3-24-318/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-318

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Töötukassa 30.11.2023 otsuse nr TVH/

23/045644 ja 09.01.2024 vaideotsuse nr VO/23/3267

tühistamiseks ja kohustamisnõue

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X, volitatud esindaja Milvi Haitov

Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.10.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

1(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 13.11.2023 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse.

Liikumise valdkonna tegutsemispiirangud

Kaebaja kirjeldas raskusi tööülesannete täitmisega järgmiselt: töötab taksojuhina umbes 4 tundi

päevas, 5 korda nädalas, kui enesetunne on hea. Tunneb pakitsevat seljavalu ja vasaku jala valu.

Istumisel seljavalu tugevneb, samuti on raske vajutada pedaalile vasaku jalaga.

Lõpetas töökoristajana 2018.aastal vasaku jala valu tõttu, oli piiratud viibimine jalgadel ja

liikumine.

Kaebajal on suurte raskustega, pea võimatu treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi ületada.

Kui ta läheb tänavale, siis palub abikaasat kaasa tulla, kuna vasak jalg hakkab valutama

tugevamini liikumisel ning võib kaotada tasakaalu. Toetub abikaasale.

Ei suuda kummardada seljavalu ja ülekaalu tõttu. Ei suuda kükitada, kuna kukub maha. Ei

suuda laskuda põlvedele vasaku põlve valu tõttu.

Käelise tegevuse valdkonna tegutsemispiirangud

Parema käe sõrmed surevad ära, kui teeb monotoonset tööd seotud peenmotoorikaga rohkem

kui 5 minutit. Sõrmed muutuvad kangeks, näiteks kui hoiab väikesi esemeid käes (sh nuga) või

lõikab toitu rohkem kui 5 minutit.

Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonna tegutsemispiirangud

Kannab prille lugemisel, kirjutamisel, toidu valmistamisel või teiste tegevuste käigus, kui tuleb

hästi lähedale näha.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna tegutsemispiirangud

Esinevad raskused põie kontrollimisega. Kasutan päevasel ajal uriinipidamatuse sidemeid ning

öösiti kannan mähkmeid.

Palub abikaasa abi pükste, sokkide, jalatsite jalga panemisel. Peseb ennast dušikabiinis istudes

toolil. Palub abikaasa abi jalgade, selja pesemisel.

Muud tervisehäired

Esinevad unepuudus, unehäired, uneapnoe. Kasutab näomaski seoses apnoega une ajal. Iga päev

magab lisaks päevasel ajal 1-1,5 tundi, et parandada enesetunnet ning vähendada

väsimusetunnet. Kui hommikul ärkab, siis tunneb tugevat väsimust ning see seisund kestab

terve päeva jooksul, nii toimub vähemalt 2 korda nädalas.

2. ETK leidis 30.11.2023 otsusega nr TVH/23/045644, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on toitumishaigus, artroos ja dorsopaatia. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise

tegevuse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja

kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta töövõimet.

Nägemislangus on prillidega kompenseeritud.

Kaebaja kirjeldatud piirangud tualetitoimingute osas teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piirangud

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete ja muude

tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebajal on ülekaalu ning nimmes ja

2(12)

vasemas puusaliigeses esineva valu tõttu piiratud lühikeste vahemaade kõndimine, treppidel

liikumine, pikemat aega seismine ning kehaasendi muutmine. Kuigi kaebajal esineb piirang

liikumise valdkonnas, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.

3. ETK otsus põhineb ekspertarsti N. N (TTO ekspertarst) 22.11.2023 ekspertarvamusel.

Liikumise valdkonna tegutsemispiirangud

Diagnoos: M16.1 - Muud esmased koksartroosid, M54.4 - Dorsalgia e seljavalu, lumbaago

ishiasega, E66.0 - Liigsete kalorite põhjustatud rasvumus

Ekspertarst hindas liikumise valdkonna võtmetegevusi järgmiste hinnetega: Liikumine eri

tasapindadel hindega 2 Ohutu ringiliikumine 0 Seismine ja istumine 1 Liikumisega seotud muud

piirangud 0.

