2-25-12182/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

osaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2025.a, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-12182

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuasi

Hagi hind

A G hagi J N ja A T vastu elatise nõudes

J Nl 2715,66 eurot

A Til 2715,66 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

seaduslik

esindaja:

Kostja 1:

Kostja 2:

A G (isikukood xxx)

Kohtla-Järve

Linnavalitsus

eestkosteasutusena (reg. nr. 75001017

Keskallee 19, Kohtla-Järve, e-post:

linnavalitsus@kjlv.ee)

J N (isikukood xxx, elukoht xxx)

A T (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi kostja J N vastu rahuldada osaliselt osaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J Nlt (ik xxx) hageja A G (ik xxx) kasuks alates 01.08.2025.a.

igakuine elatis 100 (ükssada) eurot kuus kuni A G täisealiseks saamiseni xxx või kuni

vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Igakuised elatise maksed tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks A G arveldusarvele

xxx selgitusega „A G elatis“.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Jätkata menetlust kostja 2 suhtes.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

A G seaduslik esindaja on eestkosteasutusena Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes esitas 29.07.2025

Viru Maakohtule hagiavalduse J N ja A T vastu elatise nõudes kummaltki vanemalt 301,74 eurot

alates 01.08.2025. Hageja elab xxx. Praegusel hetkel lapse vanemad ei osale lapse ülalpidamises.

Lapse emal on veel 2 alaealist last ning töötab xxx. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUS

J N märgib 14.08.2025 hagile saadetud kirjalikus vastuses, et ei tunnistab esitatud haginõuet.

Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Suveperioodil töötas ta tähtajalise töölepingu alusel, mis

kehtis augusti lõpuni, ning tema sissetulek oli sel ajal veidi suurem. Alates septembrist moodustab

kostja 1 sissetulek: osalise töövõime toetus – 384 eurot, lapsetoetus – 160 eurot,

toitjakaotuspension ühe lapse eest – 338 eurot. Kokku 882 eurot. Vastavalt Eesti Vabariigi

seadusele peab pärast üüri- ja kommunaalkulude mahaarvamist pere täiskasvanud liikmele jääma

vähemalt 200 eurot ning iga alaealise lapse kohta vähemalt 240 eurot. Seega peab tema ja kahe

lapse peale kuus jääma vähemalt 680 eurot. Kommunaalkuludeks tasub igakuiselt 160 eurot.

Kostja märgib, et on nõus maksma lapsele elatisraha 50 eurot kuus. Kostja on esitanud kostjale ka

käsunduslepingu, mille kohaselt töötas ta xxx käsunduse alusel 01.06.2025 kuni 31.08.2025.

HAGEJA ESINDAJA SEISUKOHT

02.09.2025 esitas hageja esindaja kohtule seisukoha, mille kohaselt ei õnnestunud lapse emaga

kompromissile jõuda. Lapse emale oli tehtud ettepanek maksta lapsele elatis summas 150 eurot

kuus, kuid kompromissile lapse ema ei reageerinud. Samuti lapse ema ei võtnud Kohtla-Järve

Linnavalitsusega ühendust ning ei avaldanud soovi koostöö tegemiseks. Kohtla-Järve

Linnavalitsus aga jääb oma seisukoha juurde, et mõistlik elatise summa saaks olla vähemalt 150

eurot kuus. Praeguse seisuga lapse kontol puudub raha üldse. Lapse ema ei maksnud lapsele

sentigi. Laps on juba xxx-aastane ning varsti hakkab iseseisvat elu elama, kuid lapse konto on

tühi. Lapsel on plaanis minna autokooli, kuid see ei ole võimalik, kuna lapse kontol ei ole

piisavalt raha. Seega lapse olulised vajadused on jäetud täitmata.

OSAOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat

nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud

vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist

igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab

kohus menetlust. Kohus on seisukohal, et asjas saab kostja 1 suhtes teha osaotsuse, kostja 2 suhtes

menetlus jätkub, kuna temale ei ole veel õnnestunud hagiavaldust kätte toimetada.

Kohus rahuldab osaliselt hagi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise

lapse eest.

