Legislator Case Law & Legislation
3-24-3252/10 AI generated

3-24-3252/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-3252/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tegemist, võttes aluseks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51¹ lg 2¹. Korralduse Tartu Vangla tagastas 28.11.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/260-5 X.X.-i vaide

Legislator headnote

AI generated

3-24-3252/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Korralduse Tartu Vangla tagastas 28.11.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/260-5 X.X.-i vaide

Keywords

AI generated
notice of defects defect of consent insufficiently substantiated grievance call on guarantee entitlement condition for benefits waiver of statement of reasons
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3252

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 23.10.2024. a korralduse

nr 6-4/24/11-1 ja 28.11.2024. a vaideotsuse nr 1-

11/24/260-5 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a otsus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohustas 23.10.2024. a korraldusega nr 6-4/24/11-1 alates

24.10.2024 X.X.-i esitama andmed, kellele ta soovib helistada, enne telefonikõnede

tegemist, võttes aluseks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51¹ lg 2¹. Korralduse

kohaselt on selleks, et tagada vanglas järelevalve kinnipeetavate üle ja ka vangla

üldine julgeolek, vajalik, et kinnipeetavad annaksid infot, kellele nad soovivad

helistada, enne telefonikõne tegemist.

2. Tartu Vangla tagastas 28.11.2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/260-5 X.X.-i vaide

osas, milles ta taotles 23.10.2024. a korralduse ning erinevate vangistusseaduse

(VangS) ja VSkE sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist ning jättis vaide

rahuldamata korralduse kehtetuks tunnistamise nõudes. Vangla väitel kinnipeetava

kohustus esitada andmed isikute kohta, kellega ta suhtleb, ei tulene vangla

haldusaktist, vaid õigusnormidest. X.X. on avaldanud, et ei kavatse kohustust täita.

Vangla ei kontrolli kõnede sisu. Tegemist ei ole jälitustoiminguga.

3. X.X. esitas 29.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Tartu

Vangla 23.10.2024. a korralduse ja 28.11.2024. a vaideotsuse tühistamist. Lisaks

taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi andmist. Kaebaja

väitel on vangla oluliselt suurendanud temast tulenevat ohutaset ning õige ei ole, et ta

on järjepidevalt õhutanud kahjustama vangla vara või tegelenud massilise allumatuse

korraldamisega (kaebaja on seda teinud ühel korral). Kaebaja ei ole esitanud

valeandmeid. Kaebaja era- ja perekonnaellu sekkutakse ebaproportsionaalselt. Vangla

teostab ebaseaduslikku jälitustegevust. Kaebaja ei ole esitanud vanglale andmeid

isikute kohta, kellele ta soovib helistada ning ka ei esita. Kohustus on vastuolus

isikuandmete kaitse nõuetega. Korralduse alusel andmete esitamise kohustus mõjub

kaebajale ja tema lähedastele solvavalt, väärikust alandavalt ja võib viia eraelu tõsise

kahjustamiseni. Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldus, VangS § 28 lg 1, § 29 lg 2¹

ning VSkE § 51¹ lg-d 1, 2 ja 2¹ on vastuolus põhiseadusega (PS).

4. Tartu Halduskohus jättis 29.08.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis

kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata

ning jättis menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused:

1) Kaebajal oli kohustus esitada vastustajale andmed isikute kohta, kellele ta helistab - isiku

ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi ning telefoninumber. Kaebaja seda kohustust ei

täitnud. Kaebaja kinnitas kaebuses, et ta ei kavatse seda kohustust täita. Tegemist on

eesmärgipärase ja proportsionaalse abinõuga, et saavutada VangS § 29 lg 2¹ nõuete täitmine.

2) Vaidlustatud korraldus ei too endaga kaasa kaebaja suhtluspartnerite isikuandmete

õigusvastast töötlemist. Andmeid suhtluspartnerite nimede ja telefoninumbrite kohta töötleb

vastustaja samas ulatuses ja alusel olenemata sellest, kas kaebaja esitab need enne või pärast

telefonikõne tegemist. Õige ei ole kaebaja arusaam, et isikuandmete töötlemiseks on alati

nõutav andmesubjekti nõusolek. Oluline on see, et isikuandmeid töödeldakse seaduslikult

(õiguslikul alusel). VangS § 29 lg 2¹ annab vastustajale õiguse selles nimetatud isikuandmete

töötlemiseks.