Ekspertarst leidis kokkuvõttes, et taotlejal esineb liikumise valdkonnas mõõdukas

tegutsemispiirang. Lühikeste vahemaade läbimist piiravad nimmevalud ja valud vasemas

puusaliigeses. Lisaks piirab liikumist rasvumus. Trepist liigub käsipuu toel. Raskem on trepist

üles minna. Pikemaaegsem seismine on piiratud valude tõttu. Valude ja rasvumise tõttu on

piirangud kehaasendi muutmisel. Piirangu põhjuseks on lülisamba, puusaliigese struktuur,

rasvumus. 12.05.2023 teostatud uuringute alusel on tegemist vasaku puusaliigese II st.

artroosiga. Vasaku põlveliigese I staadiumi artroos. Valuravi praktiliselt puudub, ainuke

valuravim välja kirjutatud 10.05.2023. Taastusravil ei ole käinud.

TIS andmed ei kinnita tegutsemispiiranguid ohutu ringliikumise ja liikumisega seotud muude

piirangute osas.

Käelise tegevuse valdkonna tegutsemispiirangud

TIS andmed ei kinnita kaebaja kirjeldatud piiranguid: ei ole ühtegi kinnitavat uuringut, ei ole

seetõttu ravi saanud.

Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonna tegutsemispiirangud

Kaebaja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna tegutsemispiirangud

Tegemist ei ole tegutsemispiiranguga, kuna abivahenditega on uriini leke kontrollitav, ilma et

peaks riideid vahetama või ennast pesema. TIS andmed ei kinnita seda, et vajaks püsivalt abi

enesehooldusel ja riietumise

Muud tervisehäired

CPAP-ravi ajal paranenud.

4. Kaebaja esitas 01.12.2023 vaide 30.11.2023 otsusele.

5. ETK jättis 09.01.2024 vaideotsusega nr VO/23/3267 vaide rahuldamata. TTO ekspertarst

analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh lisandunud terviseandmeid ja vaides

kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitaja töövõime

ei ole vähenenud. TIS andmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud

või täiesti välistatud.

TTO ekspertarst tugines hindamisel järgmistele TIS sissekannetele:

– Kardioloogi dr O. A 08.11.2023 epikriis: Patsiendi üldine enesetunne CPAP ravi ajal

paranenud, päevast unisust/väsimust esineb harva, peavalud taandunud, südamelöögid kadusid.

3(12)

– Neuroloogi dr J. K 23.10.2023 epikriis: Patsiendil kaebused nimmevaludele ja

liikuvuspiiratusele nimmest (ei saa painutada paremale). Probleemid ka puusaga. Parempoolne

karpaalkanali sündroom. Ravi: taastusravi, ravikehakultuur (RKK). Vajadusel valuvaigistid.

Perearsti jälgimine.

-

Üldkirurgi dr V. B 22.05.2023 epikriis:

R-graf 12.05.2023 Vasak puusaliiges 2s: II st koksartroos, atsetaabulumi ülemises-eesmises

servas väljendunud osteofüüt. Vasak põlv 2s: I st varusgonartroos. Vähene PF-liigese artroos.

Dicalc geel 5% 2 korda päevas või Voltaren geel 2 korda päevas. Tab. Arcoxia 120mg 1 tab. 1

kord päevas. Kaps. Glücosaminum 400mg N270 1 kaps. 3 korda päevas.

Vaide esitaja on vaides märkinud, et tal on kõrge vererõhk ja unehäired. ETK selgitab, et vaide

esitaja kardioloogilisi uuringuid ei ole vajanud. 08.11.2023 kardioloogi vastuvõtul on vererõhu

väärtused 170/86 ja 146/86 ning perearsti vastuvõtul 12.09.2023 - 150/90. Vaide esitaja

vererõhu kõrgenemine ei põhjusta püsivaid töövõime piiranguid. Vaide esitaja ravi

korrektsiooni ei ole vajanud, raviskeem on tõhustatud mais 2023. Oluline on regulaarne

ravimikasutus. Vaide esitajale on unehäiretele uneapnoe tõttu näidustatud CPAP ravi (maski

kandmine magamise ajal), mis TIS andmetel on hea efektiga.

