass 52000

kg. Antud teoga rikkus Robert Veeväli LS § 80 lg 1, 2, § 34 lg 13 nõudeid, pannes sellega toime

väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 2612 lg 1 ja § 238 järgi.

21.08.2025 toimunud kohtuistungil on kohtuväline menetleja täpsustanud väärteo etteheidet märkides,

et kaitsja on viidanud kaebuses asjaolule, et telje koormuseid mõõtes, on ületatud kaldeühikuid.

Seetõttu, palus kohtuväline menetleja jätta väärteo kirjeldusest välja lause „Mootorsõiduki esimese telje

tegelik telje koormus oli 9453 kg, lubatud suurim register telje koormus 9000 kg.“

4. LS § 2612 lg 2 näeb ette vastutuse sõiduki juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile

või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust. LS § 80 lg 1 sätestab

üldnormina, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus

registriteljekoormust ning lg 2, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või

teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341

kehtestatud eriveo korras.

LS § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete

rikkumise eest. LS § 34 lg 13 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi

tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib

sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud eriveo korras.

5. Vaidlust ei ole, et R. Veeväli juhtis 10.04.2025 kell 16:12 X vallas, X maakonnas, veoautot Scania

N341 registreerimismärgiga XXX, haagisega Närko D4MS11T11, registreerimismärgiga XXX,

teostades veose (metsamaterjal) vedu. Antud fakt on tõendatud nii menetlusaluse isiku kui tunnistajate

Vallen Augi ja A.G ütlustega (vt 21.08.2025 kohtuistungi protokollis) ning massimõõtmise

protokolliga (tl 16-18).

6. Kiirmenetluse otsusel märgitud teokirjelduse kohaselt puudus menetlusalusel isikul normidele

mittevastavate masside ja teljekoormusega autorongi juhtimisel teevaldaja luba. Kaebuse esitaja end

selles rikkumises süüdi ei tunnistanud ja selgitas kohtuistungil, et kontrollis enne sõidukiga sõitma

asumist sõiduki kaalu ning see oli normi piires. Samas on massimõõtmise protokollis puudused sõiduki

kaalumisel, ka olid kalded valed, kui kaaluti, ning kasutada tulnuks vähemalt nelja kaalu. Kaebuse

esitaja hinnangul ei olnud menetleja asjatundja, et juhendit kasutada. Kaebaja poolt sõidukist tehtud

fotolt on näha, et sõiduki tagumise teljegrupi kaalumisel ei kasutatu kõikide rataste all asendusaluseid

(tl 79). Kaitsja leiab, et eelkirjeldatu tekitab kahtlusi mõõtmistulemuste õigsuses.

Tunnistaja V. Aug selgitas kohtuistungil, et teostas kaalumise 10.04.2025 X ringtee maanteel X

parklas, kuhu suunas antud sõiduki. Soovis kaalumisel kasutada 4 Haenni kaalu, st alustas kaalumist 4

kaaluga, kuid selgus, et 1 kaalu aku oli tühi, seetõttu kasutas edasi 2 kaalu ja ülejäänud rataste all

alusmatte (kokku 6 matti). X ongi 4 kaalu, need on samad, mis on märgitud mõõtmisprotokollis.

Kõigepealt kaalus sõiduki ja seejärel haagise. Kaalumisel selgus tunnistaja V. Augi sõnul, et sõiduki ja

autorongi tegelikud massid ja mootorsõiduki I telje teljekoormus ületasid lubatud määra. Kinnitas, et

jälgisid juhendit ja mõõtemetoodikat. On läbinud pädeva mõõtja koolituse. Sõiduki peeglist kaebaja

poolt tehtud foto, millele kaebaja kaebuses viitab, on ühest hetkest, seal on näha 1 alus ja 1 kaal, kuid

see ei näita rattaid ja velgesid. Matid ei olnud näha, sest need olid ratta all nii, et ulatusid mõlema ratta