3) Vaidlustatud korraldus on haldusakt ja selle suhtes ei saa algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlust. VangS § 28 lg 1 ja § 29 lg 2¹ ning VSkE § 51¹ lg-d 1, 2 ja 2¹ on PS-ga

kooskõlas ning puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebaja

õigusi on piiratud avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse ning kuriteo

tõkestamise eesmärgil. Kohus nõustus õiguskantsleriga, et telefonikõnede kohta andmete

kogumine on vajalik ja toimub seaduse alusel ning ei ole põhjust arvata, et see oleks vastuolus

põhiseadusega.

4) VangS § 29 lg-s 2¹ sätestatud andmete kogumine ei takista kaebajal tema soovitud isikutele

helistada. Kui kaebaja ise otsustab mõnele isikule mitte helistada põhjusel, et ta ei soovi

vastustajale teatavaks teha selle isiku nime ja telefoninumbrit, siis on tegemist vangistuse

paratamatu tagajärjega, mida kaebajal tuleb taluda.

5) VangS § 29 lg-s 2¹ sätestatud andmete kogumine ei ole käsitletav jälitustegevusena, kuna

andmete kogumine ei toimu varjatult ning ei toimu telefonikõne pealtkuulamist

(kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹ lg 1, § 126³ lg 4 p 2). Kohustus teatada vanglale

isikute nimed ja telefoninumbrid ei ole sõltuvuses sellest, milline on kaebajale antud

ohuhinnang, kaebaja käitumine vanglas, tema tervislik seisund, vangla täituvus vms.

6) Puudub põhjus vaideotsuse tühistamiseks.

5. X.X. esitas 29.08.2025 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a

otsuse peale. Kaebaja palus kaebus rahuldada. Kaebaja leidis, et kohus kohaldas

ebaõigesti materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkus kohtumenetluse normi. Korraldus

on kaebaja väärikust alandav ja sellega riivatakse võrdse kohtlemise printsiipi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule

tuginedes ja arvestades kaebaja apellatsioonkaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et

kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a otsuse tühistamist.

7. Haldusasja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 08.04.2025. a määrusega (dtl

79-82) kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt ei ole kaebaja esitanud apellatsioonkaebuses uut riigi

õigusabi taotlust, vaid tegemist on üksnes halduskohtule esitatud kaebuse täpse

ümberkirjutusega (vrdl apellatsioonkaebuse punkt „riigi õigusabi“ (lk15, dtl 126) ja kaebuse

punkt „riigi õigusabi“ (lk 14-15, dtl 14-15). Apellatsioonkaebuse sisulised väited sisalduvad

vaid selle esimesel leheküljel.

8. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse

saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

9. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada,

kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on

apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib

kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Käesolevas haldusasjas vaidlustas

kaebaja vangla 23.10.2024. a korraldust (dtl 32-33), millega teda kohustati esitama

andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada, enne telefonikõnede tegemist. Vangla

võttis korralduse andmisel aluseks VSkE § 51¹ lg 2¹, mille lause 1 kohaselt võib

vangla direktor või tema määratud ametnik erinevalt lõikes 2 sätestatust otsustada, et

kinnipeetav on kohustatud andmed esitama enne telefonikõne tegemist.

Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133

lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

10. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud kohustust esitada

vastustajale andmed isikute kohta, kellele ta helistab. Sealjuures kinnitas kaebaja ka kaebuses,

et ta ei ole viidatud kohustust täitnud ja ei kavatse seda teha. Eeltoodule ei vaidle kaebaja

vastu ka apellatsioonkaebuses. Halduskohus sedastas, et kaebaja suhtes VSkE § 51¹ lg-s 2¹

sätestatud abinõu on eesmärgipärane ja proportsionaalne, et saavutada VangS § 29 lg 2¹

nõuete täitmine, mille kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel

suhtleb või kirjavahetust peab ning telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus

registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab,

telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Ühtlasi sedastas halduskohus, et vaidlustatud

korraldus ei too endaga kaasa kaebaja suhtluspartnerite isikuandmete õigusvastast töötlemist.

VangS § 29 lg 2¹ annab vastustajale õiguse selles nimetatud isikuandmete töötlemiseks.

Halduskohus märkis, et vaidlustatud korraldus on haldusakt ja selle suhtes ei saa algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Ühtlasi on VangS § 28 lg 1 ja § 29 lg 2¹ ning VSkE

§ 51¹ lg-d 1, 2 ja 2¹ PS-ga kooskõlas ning puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita apellatsioonkaebuses miski

sellele, et võiks esineda alus eeltoodud halduskohtu seisukohtade ümberlükkamiseks.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt

materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele ega kohtumenetluse normide olulisele

rikkumisele (vt HKMS § 180 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasja asjaolusid

arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

12. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187

lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu

puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus menetlusabi

andmise jätkuvuse hindamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)