6. Kaebaja esitas 02.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 30.11.2023 otsuse ja

09.01.2024 vaideotsuse tühistamiseks ja ETK kohustamiseks hindama uuesti kaebaja töövõimet.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõue põhinevad väitel, et tema töövõime hindamisel

ei ole arvesse võetud tema üldist terviseseisundit ja sellest tulenevaid

piiranguid.

8. Näiteks on otsuses välja toodud, et taotlejal esineb võtmetegevuses „seismine ja istumine“

kerge piirang, kuid vaideotsuses toodud eksperthinnangu kohaselt ei sobi kaebajale püsiv

koormus jalgadele.

9. Üldkirurg dr V. Bi 22.05.2023 epikriisis on soovitatud säästvat režiimi; valu raviks on

soovitatud käsimüügil olevaid ravimeid Diclac geel ja Voltaren geel, seega vaideotsuses toodud

väide, et valuravi on tagasihoidlik, ei ole asjakohane. Oma tervise parandamiseks on X. X

kasutanud järjepidevalt tasulist taastusravi (vesivõimlemine; massaaž). Tasuline taastusravi ei

kajastu TIS-s.

10. Käelise tegevuse valdkonnas ei ole arvestatud parempoolse karpaalkanali sündroomist

tingitud tegutsemispiirangutega (neuroloog dr J. K 23.10.2023 epikriis).

11. Vaideotsuses on leitud ka, et raskused põie kontrollimisega on kompenseeritud

uriinipidamatuse sidemete kasutamisega ja ei mõjuta töövõimet. Ometi mõjutab see olulisel

määral inimese käitumist ja igapäevaelus osalemist. Alati ei sa kindel olla, et uriini leke on

kontrolli all, võib juhtuda ekstreemseid olukordi. Pidev muretsemine ja hirm, et levib

ebameeldiv lõhn jms tekitavad ärevust, puudub tahe üldse välja minna.

12. Töövõime hindamisel ja ka vaideotsuse tegemisel ei ole kasutatud kontakthindamise

võimalust.

13. Kaebaja esitas 06.08.2025 täiendava tõendina 23.07.2025 röntgeni ülesvõtte alusel tehtud

puusaliigeste kirjelduse: mõlemad puusaliigesed 2S: Esinevad II kraadi artrootilised muutused

( sin>dex) liigespilud ebaühtlaselt ahenenud; atsetabulumidel servmised osteofüüdid, reieluupea

vasakul veidi deformeerunud. Vas. puusaliigeseümbruses on mõõdukat entesofüütid. SI

liidustes on subkondraalset skleroosi.

4(12)

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning nende

tühistamine ei ole põhjendatud.

15. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).

16. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“

(määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel

tehtud eksperdiarvamuse alusel.

17. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 08.10.2022

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed.

18. Töövõime hindamise otsuse koostamisel lähtus vastustaja tervishoiuteenuse osutaja (TTO)

ekspertarsti N. N 22.11.2023 eksperdiarvamusest.

19. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on toitumishaigus, artroos ja dorsopaatia. Vaide esitajal on ülekaalu ning

nimmes ja vasemas puusaliigeses esineva valu tõttu piiratud lühikeste vahemaade kõndimine,

treppidel liikumine, pikemat aega seismine ning kehaasendi muutmine. Muudes valdkondades

ei tuvastanud TTO ekspertarst piiranguid.

Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused

summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks

võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused

2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise

aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4. Määruse § 8 lg 5 kohaselt

hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Kaebaja arvväärtuste summa liikumise valdkonnas

oli 3 (Liikumine eri tasapindadel hindega 2 Ohutu ringiliikumine 0 Seismine ja istumine 1

Liikumisega seotud muud piirangud 0).

Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst vaide esitaja töövõimeliseks.

