3-22-2133/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

04.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-22-2133

Haldusasi

O.W. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2022. a

otsuse nr 806471VF tühistamiseks ning

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks kaebajale

määratud vanaduspension ümber arvutada või kaebaja

21.09.2022. a avaldus uuesti läbi vaadata

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.W. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja O.W.

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta apellatsioonkaebuse lisana esitatud pensioni määramise teate vorm 07.02.2013

nr 06-01/402 haldusasja materjalide juurde.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a otsus

muutmata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 06.10.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.W. esitas 01.04.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse vanaduspensioni

määramiseks alates 01.05.2022.

2. SKA määras 02.05.2022. a otsusega nr 1 O.W.-le vanaduspensioni alates 30.04.2022

eluaegselt, kooskõlas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva

koostöölepingu (koostööleping) art-ga 5 ja art 6 p--ga 1 ning riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) §-dega 7 ja 32. Otsuse kohaselt ei ole arvesse võetud Venemaal omandatud

pensionistaaži 10 aastat 5 kuud ja 6 päeva.

3. O.W. esitas 21.09.2022 SKA-le avalduse tema pensioni ümberarvutamiseks. O.W.

soovis, et Venemaal 1980-1991. a omandatud tööstaaži eest maksaks talle pensioni Eesti

Vabariik.

4. SKA otsustas 29.09.2022. a otsusega nr 806471VF mitte arvutada ümber O.W.-le

määratud vanaduspensioni, juhindudes RPKS § 4 lg-test 3 ja 5, § 28 lg-st 4, koostöölepingu

art 6 p-st 1 ja art 8 p-i 1 alusel sõlmitud rakenduskokkuleppe art 5 p-st 1 ning

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 2 p-st 4 ja § 26 lg-st 2. Otsuse kohaselt töötas O.W.

Venemaa territooriumil 03.09.1980-08.02.1991 ning talle on määratud Venemaa poolt

vanaduspension alates 31.01.2013 koostöölepingu alusel. Eesti Vabariigi poolt on

koostöölepingu alusel O.W.-le määratud vanaduspension Eesti territooriumil omandatud

pensionistaaži eest alates 30.04.2022. Puudub õiguslik alus pensioni ümberarvutamiseks.

5. O.W. esitas 08.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kohus menetles kaebust nõuetes

tühistada SKA 29.09.2022. a otsus nr 806471VF ning kohustada SKA-d kaebajale määratud

vanaduspensioni ümber arvutama või kaebaja 21.09.2022. a avaldust uuesti läbi vaatama.

Kaebuse põhjendused:

Kaebajal on tekkinud probleemid koostöölepingu täitmisel, sest finantsilised arvestused ei ole

Eesti ja Venemaa vahel võimalikud. Kaebaja ei ole kätte saanud Venemaa pensioni osa alates

2022. a juulist. Kaebajale kinnitati 2013. a SKA Tallinna büroos, et kui ta soovib tulevikus

saada Eestis vanaduspensioni, saab Venemaa pensioni osa ümber arvutada ja vormistada

pensioni täies mahus nagu Eesti pensioni. Kaebajale vormistati Venemaa pension 2013. a

SKA kaudu, kaebaja ise Venemaa pensioniametile mingeid dokumente ei esitanud. Sellest

lähtuvalt peab SKA tagama kaebajale pensioni täies mahus, s.h Venemaa osa. Kaebaja ei saa

kaotada 10 aastat tööstaažist.

6. SKA palus 18.03.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus jättis 31.01.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1)

ja menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Otsuse

põhjendused:

1) Kuna kaebajale on määratud Venemaal töötatud aja (03.09.1980-08.02.1991) eest

koostöölepingu, mis on välisleping, alusel alates 31.01.2013 vanaduspension Venemaa poolt,

ei saa kaebaja nõuda, et talle hakkaks sama aja eest RPKS-i alusel vanaduspensioni maksma

Eesti riik. Koostööleping ega RPKS ei näe ette õigust loobuda Venemaa poolt määratud

vanaduspensionist ja nõuda sama aja eest vanaduspensioni maksmist Eesti riigilt.