alla ja olid seega sügavamal. Ütlustest nähtub, et sõiduki esimene ratas on ühekordne, järgnevad

topeltrattad ning matid tuli lükata sügavamale, et need ulatuksid mõlema ratta alla. Kokku oli

kaalumise juures kasutada 8 matti, seega sai kasutada kõiki. Kalde tuvastas V. Aug loodiga. Tunnistaja

selgitas ka, et kogumassi kaalumisel peab jääma kalde protsenti alla 5%. Kui kaaluks telge või ühte

ratast, siis peab pikikalde puhul jääma alla 0,5. Juhile tehakse alati ettepanek välja kaalumist vaatama

8 (13)

4-25-1621

tulla, aga R. Veeväli seda teha ei soovinud ning jäi sõidukisse. V. Aug kasutas kaalumisel A.G abi.

Tunnistaja A.G kohtuistungil antud ütluste kohaselt aitas ta 10.04.2025 V. Augi menetlusaluse isiku

poolt juhitud sõiduki kaalumisel. A.G Assisteeris, sest tal endal kaalumise pädevus puudub. Kinnitab,

et sõidukit kaaluti eest poolt alustades tahapoole ja kuna 2 kaalul sai aku tühjaks, kasutati 2 kaalu ning

ülejäänud rataste all asendusmatte.

7. Vormistatud massimõõtmise protokolli (tl 16-18) kohaselt R. Veevälja juhitud sõiduki lubatud

registrimass on 32000 kg. Massimõõtmise protokoll kinnitab, et mootorsõiduki tegelikuks kogumassiks

mõõdeti 33739 kg. Autorongi lubatud registrimass on 52000 kg. Massimõõtmise protokoll kinnitab, et

autorongi tegelikuks kogumassiks mõõdeti 60058 kg. Samuti mõõdeti sõiduki I telje teljekoormuseks

9543 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus selle sõiduki I teljel on 9000 kg. Millisel põhjusel on

käesoleval juhul kohtutoimikus kaks erinevat massimõõtmise protokolli (s.o kaebaja poolt kaebusele

lisatud protokoll (tl 8) ning kohtuvälise menetleja poolt esitatud protokoll (tl 16-18), on kohtuväline

menetleja kaebuses esitatud põhjendustes selgitanud. So, et kaebajale prinditi protokolli eeltäidetud osa

sündmuskohal välja ning anti sellisel kujul menetlusalusele isikule, et ta näeks järgmise veose korral

kui palju tuleb vähem laadida, et lubatud suuremat massi ei ületataks. Mõõteprotokoll polnud

väljastatud väärteotoimiku koopia osana, vaid üksnes ennetuse ja teadlikkuse tõstmise eesmärgil,

seepärast pole tegemist identse protokolliga, sh puuduvad protokollilt ka allkirjad. Kirjeldatud tegevust

protokolli väljavõtte andmisel on tunnistaja V. Aug kohtuistungil antud ütlustes ka kinnitanud. Kohus

ei näe põhjust vastavas selgituses kahelda ning lähtub seega kohtuvälise menetleja poolt esitatud

terviklikust protokollist. Lisaks on kohtuvälise menetleja poolt mõõteprotokoll käsikirjaliselt

allkirjastatud mõõtja, tunnistaja ja ka menetlusaluse isiku poolt. Kaebaja ja kaitsja viidatud asjaolu, et

massimõõtmise protokollis on kastid kasutatud kaalude nimetuste ees tühjad, ei loe kohus oluliseks

rikkumiseks. Käesoleval juhul on politseiametnikest tunnistajate ütluste põhjal teada, et kasutati Haenni

WL 103 kahte kaalu ning menetleja poolt täiendavalt esitatud fotomaterjali põhjal on tuvastatav, et

nimetatud kaalude numbrid on 1277 ja 1261 (vt fotod tl 47 ja 53, numbrid kaalude paremal ülaservas).

Vastavad numbrid kattuvad protokolli käsikirjaliselt märgitud kahe viimase kaalu numbriga.

8. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1, 2 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või

2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist

tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. MõõteS § 6 lg 3

p 2 kohaselt mitteautomaatkaalu nõuetele vastavus peab olema hinnatud vastavalt toote nõuetele

vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud mitteautomaatkaaludele nõuded sätestavale määrusele.

MõõteS § 2 lg 1 p 21 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib

mõõtevahendi nõuetele vastavust. MõõteS § 10 lg 1 p 2 kohaselt mõõtevahendi taatlemise kohustus

loetakse täidetuks, kui mõõtevahend on nõuetele vastavaks tunnistatud toote nõuetele vastavuse

seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete järgi (Majandus -ja taristuminstri 13.12.2018 määrus nr

64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja

tõendamise kord“), mida teeb selle valdkonna pädev teavitatud asutus ning mõõtevahendi

taatluskehtivusaeg ei ole möödunud.

9. Käeoleval juhul on nii tunnistajate ütluste, massimõõtmise protokolli, kaalude taatlustunnistustega (tl

21- 25) kui ka sündmuskohal menetleja poolt tehtud fotodega (tl 46-63) tõendatud mõõtetulemuse

jälgitavus. Kaebuse esitaja ega tema kaitsja ei ole vaidlustanud mõõtja pädevust. 10.04.2025 kaalumisel

kasutatud kaalude Haenni WL 103 kohta on väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistused. Mõlemad

kasutatud kaalud on taadeldud ning vastavad esitatud nõuetele.

Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene aga automaatselt

mõõtetulemuse usaldusväärsust. Kaitsja on heitnud kohtuvälisele menetlejale ette esmalt, et kaalu

9 (13)

4-25-1621

kasutusjuhendi p-s 3.1.1 (vt tl 71) teljekoormuse kaalumiskoht peab olema pikisuunas rõhtne (max

0,5%). Nii massimõõteseadme kasutamise protokollist kui ka kohtuvälise menetleja seisukohast, lisast

(V. Augi ettekanne tl 20) ning kalde fikseerimist kajastavalt fotolt (tl 52) nähtub aga, et kaalumiskoha

pikikalle oli 0,7%. Seega on kasutusjuhendiga lubatud maksimaalset piirmäära ületatud. Kohtuväline

menetleja on viidanud kaebusele esitatud kirjalikus seisukohas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

käskkirjaga kehtestatud sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale (Metoodikale MM 02-2015), mille p

1.4 kohaselt teljekoormuse mõõtmisel ei tohi mõõtekoha teepinna kalle sõiduki pikisuunas ületada ±

1,0 %. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-68-13 p-s 6 väljendanud seisukohta, et kaalumise puhul

on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis

sätestatust. Riigikohus on kaebaja poolt viidatud lahendis leidnud, et tootja kasutusjuhendit tuleb

mõõtmisel arvestada.

Kirjeldatu alusel tuleb nõustuda kaebajaga, et sõiduki teljekoormuse saamiseks läbi viidud kaalumine ei

vastanud Haenni WL 103 kasutusjuhendile, kuna I telje kaalumisel on pikikalde piirmäära ületatud.

Nimetatud kaalusumma ületamist R. Veeväljale mõõteseadmete vale kasutamise tõttu ette heita ei saa.

Kohtuväline menetleja on 21.08.2025 kohtuistungil kaalusumma ületamise etteheitest I telje

teljekoormuse osas ka loobunud. Seega vastavat kiirmenetluse otsuses märgitud teljekoormuse kaalu

ületamist menetlusalusele isikule R. Veevälile tulenevalt kohtuvälise menetleja loobumise tõttu

vastavast rikkumisest enam ette ei heideta.