20. Lisaks on kohtumenetluse kestel ka ETK ekspertarst P. T kaebaja terviseandmed ja kaebuses

kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 25.03.2024 vastava seisukoha.

21. ETK ekspertarst on üle vaadanud terviseandmed seisuga 14.03.2024 (vastus kaebusele lisa

5). Kohtumenetluse ajal teostas ETK täpsustava päringu (vastus kaebusele lisa 7) perearst J. L

seoses tervise infosüsteemis kirjeldatud vastuoludega kaebaja kirurgilise ravi vajaduse kohta

(päringus on ekslikult kirjutatud kuupäev 09.11.2028, õigeks tuleb lugeda kuupäev 09.11.2018).

Perearst on 14.03.2024 lisanud täpsustava sissekande (vastus kaebusele lisa 5 lk 12-13). Pärast

vaideotsust on terviseandmetesse lisandunud veel 16.01.2024 perearsti saatekiri kutsehaiguste

arstile patsiendi soovil (vastus kaebusele lisa 5 lk 16), 24.01.2024 taastusraviarsti epikriis koos

füsioterapeudi hinnanguga (vastus kaebusele lisa 5 lk 14-15), 12.02.2024 töötervishoiuarsti

statsionaarne epikriis (vastus kaebusele lisa 5 lk 11-12) ja 21.02.2024 perearsti epikriis (vastus

kaebusele isa 5 lk 13-14). ETK ekspertarst on lisandunud terviseandmed läbi vaadanud ja on

arvamusel, et need kinnitavad püsivaid piiranguid määral, mis ei nõua eelneva menetluse

5(12)

uuendamist ja eksperdiarvamuse muutmist. Kommentaarid esitatud valdkondade piirangute

juures ja kokkuvõttes.

22. ETK ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud

enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade

juurde.

23. ETK ekspertarst nõustus ekspertarvamuses (kaebuse lisa 6) TTO ekspertarstiga, et liikumise

valdkonna võtmetegevustes on kaebajal mõõdukad piirangud liikumisel eri tasapindadel ja

kerged piirangud seismise ja istumise võtmetegevuses. Kaebaja enesehinnangulised

tegutsemispiirangud ei ole objektiivsete terviseandmetega kinnitatavad raskusastmetes, nagu

kaebaja neid esitab. Üheski arsti sissekandes ei ole märgitud, et liikumine on takistatud määral,

et vajab abivahendeid või teise isiku abi.

Neuroloogi poolt on kirjeldatud (kaebuse lisa 5 lk 19) lülisamba painutuste piiratust, samas on

võimeline käima nii varvastel kui kandadel, olulist radikulaarset (närvikahjustuse) leidu ei esine.

Tegemist on nn healoomulise seljavaluga, mille raviks on soovitatud vajaduspõhist valuravi ja

eelkõige liikumisravi juhendamisega.

Üldkirurg on kirjeldanud (vastus kaebusele lisa 5 lk 26) vasaku puusaliigese valu katsumisel ja

liigutamisel, parem puusaliiges normis. Vasaku põlveliigese kerge liikuvuspiiratus – 85/170

kraadi (norm. 90/180) Röntgenuuringus vasakus puusaliigeses 2. st artroos, mis ei ole

kirurgilise ravi näidustus. Vasakus põlveliigeses 1. st artroos, mida saab lugeda algavaks

ealiseks degeneratsiooninähuks. Antud haigusseisundi puhul on soovitatud vältida ülekoormust,

valu korral vajaduspõhine valuravi, et hoida liigeseid pidevas liikumises.

