3-24-3252/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedtegemist, võttes aluseks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51¹ lg 2¹. Korralduse Tartu Vangla tagastas 28.11.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/260-5 X.X.-i vaide
Legislator headnote
AI generated3-24-3252/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Korralduse Tartu Vangla tagastas 28.11.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/260-5 X.X.-i vaide
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
04.09.2025, Tartu
Haldusasja number
3-24-3252
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla 23.10.2024. a korralduse
nr 6-4/24/11-1 ja 28.11.2024. a vaideotsuse nr 1-
11/24/260-5 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse alus ringkonnakohtus
Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a otsus
X.X.-i apellatsioonkaebus
Kaebaja X.X.
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada X.X.-i apellatsioonkaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla kohustas 23.10.2024. a korraldusega nr 6-4/24/11-1 alates
24.10.2024 X.X.-i esitama andmed, kellele ta soovib helistada, enne telefonikõnede
tegemist, võttes aluseks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51¹ lg 2¹. Korralduse
kohaselt on selleks, et tagada vanglas järelevalve kinnipeetavate üle ja ka vangla
üldine julgeolek, vajalik, et kinnipeetavad annaksid infot, kellele nad soovivad
helistada, enne telefonikõne tegemist.
2. Tartu Vangla tagastas 28.11.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/260-5 X.X.-i vaide
osas, milles ta taotles 23.10.2024. a korralduse ning erinevate vangistusseaduse
(VangS) ja VSkE sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist ning jättis vaide
rahuldamata korralduse kehtetuks tunnistamise nõudes. Vangla väitel kinnipeetava
kohustus esitada andmed isikute kohta, kellega ta suhtleb, ei tulene vangla
haldusaktist, vaid õigusnormidest. X.X. on avaldanud, et ei kavatse kohustust täita.
Vangla ei kontrolli kõnede sisu. Tegemist ei ole jälitustoiminguga.
3. X.X. esitas 29.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Tartu
Vangla 23.10.2024. a korralduse ja 28.11.2024. a vaideotsuse tühistamist. Lisaks
taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi andmist. Kaebaja
väitel on vangla oluliselt suurendanud temast tulenevat ohutaset ning õige ei ole, et ta
on järjepidevalt õhutanud kahjustama vangla vara või tegelenud massilise allumatuse
korraldamisega (kaebaja on seda teinud ühel korral). Kaebaja ei ole esitanud
valeandmeid. Kaebaja era- ja perekonnaellu sekkutakse ebaproportsionaalselt. Vangla
teostab ebaseaduslikku jälitustegevust. Kaebaja ei ole esitanud vanglale andmeid
isikute kohta, kellele ta soovib helistada ning ka ei esita. Kohustus on vastuolus
isikuandmete kaitse nõuetega. Korralduse alusel andmete esitamise kohustus mõjub
kaebajale ja tema lähedastele solvavalt, väärikust alandavalt ja võib viia eraelu tõsise
kahjustamiseni. Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldus, VangS § 28 lg 1, § 29 lg 2¹
ning VSkE § 51¹ lg-d 1, 2 ja 2¹ on vastuolus põhiseadusega (PS).
4. Tartu Halduskohus jättis 29.08.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis
kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata
ning jättis menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused:
1) Kaebajal oli kohustus esitada vastustajale andmed isikute kohta, kellele ta helistab - isiku
ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi ning telefoninumber. Kaebaja seda kohustust ei
täitnud. Kaebaja kinnitas kaebuses, et ta ei kavatse seda kohustust täita. Tegemist on
eesmärgipärase ja proportsionaalse abinõuga, et saavutada VangS § 29 lg 2¹ nõuete täitmine.
2) Vaidlustatud korraldus ei too endaga kaasa kaebaja suhtluspartnerite isikuandmete
õigusvastast töötlemist. Andmeid suhtluspartnerite nimede ja telefoninumbrite kohta töötleb
vastustaja samas ulatuses ja alusel olenemata sellest, kas kaebaja esitab need enne või pärast
telefonikõne tegemist. Õige ei ole kaebaja arusaam, et isikuandmete töötlemiseks on alati
nõutav andmesubjekti nõusolek. Oluline on see, et isikuandmeid töödeldakse seaduslikult
(õiguslikul alusel). VangS § 29 lg 2¹ annab vastustajale õiguse selles nimetatud isikuandmete
töötlemiseks.
3) Vaidlustatud korraldus on haldusakt ja selle suhtes ei saa algatada põhiseaduslikkuse
järelevalve menetlust. VangS § 28 lg 1 ja § 29 lg 2¹ ning VSkE § 51¹ lg-d 1, 2 ja 2¹ on PS-ga
kooskõlas ning puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebaja
õigusi on piiratud avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse ning kuriteo
tõkestamise eesmärgil. Kohus nõustus õiguskantsleriga, et telefonikõnede kohta andmete
kogumine on vajalik ja toimub seaduse alusel ning ei ole põhjust arvata, et see oleks vastuolus
põhiseadusega.