Koostöölepingu art 6 lg-st 1 tuleneb, et Venemaal omandatud staaži eest peab kaebajale

vanaduspensioni maksma Venemaa. Ka asjaolu, et kaebaja on Eesti kodanik, Eestis sündinud,

õppinud ja elanud (s.h Eestis elanud Venemaal töötamise ajal), ei anna õiguslikku alust nõuda

Venemaal töötatud aja eest vanaduspensioni maksmist Eesti riigi poolt. Selleks ei anna õigust

ka kulutuste tegemine Eestis, Eesti iseseisvuse eest võitlemine, Venemaal sugulaste ja

tuttavate puudumine ning Venemaale reisimise raskendatus. Pensionistaaži omandamisel on

oluline ainult töötamise koht.

2) Kaebaja ei tõendanud, et 2013. a kinnitati talle SKA Tallinna büroos, et kui ta soovib

tulevikus saada Eestis vanaduspensioni, saab Venemaa pensioni osa ümber kalkuleerida ja

vormistada pensioni täies mahus nagu Eesti pensioni. Pensioniavaldusel on märgitud, et

taotledes Venemaalt koostöölepingu alusel pensioni, määratakse Eesti Vabariigist saadav

pension kooskõlas koostöölepinguga.

2

3) Kaebajal ei jäänud 2022. a III kvartali eest Venemaalt pension saamata, vaid see saabus

viivitusega. Seega ei saa kaebaja Eesti riigilt pensioni nõudmist õigustada väitega, et talle ei

laeku Venemaalt pensioni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. O.W. esitas 05.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 31.01.2025. a otsuse resolutsiooni p 1 ja teha uus otsus, millega tema kaebus

rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kaebajale määrati pension koostöölepingu alusel 07.02.2012, mitte välislepingu alusel.

Kuna 2012. a avaldusel ei ole kaebaja allkirjaga kinnitanud, et tal ei ole õigust hiljem

Venemaa pensionist loobuda ega ole õigust saada pensioni Eesti riigilt RPKS-i alusel, siis on

SKA kohustatud ümber arvutama Venemaa pensioni (millest kaebaja loobus 21.09.2022. a

avalduses) ja määrama pensioni ainult Eesti riigilt RPKS-i alusel.

2) Ei ole kaebaja süü, kui ametnik ei fikseerinud kaebaja küsimusi ja SKA vastuseid Venemaa

pensioni vormistamise ajal. Kaebaja ei pea tõendama suulist kõnet selle kohta.

3) Välisleping ja koostööleping on erinevad terminid. Kaebaja ei tea koostöölepingu tingimusi

ega ole seda allkirjastanud. 07.02.2013. a pensioni määramise teade nr 05-01/402 kinnitab, et

dokumendid saadeti SKA kaudu, mistõttu peab SKA otsustama Venemaa pensioni

asendamise Eesti pensioniga kaebaja suhtes vastavalt koostöölepingule.

4) RPKS § 28 lg 4 tõendab, et kaebajal on õigus pensioniõigusliku staaži hulka arvestada aeg

kuni 01.01.1991. SKA rikub kaebaja õigust saada pensioni Eestis omandatud pensionistaaži

kohaselt täies mahus. SKA rikub kaebaja õigust vanaduspensioni ümberarvutamiseks või

suurendamiseks RPKS § 25 p 3 kohaselt.

9. SKA palub 24.03.2025. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

1) Tulenevalt RPKS § 4 lg-st 5 ei määrata isikule, kellele on määratud pension välislepingu

alusel enam pensioni RPKS-i alusel, s.t pension määratakse sellisel juhul koostöölepingu

alusel. Koostööleping (jõustus 01.04.2012) on välisleping. Koostöölepingu kohaldamiseks

isikute suhtes ei pea isikud vahetult suhtlema riigiasutusega, mis ei ole tema elukohariigis,

vaid selle suhtlemise on riigid enda peale võtnud. Kuid see ei tähenda, et koostööleping

isikutele ei kohalduks. Ka ei sõltu koostöölepingu kohaldamine isiku suhtes sellest, kas isik

on koostöölepingut lugenud ja teab selle tingimusi. Kaebaja puhul ei ole tegemist

koostöölepingus nimetatud ümberarvutamise võimalustega.

2) Tõendamata on, et O.W. vormistas Venemaa pensioni 2013. a tingimusega, et Eesti

pensioni ajal ta asendab Venemaa pensioni Eesti pensioniga. Isikul ei ole võimalik selliseid

tingimusi pensioni saamiseks koostöölepingu alusel esitada. Kaebaja väitele räägib vastu

01.10.2012. a avaldusel olev kinnitus teadlikkuse kohta Eesti Vabariigist saadava pensioni

määramisele kooskõlas Lepinguga (s.t koostööleping).