24. 01.12.2023 esitatud vaides tõi kaebaja täiendavalt peale puusa- ja põlveliigese artroosi välja

kõrgenenud vererõhu ja uneapnoe diagnoosi. TIS andmetel on kaebajal diagnoositud

kõrgvererõhutõbi ja määratud ravi. Ravi väljakirjutus ja tarvitamine on retseptikeskuse andmetel

regulaarne, mais 2023 on raviskeemi tõhustatud. Kardioloogi vastuvõtul (vt vastus kaebusele

lisa 5 lk 17-18) on vererõhu tõusu seondatud ka ülekaaluga (Adipositas. Hypertensio

sekundaria), mistõttu kaalu alanemisel on süsteemselt hea mõju. Hüpertoonilisi kriise ei ole

kirjeldatud, raviga rahuldavalt kompenseeritud. Uneapnoe tõttu on määratud aparaatne ravi, mis

raviarsti andmetel on olnud efektiivne. Edasisel jälgimisel ravi kasutamise foonil.

25. Terviseandmete analüüsis pälvib tähelepanu, et perearst on aastate jooksul oma

epikriisidesse kopeerinud, et kaebaja vajab endoproteesimist s.t liigesvahetust ja on

ravijärjekorras. Spetsialistide hinnangul ja uuringute alusel sellist vajadust/suunamist

käesolevalt ei nähtu. Teostatud täpsustav päring (vastus kaebusele isa 7), mille vastusest (vastus

kaebusele lisa 5 lk 12-13) selgub, et kirurgilist ravi pole peetud vajalikuks rakendada ning

perearsti sissekanded selle kohta on eksitavad. Konservatiivne ravi (vajaduspõhine valuravi ja

liikumisravi) on aastate jooksul olnud vägagi tagasihoidlik. Juhul, kui valuraviks on kasutusel

vaid käsimüügis olevad lokaalselt manustatavad geelid ning ei ole peetud vajalikuks valuravi

tõhustada, ei saa kuidagi väita, et valu esinemist (juhul, kui see on igapäevategevusi s.h.

töötamist piirav) ei oleks võimalik raviga paremini kontrollida.

26. Taastusravi s.o. juhendatud liikumisravi arvestades konkreetset isikut ja temaga seotud

haigusseisundeid, on tervise infosüsteemi andmetel toimunud pärast vaideotsust jaanuaris 2024

(vt vastus kaebusele lisa 5 lk 14-15). Ravi on tulemuslik, kui liikumisega (võimlemisega)

tegeletakse pidevalt. Soovitatud on pikemaajalisem iseseisev võimlemine, mille kestel saab

perioodiliselt konsulteerida füsioterapeudiga, kes vajadusel dünaamiliselt harjutusi korrigeerida

aitab.

6(12)

27. ETK ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevused on hinnatud arvväärtusega 0. Vaideotsuse tegemise seisuga oli neuroloogi poolt

(vastus kaebusele lisa 5 lk 18-19) püstitatud parempoolne karpaalkanali sündroomi diagnoos,

lisauuringuid ega spetsiifilist haiguskäsitlust koos võimaliku raviga ei ole märgitud. Epikriisis

on kaebusteks eelneva poole aasta jooksul tuimus- ja suremistunne paremas labakäes.

Hilisemalt lisandunud andmete põhjal on teostatud elektroneuromüograafiline uuring (vastus

kaebusele lisa 5 lk 7), mis kinnitab kerget parema käe karpaalkanali sündroomi. Ka lisandunud

andmetel ei ole võimalik antud haigusseisundist tulenevalt püsivaid töövõimet mõjutavaid

piiranguid käelises tegevuses hinnata enamaks kui kergeteks või võimaliku ravi rakendamise

korral siiski puuduvateks - s.t kerge ühepoolne karpaalkanali kompressioonneuropaatia on

ravitav seisund ja ei põhjusta töövõime püsivat vähenemist.

28. ETK ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes ei esine hinnatavaid piiranguid. Antud valdkonnas

hinnatakse isiku kõne-, kuulmis- ja nägemisfunktsiooni langusest tingitud piiranguid. Puuduvad

andmed, et kaebajal oleks diagnoositud kõne- ja kuulmisfunktsiooni häiret. Tervise

infosüsteemis on viimane silmaarsti sissekanne 10.05.2023 (vastus kaebusele lisa 5 lk 28-29).

Epikriisi alusel on kaebaja nägemisteravus +1,25 prillidega kompenseeritud normini; muud

patoloogiat, mis võiks nägemisfunktsiooni püsivalt kahjustada, ei ole diagnoositud.