10. Lisaks leiab kaitsja, et kaalude kasutusjuhendi punkt B2.1 sätestab, et kolmeteljeliste sõidukite osas

(vt B2.3.1) tuleb kasutada vähemalt nelja kaalu ja asendusalust. Menetlusaluse isiku sõiduki ja haagise

näol on tegemist mõlema puhul neljateljelise sõidukiga, mistõttu kehtib kasutusjuhendi p B2.4:

neljateljelise sõiduki puhul kehtivad samad märkused nagu 3- või 5- teljeliste sõidukite korral. Seega

pidi kaitsja seisukohast kohtuväline menetleja kasutama vähemalt nelja kaalu ja asendusalust.

Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kaitsja mõistab kaalu kasutusjuhendit valesti.

Juhendi B1 osas (tl 76) on ka selgitatud, et viga saab vältida, kui kaaluda kolmeteljelise sõiduki puhul

mõlemat tagasilda samaaegselt kahe lisakaaluga või kui panna mittekaaluva telje alla kaaluga võrdse

paksusega asendusalus. Seega ei ole juhendis öeldud, et iga telje ratta all peab olema kaal, vaid et

mittekaaluva telje alla võib asetada võrdse paksusega asendusalusegi. Ka kaitsja poolt viidatud B2.1

ütleb, et võimaluse korral tuleks alati kasuta kahte või enamat kaalu. Näitena viidatud B 2.3.1 viitab

vähemal neljale kaalule ja asendusalusele, ehk kasutada tuleb kaalude ja asendusaluste summana

vähemalt nelja eset. Joonisel B 2.3.1 on õigesti kaalumise puhul iga nelja tagaratta all ka näidatud kas

kaal või asendusalus. Sama on kirjas kasutusjuhendi p 3.4.3.2 (tl 72) – mõõtevea vältimiseks võib

teljegrupi teistel ratastel kasutada asendusaluseid (või mistahes tüüpi asendusaluseid paksusega

vastavalt kas 17 või 19 mm) või täiendavaid kaale. Samuti edasi juhendi p 3.4.3.3 - kahe- või

kolmeteljeliste süsteemide teljekoormuse mõõtmine: Mõõtmine toimub samamoodi, nagu on

kirjeldatud punktis 3.4.3.2, kus mitmeteljelise süsteemi mittekaalutavate rataste alla asetatakse

asendusalused.

Ka Metoodika MM 02-2015 p 6.4.2 sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi ja/või teljekoormuse

mõõtmine rattakoormuse kaaludega, sõltumata nende ühendatusest arvutiga, toimub järgmiselt: a)

rattakoormuse kaalud asetatakse üheaegselt kõigi rataste alla; b) rattakoormuse kaalud asetatakse

telgede kaupa, kasutades mittekaalutavate telgede rataste all kaalude kõrgusele vastavaid

tasandusmatte.

Seega ei ole konkreetsel juhul kahe kaaluga kaaludes rikutud kaalude kasutusjuhendit ega kehtestatud

metoodikat. Teljevahe mõõtmata jätmine politsei poolt ei ole toonud kaasa kasutusjuhendile

mittevastavat kaalumist (vt kaebuse täiendusel fotod tl 80-85). Kasutusjuhend ei keela lühikesegi

teljevahega sõidukeid kaaluda ühe telje kaupa (vt kasutusjuhendi p 3.4.3). Rohkemate kui kahe kaaluga

kaalumine on soovituslik. Kui telgesid on rohkem kui üks ning kaalutakse kahe kaaluga, tuleb

10 (13)

4-25-1621

mittekaalutavate telgede all kasutada asendusaluseid, kuna teljegrupi kõik rattad peavad kaalumise ajal

asuma samal tasandil (vt kasutusjuhendi p 4.1.6).