3) Kaebaja valis pensioni koostöölepingu alusel ja Venemaa on staaži hulka arvestanud

kaebaja töötamise Venemaal 03.09.1980-08.02.1991, mida kinnitab apellatsioonkaebusele

lisatud Formular 3.pdf. Venemaa maksab kaebajale pensioni antud perioodi eest, mis välistab

selle arvamise Eesti pensioniõigusliku staaži hulka (RPKS § 28 lg 4). Koostöölepingu

kohaselt arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse oma territooriumil omandatud

pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele (koostööleping art 6 lg 1). Koostööleping ei

näe ette, et SKA pädevuses oleks muuta Venemaa pensioni määramise tingimusi või

katkestada Venemaa poolt koostöölepingu alusel makstavat pensioni.

4) Kaebajale määratud pensioni suuruse arvutamisel ei ole arvestatud Venemaa poolt

arvestatud staaži. Seda ei muuda RPKS § 37. Nimetatud sättes peetakse suurenduse all silmas

3

nt eripensionidest tulenevaid seaduses sätestatud suurendusi, kuid ükski seadus ei käsitle

kaebaja poolt soovitud lahendust pensioni suurendusena.

5) Apellatsioonkaebusele lisas 1 lisatud failide näol, mis on pealkirjastatud Formular 1.pdf ja

Formular 2.pdf, on tegemist rakenduskokkuleppes kokku lepitud vormiga

(rakenduskokkuleppe art 4 p 4, lisa 4), mis tõendab kaebajale pensioni määramist Venemaa

poolt – pensioni määramise teate vorm. Apellatsioonkaebuse lisa 1 pealkirjastatuna Formular

3.pdf ja Formular 4.pdf on rakenduskokkuleppe lisa 2 ehk pensionistaaži tõendi vorm

(rakenduskokkuleppe art 4 p 2, lisa 2). Selle tõendiga vahetatakse infot isiku staaži kohta,

mida tõendi väljastanud riik on selles riigis tööstaažina arvestanud ja mis on võetud aluseks

pensioni suuruse arvutamisel. Tegemist on koostöölepingu alusel poolte vahel vahetatavate

vormidega, millega tõendatakse vastava riigi poolt arvestatavaid staaže ja kinnitatakse isikule

pensioni määramist. Lisa 1 ei muuda SKA seisukohta.

10. O.W. märgib 01.08.2025. a seisukohas, et ta ei ole saanud pensioni kätte alates

01.01.2025. Lisaks märgib kaebaja, et ta keeldub Venemaalt pensioni kättesaamisest ja ta

tahab sõltuda ainult Eestist. Kaebaja palub kohtul staaž ümber arvutada vastavalt tema

21.09.2022. a avaldusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus

ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud

kohtumenetluse norme, mis tooks kaasa halduskohtu otsuse tühistamise.

12. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas Eesti riik on kohustatud võtma üle

Venemaa Föderatsiooni poolt kaebajale määratud pensioni maksmise kohustuse. Halduskohus

leidis õigesti, et sellist kohustust Eesti riigil ei ole. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

selgitab ringkonnakohus järgmist.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille järgi ei ole Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud pensionikindlustust käsitlev koostööleping

välisleping.

14. Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 3 p 2 järgi on välisleping Eesti Vabariigi ja välisriigi või

rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist

koosnev kirjalik kokkulepe, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. Eesti Vabariik

sõlmiski Venemaa Föderatsiooni kui välisriigiga kahepoolse pensionikindlustust puudutava

kokkuleppe, mis on VäSS § 3 p 2 järgi käsitatav välislepinguna. Eesti Vabariigi ja Venemaa

Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping (RT II, 11.10.2011, 2) on Riigi

Teatajas märgitud akti liigi järgi välisleping. Koostööleping on avaldatud Riigi Teataja teises

osas „Välislepingud ja muud välissuhtlemisalased aktid“, kus avaldatakse mh sõlmitud

välisleping eesti keeles või selle tõlge eesti keelde (vt Riigi Teataja seaduse § 2 lg 3 p 2). Riigi

Teataja teises osas on avaldatud ka välisministeeriumi teadaanne „Välislepingu jõustumine“

järgmiselt: „Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev

koostööleping jõustus 1. aprillil 2012. aastal.1“

15. Kaebaja leiab, et RPKS § 4 lg-s 5 sätestatud piirang mitte määrata RPKS alusel pensioni

isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, tema puhul ei kehti. Nimelt ei

kehtinud säte Venemaa Föderatsiooni poolt talle pensioni määramise ajal ning jõustus alles

hiljem. Seetõttu ei saanud see välistada hiljem kaebaja poolt Venemaa Föderatsioonist saadud