29. ETK ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et TIS andmetel ei saa kinnitada

tualettruumi toimingutel töövõimet mõjutavaid püsipiiranguid. Kui isikul esinevad igapäevaelu

s.h. töötamist mõjutavad kaebused, on rangelt soovitatav nende püsimisel pöörduda

ravimeditsiini poole võimaliku ravi ja vajadusel ravi korrigeerimise eesmärgil. Retseptikeskuse

andmetel on kaebajale mais 2023 väljastatud poole aasta ravimiretseptid stress-kusepidamatuse

diagnoosiga. Apteegist väljastatud on ravim vaid ravikuuri alustamiseks. Kui kaebajal on

jätkuvalt probleemid kusepidamatusega, on mõistlik pöörduda arsti vastuvõtule ja seda ka juhul,

kui ravim ei sobinud ja ravitaktika tuleb üle vaadata. Antud juhul haiguskäsitlus TIS-s puudub.

30. ETK ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal ei ole terviseandmete

põhjal võimalik hinnata unehäirest/uneapnoest tingituna püsivaid töövõimet mõjutavaid

piiranguid. Kardioloogi epikriiside (vastus kaebusele lisa 5 lk 17-18; 19-22) andmetel on

kaebajal diagnoositud uneapnoe raskusastmes, mis vajab raviks CPAP-aparaadi kasutamist.

Kaebaja on olnud aparaadi kasutamisega jälgimisel ja epikriisis on märgitud, et seisund on

leevenenud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et pärast seda on kaebajale väljastatud autojuhi

tervisetõend kehtivusajaga kuni 2033 (vastus kaebusele lisa 5 lk 71). Autojuhi tervisetõendit ei

saa väljastada, kui uneapnoe ei ole raviga kontrolli all. Keskmise või raske obstruktiivse

uneapnoe sündroomi diagnoosiga 1. gruppi kuuluv juht peab enne tervisetõendi väljastamist

läbima vastava eriarsti konsultatsiooni ja tal peab olema eriarsti hinnang, et juhi terviseseisund

on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt

vähenenud.

31. Vastusena kaebusele märgib ETK ekspertarst, et dokumendipõhine hindamine

eksperdiarvamuse andmisel on tavapärane. Visiidipõhisele hindamisele kutsutakse isik juhtudel,

kui on vaja täpsustada konkreetne tegutsemispiirang. Visiidipõhine hindamine ei ole levinud ka

juhtudel, mil on tegemist valdavalt muutlikult avalduvate tegutsemispiirangutega s.o.

haigusseisund kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Samuti on oluline asjaolu, et visiidil ei saa

püstitada uusi diagnoose, suunata uuringutele ega määrata ravi – need tegevused peavad olema

eelnevalt teostatud ravimeditsiinis.

32. ETK ekspertarst selgitab liikumise valdkonna tegutsemispiirangute kohta järgmist.

7(12)

Lõppotsus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda, et tal ei esine üldse mingisuguseid

piiranguid. Konkreetselt võtmetegevuses seismine ja istumine hinnatakse kompleksselt mitmeid

tegevusi, mis võtmetegevuses tuuakse välja koondina. Seismise all mõistetakse ühel kohal

püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool). Teise

inimese abi siinkohal ei arvestata. Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis

püsimist. Piirangu hindamisel selles võtmetegevuses tuleb arvestada asjaoluga, et istuvat ja

seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja ka vastupidi.

Seismise ja istumise puhul hinnatakse tegevust ilma teise inimese abita, üht kätt vabana hoides,

st ühe käega võib toetuda/kinni hoida.

Keha põhiasendi muutmise all mõeldakse ühest kehaasendist teise üleminekut ja liikumist ühest

kohast teise, nagu toolilt tõusmine, voodisse pikali heitmine, põlvili või kükki laskumine, püsti

tõusmine, kummardumine või muul viisil keha raskuskeskme nihutamine. Kehaasendi

säilitamise all mõeldakse olukorrale vastavalt iste- või püstiasendis püsimist.