11. Et kaalumise ajal nii sõidukil kui haagisel nende rataste all, mille all ei olnud kaale, asetati

asendusalused, on politseiametnikest tunnistajad kohtuistungil kinnitanud (vt 21.08.2025 kohtuistungi

protokollis). Vastupidist ei tõenda ka kaebaja poolt esitatud ja sündmuskohal tehtud foto (tl 79), millelt

on näha, 1 matti ja 1 kaalu, ehk nagu sõiduki üks tagumine telg ei oleks kaalumise ajal sama

tasapinnaga alusel. Tunnistaja V. Aug on selgitanud, et matid ei olnud näha, need on ratta all nii, et

ulatuksid mõlema ratta alla, sest sõiduki tagumised rattad on topeltrattad. Ka tunnistaja A.G kinnitab

mittekaalutavate telgede all aluste kasutamist. Kohus leiab, et viidatud foto ei anna alust kahelda

politseiametnikest tunnistajate ütlustes, kes on kinnitanud kohtuistungil, et kaalumisel kasutati sõiduki

tagumiste telgede all kaalumisel kõigi telgede all kas kaale või asendusaluseid. Kaebaja poolt tehtud

foto ei ole tehtud sõidukist külje pealt, vaid pikisuunas ning nimetatud fotoga ei saa välistada mattide

paiknemist sõidki rataste all. Pelgalt asjaolu, et mati ots ühe ratta alt välja ei paista, kahtlust nimetatud

asjaoluks ei anna.

12. Kaebaja R. Veeväli leiab ka, et kuna pikikalle oli vale, kui kaaluti, on tulem ikkagi vale, sest

teljekoormuste liitmisel saadakse tulem. Seega pole kaebaja hinnangul vahet, et osaliselt etteheitest

loobuti. Iga telje kaalumine on vale, mistõttu on ka mootorsõiduki tegeliku massi ja autorongi tegeliku

massi kaalutulemus vale.

Kui vaadata taaskord kaalu kasutusjuhendit, siis p 4.1.2 järgi, kui kaalumiskoha kalle on liiga suur, ei

toetu koorem kaalule täisnurga all ning tulemuseks on tegelikust madalama kaalu registreerimine.

Nimetatu on aga isiku kasuks, sest kaal on sellisel juhul väiksem. Samas täpsustab kasutusjuhendi p

4.1.8, et koormus võib nihkuda kohtades, kus sõidusuunas (s.o pikisuunas) on üle 0,5% kalle. Ehk

koormus võib nihkuda ühelt teljelt teisele. Viidatu ei muuda kohtu hinnangul mootorsõiduki ega

autorongi tegeliku massi kogusumma kujunemist teljekoormuse kaalude liitmisel, sest kui üks telg oli

mõnevõrra raskem, on järgmine telg omakorra kaalumisel sellevõrra kergem. Sama seisukohta toetab

ka tunnistaja V. Augi selgitus, et kogumassi kaalumisel peab jääma protsenti alla 5 %. Kui kaaluks

telge või ühte ratast, siis peab jääma alla 0,5%. Kirjeldatu on kooskõlas kaalu kasutusjuhendi p 3.1.1 ,

mis viitab vaid teljekoormuse kaalumisel 0,5 % maksimaalsele lubatud kaldenurgale. Kogukaalu

määramiseks ei tohi aga ühegi suuna suurim kalle ületada 5 %. Seega ei ole mootorsõiduki tegeliku

massi ja autorongi tegeliku massi saamisel 0,7 % pikikalde juures rikutud kaalude kasutusjuhendit.

Märkima peab, et ületatud massid ei ole ka väikesed, olles mootorsõiduki puhul peaaegu 2 tonni ning

autorongi puhul üle 8 tonni.

13. Eeltoodu põhjal on tuvastatud, et mootorsõiduki tegelik mass ja autorongi tegelik ja ületasid

lubatut. Massimõõtmise protokolliga on tõendatud, et kaebaja R. Veevälja poolt juhitud mootorsõiduki

tegelik mass oli 33739kg, lubatud suurim registrimass 32000kg ning autorongi tegelik mass oli 60058

kg, lubatud suurim tegelik mass 52000 kg. Seega on rikutud LS § 80 lg 1 sätestatud nõudeid.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et R. Veeväljale oleks väljastatud LS §-

s 341 sätestatud eriluba lubatust suurema massiga veosega liikumiseks, mistõttu on rikutud LS § 34 lg

13 sätestatud nõudeid. Eeltooduga on täidetud LS § 238 ja LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

väärtegude objektiivse koosseisu tunnused.