1 Välisministeeriumi teadaanne–Riigi Teataja

4

pensioni ümberarvutamist. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana „Pensioni määramise

teate vormi“, millest nähtub, et 06.12.2012 on Venemaa Föderatsiooni pädev asutus teinud

otsuse kaebajale pensioni määramise kohta alates 31.01.2013, võttes aluseks kaebaja tööstaaži

perioodil 03.09.1980 kuni 08.02.1991, kokku 10 aastat 5 kuud ja 6 päeva. Vastava otsuse

kohta on 07.02.2013 koostatud pensioni määramise teate vorm, mille ringkonnakohus võtab

haldusasja materjalide juurde.

16. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebajale 06.12.2012 pensioni määramisel RPKS

§ 4 lg 5 veel ei kehtinud. Kaebaja seisukoht, mille järgi sai vastustaja talle seetõttu RPKS

alusel pensioni määrata, on sellegipoolest ekslik. Halduskohus tuvastas otsuses (p 9) õigesti,

et 01.10.2012 esitas kaebaja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise

pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu alusel avalduse pensioni määramiseks Venemaa

Föderatsioonis 03.09.1980-08.02.1991 töötatud aja eest. Avalduses kinnitas kaebaja, et ta on

teadlik, et taotledes Vene Föderatsioonist Lepingu alusel pensioni, määratakse Eesti

Vabariigist saadav pension kooskõlas Lepinguga (tl 29).

17. Koostöölepingu § 6 p 1 järgi arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse oma

territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele. Põhiseaduse §

123 ls-st 2 ning Riigikohtu praktikast tuleneb, et ratifitseeritud välislepingul on Eesti seaduste

ees prioriteet ning riik peab välislepinguid täitma (RKÜKo 3-1-3-13-03, p 31; 3-4-1-2-15, p

64; RKHKo 3-16-1191, p 8.2). Ka RPKS § 4 lg 3 näeb ette, et kui Eesti Vabariigi poolt

sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui

RPKS, kohaldatakse välislepingut.

18. Kuigi 01.10.2012, mil kaebaja koostöölepingu alusel pensioni taotles, RPKS § 4 lg 5 veel

ei kehtinud, kehtisid nii RPKS § 4 lg 3 kui ka RPKS § 28 lg 4 (RT I 2008, 48, 264 – jõust

23.11.2008) tänaseni muutumatus sõnastuses. RPKS § 28 lg 4 sätestab, et pensioniõigusliku

staaži hulka arvatakse sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu

territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis

omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. RPKS §

28 lg 1 arvab pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aja, kui tööandja oli kohustatud maksma

sotsiaalmaksu. Seega, taotledes pensioni määramist koostöölepingu alusel, pidi kaebaja aru

saama ka sellest, et ta ei saa hiljem taotleda Eesti Vabariigilt pensioni sotsiaalmaksuga

maksustatud tegevuse eest NSV Liidu territooriumil kuni 01.01.1991, kui Vene Föderatsioon

talle tema 01.10.2012. a avalduse alusel pensioni määrab, sest sellisel juhul on tegemist RPKS

§ 28 lg-s 4 märgitud olukorraga. Seega välistavad kaebaja avaldus ning koostöölepingu ja

RPKS sätted koosmõjus kaebaja õiguspärase ootuse talle Eesti Vabariigi poolt pensioni

maksmise jätkamiseks tegevuse eest NSV Liidu territooriumil kuni 01.01.1991.

19. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et kaebaja arvates on tal soovi korral õigus

Venemaa Föderatsiooni pensionist loobuda, mille järel peaks Eesti Vabariik asendama selle

Eesti Vabariigi poolt määratava pensioniga. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja selle

seisukohaga. RPKS ega koostööleping sellist võimalust ette ei näe ega näinud ka ajal, mil

kaebaja esitas avalduse Vene Föderatsioonilt pensioni saamiseks. Seda tuleb pidada ka

põhjendatuks, sest pensionide määramise tingimused, sh pensioniõiguslik vanus on riigiti

erinevad. RPKS § 28 lg-st 4 tuleneb sõnaselgelt, et kui isik taotleb veel enne Eesti Vabariigis

pensioniõiguse tekkimist pensioni Vene Föderatsioonilt ning selle ka saab, ei teki Eesti

Vabariigil enam sellega seotud kohustusi. Seega ei saanud kaebajal tekkida veendumust ka

selles, et Vene Föderatsioonilt saadav pension on ajutine vahelahendus enne Eesti Vabariigis

pensioniõiguse tekkimist. Kaebaja väide, et ta ei ole näinud ega lugenud koostöölepingu

5

tingimusi, ei ole veenev ega ka asjassepuutuv olukorras, kus kaebaja ise on koostöölepingu

alusel pensioni taotlenud.

20. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja 21.09.2022. a

avaldust (tl 26) lahendades pidi vastustaja seega tuginema kehtivale õigusele. RPKS § 4 lg 5

sätestab: „Isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu

kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel.“ Nimetatud säte jõustus

13.01.2019 riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega (RT I, 03.01.2019, 1).

21. Seadusemuudatuse eelnõu 613 SE II seletuskirjas põhjendatakse seaduse muutmist

järgmiselt: „Lõikega viis täpsustatakse Eestis elavate isikute õigust pensionile, kui nad on

juba hakanud saama pensioni välislepingu alusel. Eestis elavatele isikutele antakse alguses

valikuvõimalus, kas nad võtavad vastu teisest riigist lepingu alusel makstava pensioni ja Eesti

maksab pensioni ainult lepingu alusel, või saavad isikud pensioni ainult siseriikliku seaduse

alusel. Sotsiaalkindlustusamet nõustab inimest ja isikud saavad teha neile kõige kasulikuma

otsuse. Kui inimene on juba valinud lepingu alusel pensioni maksmise, ei saa ta hiljem

taotleda pensioni maksmist ainult siseriikliku õiguse alusel. See on tänane kehtiv praktika ja

rahvusvahelise õiguse seisukohalt ka põhjendatav (lepingupooled on kohustatud kahepoolselt

lepingut täitma), kuid praktikas on see järjest enam tekitanud vaidlusi. Näide: Venemaal tekib

pensioniõigus alates 55 eluaastast. Samal ajal on Venemaaga sõlmitud lepingust väljas

endistes Nõukogude Liidu (edaspidi NLiidu) liiduvabariikides teenitud staažid. Eestis elav

isik on töötanud Venemaal 5 aastat, endises Armeenia NSV-s 15 aastat ja lisaks Eestis 15

aastat. Ilma lepingut kohaldamata, maksaks Eesti talle kõikides endistes NLiidu

liiduvabariikides töötatud aastate eest Eesti suuruses pensioni. Venemaa aga hakkab oma osa

maksma oluliselt varem ehk 55-aastaseks saamisel. Seoses varasema pensionieaga soovib isik

kõigepealt taotleda Venemaalt pensioni osa vastavalt lepingule ja jõudes Eestis pensioniikka

soovib saada pensioni ainult meie siseriikliku seaduse alusel ehk kõikide endiste NLiidu

liiduvabariikide staažide eest. Sellist õiguslikku konstruktsiooni talle võimaldada ei saa, sest

sel juhul rikuks Eesti lepingut. Seetõttu teeme ettepaneku RPKS-i täpsustada sättega, mis ei

võimaldaks isikul nõuda pensioni maksmist ainult RPKS-i alusel, juhul kui talle on pension

välislepingu alusel juba määratud.“

22. Seaduseelnõu seletuskirjast saab järeldada, et seadusandja sooviks oli selgesõnaliselt

välistada RPKS § 4 lg 5 alusel Eesti riigi poolt pensioni määramine ja maksmine ka nendele

isikutele, kellele oli Vene Föderatsioon välislepingu alusel veel enne seadusemuudatuse

jõustumist juba pensioni määranud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eeltoodud järeldust ümberlükkavaid

rakendussätteid ei sisalda. Seetõttu ei näe ringkonnakohus vaidlustatud SKA otsuse

õigusvastasust. Kuna seadusest ega koostöölepingust vastustajale kohustust kaebajale

määratud vanaduspensioni ümberarvutamiseks ei tulene, ei olnud halduskohtul alust

kohustada vastustajat ka kaebaja 21.09.2022. a avalduse uuesti läbivaatamiseks. Siinkohal ei

oma mingit tähtsust kaebaja ja SKA ametniku vaheline mitteformaalne suhtlus, ka mitte

kaebaja elukäik ja suhted Venemaaga (vt halduskohtu otsuse p 11).

23. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

31.01.2025. a otsus muutmata.

6

24. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli

RLS § 22 lg 2 p 2 alusel kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Seega jäävad poolte

menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7