Antud juhul on hinnatud, et pikemaajalisemal koormusel ja raskematel asendivahetustel

esinevad piirangud, põhjustades valu ja ebamugavustunnet.

33. Vastusena soovitusele ravimite Diclac geel ja Voltaren geel kasutamise kohta selgitab ETK

ekspertarst, et vajaduspõhine valuravi on aastate jooksul olnud vägagi tagasihoidlik. Juhul, kui

valuraviks on kasutusel vaid käsimüügis olevad lokaalselt manustatavad geelid ning ei ole

peetud vajalikuks valuravi tõhustada, ei saa kuidagi väita, et valu esinemist (juhul, kui see on

igapäevategevusi s.h. töötamist piirav) ei oleks võimalik raviga paremini kontrollida.

34. Vastusena väitele, et kaebaja on kasutanud tasulist taastusravi, mis ei kajastu TIS-s, märib

ETK ekspertarst, et taastusravi s.o. juhendatud liikumisravi on TIS andmetel toimunud pärast

vaideotsust jaanuaris 2024 (vt vastus kaebusele lisa 5 lk 14-15). Ravi on tulemuslik, kui

liikumisega (võimlemisega) tegeletakse pidevalt. Soovitatud on pikemaajalisem iseseisev

võimlemine, mille kestel saab perioodiliselt konsulteerida füsioterapeudiga, kes vajadusel

dünaamiliselt harjutusi korrigeerida aitab. Hilisemalt lisandunud taastusravi epikriisis olev

füsioterapeutiline lõpphinnang kinnitab juba lühemaajalisema ravisekkumise järel liikuvuse

paranemist ja valu vähenemist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

35. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

36. TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku

töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena

isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole

sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui

tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt

takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

37. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõimet ei saa hinnata vaid

8(12)

kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid arvestada tuleb ka TIS-i kantud kaebaja

terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti

pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab

tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel

pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle

määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja

terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada

sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad

terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas

kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole

pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema

terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.

Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral

need mõjutavad tema töövõimet.

38. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi.

39. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus

või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline

töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline

töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida.

Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja

tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või

puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta

40. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel,

ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline

tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud

piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel

püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste

alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6)

muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine –

suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.

41. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: 0

(piirangut ei tuvastatud); 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem

kui 25% ajast); 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–49%

ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel); 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

9(12)

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4

(täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada,

vastav funktsioon puudub). Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“

järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on

muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4.

Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperdihinnang ja

vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema

kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus

kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema

enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.

42. Kohus selgitab, et töövõime tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist

siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis

õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel

õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p

17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt

HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr

3-17-1110, p 24).

Lisaks on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul

keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega,

põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade

testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks

olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus

asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 20).

43. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja Liikumise valdkonna tegutsemispiirangud:

tal on raske treppidel liikumise ja takistuse ületamisega, samuti tekitab liikumine ja

pikemaajalisem seismine valu seljas ja vasakus jalas.

Nii TTO ekspertarst kui ka ETK ekspertarst on TIS andmetele tuginedes selgitanud, et kaebajal

on mõõdukas piirang võtmetegevuses liikumises eri tasapindadel (hinne 2) ja kerge piirang

võtmetegevuses seismine ja istumine (hinne 1). Selle põhjuseks on TIS andmetel järgmine:

12.05.2023 teostatud uuringute alusel on tegemist vasaku puusaliigese II st. artroosiga ja vasaku

põlveliigese I staadiumi artroosiga (vastus kaebusele lisa 5, lk 11). Lisaks on kaebajal tuvastatud

ülekaalulisus (107 kg, samas). ETK ekspertarst on TIS andmetele tuginedes selgitanud, et

üheski arsti sissekandes ei ole märgitud, et kaebaja liikumine on takistatud määral, et vajab

abivahendeid või teise isiku abi. Seega ei ole TIS andmetel kinnitust leidnud kaebaja enda

hinnang.