14. Arvestades süüteo asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtlike rikkumistega. Kohus

leiab, et R. Veeväli on pannud väärteod toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 alusel paneb isik teo

toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda. R. Veeväli võttis peale koorma, sõidukis oleva kaalu järgi tundus talle, et see võib olla

lubatav. Kaebaja ütluste kohaselt vedas ta puidumaterjali, seejuures oli tema arvatest tegemist

täiskoormaga, mis pealtnäha oli tavapärases koguses. Mootorsõiduki kaalud ei näidanud kaebaja ütluste

11 (13)

4-25-1621

kohaselt ülekaalu. Siiski selgub R. Veevali ütlustest, et talle tundus 10.04.2025, et koorem võib olla

ülekaalus, millest teatas politseiametnikele. Politseiametniku A.G ütlustega leiab antud asjaolule

kinnitust, nimelt selgitas R. Veeväli, et ülekaal võib olla 3-5 tonni. Võttes arvesse, et ülekaal oli üle 8

tonni, siis ilmselgelt mõistis kaebaja, et puiduga täiskoorem on ülekaalus. Seega pidas R. Veeväli

võimalikuks, et tema juhitud autokoorem on ülekaalus, millega kiitis heaks õigusvastase tagajärje

saabumise.

15. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

16. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning VTMS § 87 alusel olles seotud väärteoprotokollis

sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on kiirmenetluse otsuses

menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide rikkumist, samuti on õiged

väärteokvalifikatsioonid. Kohus leiab, et väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises

on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 2612 lg 1, § 238

ettenähtud väärtegudena (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele

isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune

isik (VTMS § 133 p 3). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse

patrullpolitseinik Valen Aug, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1

ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja

materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja

menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

17. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 2612

lg 1, § 238 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud 10.04.2025 kell 16:12 sõidukit juhtides,

mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud

ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeima karistuse näeb ette LS § 2612 lg 1, tuleb karistust

kohaldada LS § 2612 lg 1sätestatud sanktsiooni alusel. Kirjeldatult on kohtuväline menetleja R.

Veeväljale karistuse ka määranud. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 76

trahviühiku ulatuses, so summas 608 eurot. LS § 2612 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduki, autorongi või

masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul

viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo

tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel

või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Seega

järeldub, et kohtuväline menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest kergema, s.o rahatrahvi ning

määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas ulatuses. Kohus leiab, et karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata

(VTMS § 133 p 7) ja süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30

alustel (VTMS § 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on

menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse

lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes

18. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri andmete kohaselt ei ole R. Veeväljal varasem karistatud. Tegelik karistuslik

12 (13)

4-25-1621

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi

arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline

karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut

(Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

19. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt.

20. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200

trahviühikut või arest. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus

sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul ei ole kohtuväline menetleja diskretsioonipiire

ületanud. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o

rahatrahvi, mida arvestades sellega, et isikut LS rikkumise eest varasemalt karistatud ei ole, saab pidada

igati kohaseks. Kohtuväline menetleja on karistanud R. Veevälja karistusraami keskmist määrast

allpool rahatrahviga, s.o 76 trahviühikut. Samas ei saa mööda vaadata asjaoludest, et ühe teoga on

rikutud kahte liiklusalast nõuet, ülekaal oli vähemalt 8 tonni ja tegemist oli ka tahtlikult toime pandud

süüteoga, seega ei saa mõistetav karistus jääda oluliselt allapoole keskmisest määrast. Karistus peab

olema mõjus, et ära hoida uute sarnaste õigusrikkumiste toimepanemine. Arvestades süüdlase

isikuandmeid, siis ei selgu ühtegi kehtivat LS alast väärteorikkumist, mistõttu täidab trahvimäär 76

trahviühikut karistusega silmas peetud nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke.

Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda

kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral

süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik

13 (13)