4) VangS § 29 lg-s 2¹ sätestatud andmete kogumine ei takista kaebajal tema soovitud isikutele
helistada. Kui kaebaja ise otsustab mõnele isikule mitte helistada põhjusel, et ta ei soovi
vastustajale teatavaks teha selle isiku nime ja telefoninumbrit, siis on tegemist vangistuse
paratamatu tagajärjega, mida kaebajal tuleb taluda.
5) VangS § 29 lg-s 2¹ sätestatud andmete kogumine ei ole käsitletav jälitustegevusena, kuna
andmete kogumine ei toimu varjatult ning ei toimu telefonikõne pealtkuulamist
(kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹ lg 1, § 126³ lg 4 p 2). Kohustus teatada vanglale
isikute nimed ja telefoninumbrid ei ole sõltuvuses sellest, milline on kaebajale antud
ohuhinnang, kaebaja käitumine vanglas, tema tervislik seisund, vangla täituvus vms.
6) Puudub põhjus vaideotsuse tühistamiseks.
5. X.X. esitas 29.08.2025 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a
otsuse peale. Kaebaja palus kaebus rahuldada. Kaebaja leidis, et kohus kohaldas
ebaõigesti materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkus kohtumenetluse normi. Korraldus
on kaebaja väärikust alandav ja sellega riivatakse võrdse kohtlemise printsiipi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab
menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule
tuginedes ja arvestades kaebaja apellatsioonkaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et
kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a otsuse tühistamist.
7. Haldusasja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 08.04.2025. a määrusega (dtl
79-82) kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5).
Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt ei ole kaebaja esitanud apellatsioonkaebuses uut riigi
õigusabi taotlust, vaid tegemist on üksnes halduskohtule esitatud kaebuse täpse
ümberkirjutusega (vrdl apellatsioonkaebuse punkt „riigi õigusabi“ (lk15, dtl 126) ja kaebuse
punkt „riigi õigusabi“ (lk 14-15, dtl 14-15). Apellatsioonkaebuse sisulised väited sisalduvad
vaid selle esimesel leheküljel.
8. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse
saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et
apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
9. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada,
kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on
apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib
kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Käesolevas haldusasjas vaidlustas
kaebaja vangla 23.10.2024. a korraldust (dtl 32-33), millega teda kohustati esitama
andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada, enne telefonikõnede tegemist. Vangla
võttis korralduse andmisel aluseks VSkE § 51¹ lg 2¹, mille lause 1 kohaselt võib
vangla direktor või tema määratud ametnik erinevalt lõikes 2 sätestatust otsustada, et
kinnipeetav on kohustatud andmed esitama enne telefonikõne tegemist.
Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133
lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.
10. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud kohustust esitada
vastustajale andmed isikute kohta, kellele ta helistab. Sealjuures kinnitas kaebaja ka kaebuses,
et ta ei ole viidatud kohustust täitnud ja ei kavatse seda teha. Eeltoodule ei vaidle kaebaja
vastu ka apellatsioonkaebuses. Halduskohus sedastas, et kaebaja suhtes VSkE § 51¹ lg-s 2¹
sätestatud abinõu on eesmärgipärane ja proportsionaalne, et saavutada VangS § 29 lg 2¹
nõuete täitmine, mille kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel
suhtleb või kirjavahetust peab ning telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus
registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab,
telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Ühtlasi sedastas halduskohus, et vaidlustatud
korraldus ei too endaga kaasa kaebaja suhtluspartnerite isikuandmete õigusvastast töötlemist.
VangS § 29 lg 2¹ annab vastustajale õiguse selles nimetatud isikuandmete töötlemiseks.
Halduskohus märkis, et vaidlustatud korraldus on haldusakt ja selle suhtes ei saa algatada
põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Ühtlasi on VangS § 28 lg 1 ja § 29 lg 2¹ ning VSkE
§ 51¹ lg-d 1, 2 ja 2¹ PS-ga kooskõlas ning puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve
menetluse algatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita apellatsioonkaebuses miski
sellele, et võiks esineda alus eeltoodud halduskohtu seisukohtade ümberlükkamiseks.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt
materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele ega kohtumenetluse normide olulisele
rikkumisele (vt HKMS § 180 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasja asjaolusid
arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187
lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu
puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187
lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel
apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et
apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13. Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus menetlusabi
andmise jätkuvuse hindamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)