Need asjaolud kogumis annavad aluse hinnata, et kaebajal esinevad küll piirangud liikumise

valdkonnas, kuid need ei ole sellise mõjuga, et tuvastada töövõime vähenemine.

44. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja Käelise tegevuse valdkonna

tegutsemispiirangud: parema käe sõrmed surevad ära. Selle kinnituseks on neuroloogi dr J. K

23.10.2023 epikriis: parempoolne karpaalkanali sündroom.

Selle puhul tuleb aga arvestada, et ETK ekspertarst on põhjendatult märkinud, et neuroloog ei

ole lisauuringuid ega spetsiifilist haiguskäsitlust koos võimaliku raviga märkinud. Ravi liigiks

10(12)

on taastusravi, vajadusel valuvaigistid (vastus kaebusele lisa 5 lk 19). Need andmed olid aluseks

30.11.2023 haldusakti andmisel.

Lisaks on kohtumenetluse ajal raviarst V. P 07.02.2024 teinud järgmise kande (vastus kaebusele

lisa 5 lk 7): paremal käel ilmneb kerges astmes n.medianuse kompressioonneuropaatia

karpaalkanali nivool. Selle uuringu alusel on ETK ekspertarst põhjendatult leidnud, et kerge

ühepoolne karpaalkanali kompressioonneuropaatia on ravitav seisund ja ei põhjusta töövõime

püsivat vähenemist.

45. Kaebaja välja toodud piirangud valdkonnas teabe edastamine ja vastuvõtmine seonduvad

prillidega. TTO ekspertarst ja ETK ekspertarst on põhjendatult märkinud, et kaebaja nägemine

on +1,25 prillidega kompenseeritud normini silmaarsti sissekanne 10.05.2023 (kaebuse lisa 5 lk

28-29). Muud patoloogiat, mis võiks nägemisfunktsiooni püsivalt kahjustada, ei ole

diagnoositud.

46. Kaebaja on välja toonud piirangud valdkonnas Enesehooldus seonduvalt põie

kontrollimisega. TTO ekspertarst ja ETK ekspertarst on välja toonud, et see piirang ei ole

töövõimet vähendav, sest see on raviga kontrollitav.

47. Kaebaja on välja toonud muu piiranguna unehäired, uneapnoe.

TIS andmetel kasutab kaebaja seetõttu näomaski, mis on andnud positiivseid tulemusi.

12.08.2023 on perearst J. L teinud sissekande: Kontroll Unekeskuses. Patsiendi üldine

enesetunne CPAP-ravi ajal paranenud, päevast unisust/väsimust esineb harva, peavalud

taandunud.

Põhjendatud on ka ETK ekspertarsti märkus seoses kaebajale autojuhi tervisetõendi

väljastamisega (vastus kaebusele lisa 5 lk 17): autojuhi tervisetõendit ei saa väljastada, kui

uneapnoe ei ole raviga kontrolli all.

48. Kokkuvõttes leiab kohus, et ETK on 30.11.2023 kaebaja töövõime hindamisel lähtunud TIS

andmetest, ei ole jätnud olulised asjaolusid arvesse võtmata ning on põhjendatult jõudnud

järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

49. Täiendavalt märgib kohus, et ETK on põhjendatult selgitanud, et töövõime hindamine

toimub dokumendipõhises menetluses ekspertarvamuse alusel. Lisaks TTO ekspertarvamusele

koostas kohtumenetluses ekspertarvamuse ETK ekspertarst.

50. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle aja andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2). ETK

ei saanud haldusakti andmisel ega vaideotsuse tegemisel arvestada kaebaja suhtes 23.07.2025

tehtud radioloogliste uuringutega. Seega jätab kohus tõendi arvestamata, kuna sellel ei saa olla

tähtsust asja lahendamise seisukohast (HKMS § 62 lg 6). Kaebaja saab selle tõendile tuginedes

esitada uue töövõime hindamise taotluse.

51. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

52. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime

tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(12)

Tristan Ploom

12(12)