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida

vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on A G J N tütar. Kostja 1 ei ela hagejaga koos. Viru

Maakohtu 20.12.2024 kohtumäärusega piirati J N hooldusõigust (isikuhooldusõigust) alaealise

lapse A G suhtes lapse elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse (sh huvihariduse) ning tervise- ja

raviküsimustes ja varahooldusõigus võeti ära, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejale elatist.

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13

ja 3-2-1-33-11).

Kostja J N on nõus tasuma elatist 50 eurot kuus. Hageja esindaja on nõus vähendama hagi kuni

150 euroni kuus. Kompromissi pooltel saavutada ei õnnestunud.

Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel

arvutatud summa.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest

vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka

vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline

seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-118-12, p 16).

Kostja J N esitas kohtule käsunduslepingu, mille kohaselt ta töötas 01.06.2025 kuni 31.08.2025

xxx. Samuti esitas kostja kohtule konto väljavõtte, millest nähtub, et talle on töötasuna maist kuni

juulini 2025 kantud kokku 1179,03 eurot. Töötamise registri väljavõttest nähtub, et J N on alates

maist 2025 töötanud VÕS lepingu alusel üksikute päevade kaupa ning ajavahemikul 01.06.2025 –

31.08.2025 xxx.

Samuti on kostja J N oma vastuses märkinud, et tema sissetulekud alates septembrist moodustavad

erinevad toetused – lastetoetus 160 eurot, toitjakaotuspension (ühele lapsele) 338 eurot ja

töövõimetoetus 384 eurot, kokku 882 eurot. Nimetatud summad on nähtavad ka konto väljavõttest.

Samuti nähtub rahvastikuregistri väljavõttest, et J Nl on veel 2 alaealist last, kellest noorima isaga

on ta ka abielus. Seega ei ole tegu üksikemaga, kes peab üksi ülal 2 alaealist last. xxx sündinud

lapse peale saab ta toitjakaotuspensionit 338,63 eurot ning 2021.a sündinud lapse isaga on ta

abielus ja isa on samuti kohustatud oma last ülal pidama.

J N saab igakuiselt töövõimetoetust 384,15 eurot, kuna temal on osaline töövõime.

Peale selle tuvastas kohus, et J N omandis on lisaks tema elukohale (xxx) veel teinegi korter

asukohaga xxx.

Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja

lapse arenguks vahendite tagamine.

Kohus nõustub kostjaga, et arvestades tema sissetulekuid ning ülalpidamisel olevaid alaealisi

lapsi, ei ole ta võimeline maksma hagejale elatist miinimummääras (301,74 eurot), kuna see seaks

nii kostja, kui ka tema alaealised lapsed hagejast kehvemasse olukorda. Samas ei nõustu kohus, et

kostja on võimeline tasuma elatist vaid 50 eurot. Kostja omandis on kaks korterit ning ühe korteri

üürimise või võõrandamise arvelt on ta võimeline andma hagejale elatist ka suuremas määras.

Kohus märgib, et nimetatud tõendite alusel on põhjendatud määrata elatis hagejale

miinimumsummast väiksemas määras. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma

endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Kuna kostjal J Nl on osaline

töövõime, siis on ta võimeline osaliselt töötama ja andma ka osaliselt elatist oma lastele, s.h

hagejale.

Kuna hagi lahendamisel ei saa arvestada teistele lastele makstavat toitjakaotuspensionit ja

lastetoetust, siis arvestab kohus, et ainus legaalne sissetulek J Nl, millest ta saab maksta elatist, on

töövõimetoetus ja töötasu. Kuna augusti töötasu suurus pole kohtule teada, siis arvestatakse J N

konto väljavõttest nähtuvatest andmetest, kus mai kuni juuli eest sai ta töötasu kokku 1179,03

eurot, s.o keskmiselt 393,01 eurot kuus (1179,03/3), töövõimetoetus on 384,15 eurot kuus. Alates

septembrist on J N ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus. Seega kui jagada see summa J N ja tema

kolme lapse peale, moodustab üks osa 96,04 eurot.

Arvestades eespool toodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt J Nlt välja tütre

ülalpidamiseks elatise 100 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Juhindudes TsMS § 164 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digiTselt/

Larissa Prokopenko

Kohtunik