2-23-147127/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-147127

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi T V vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1420 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Nord Collect OÜ, registrikood

11897588; lepinguline esindaja: I V, e-post: xxx

Kostja: T V, isikukood xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt T V hageja Nord Collect OÜ kasuks võlgnevus summas 1420

eurot, millest põhiosa 1420 eurot, ning viivist alates 27.11.2024.a kuni põhinõude

summa 1420 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt T V hageja Nord Collect OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv

315 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb T Vl tasuda Nord Collect OÜ-le alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja esitas laenutaotluse esialgse võlausaldaja veebilehel xxx. xxx (esialgne

võlausaldaja) ja T V sõlmisid interneti vahendusel 17.02.2020.a kliendilepingu nr xxx

(Kliendileping). Kostja on tuvastanud enda digitaalselt. Lepingu sõlmimisel võimaldas

esialgne võlausaldaja võlgnikule taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa

saamiseks võlgnikule lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 17.02.2020 – 23.03.2020

võlgnik on taotlenud laenu ja 1 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks. 17.02.2020

laen summas 1000 eurot; perioodil 17.02.2020– 23.03.2020 tagasi makstud kokku 80,00

eurot, millest põhiosa katteks 80,00 eurot. Põhisumma jääk 1000,00 – 80,00 = 920,00

eurot. 23.03.2020 esitas Kostja vastavalt Tema ja xxx vahel 17.02.2020.a kliendilepingu

nr xxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 500 euro saamiseks. Täiendavalt

taotletud laenuosale lisandus ka 17.02.2020 taotletud ja xxxi poolt Kostjale üle kantud

laenu põhiosa jääk 920,00 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (920,00+ 500,00 =

1420,00) 1420,00 eurot. Peale Kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat

kinnitamist xxx rahuldas Kostja poolt esitatud taotluse ja xxx kandis 23.03.2020.a

Kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusummas 500,00 eurot. Peale Kostjale

laenu ülekandmist saadeti Esialgse võlausaldaja poolt Kostjale uus arve, et Kostjat

veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast.

Perioodil 23.03.2020 - 16.07.2020 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset

võlgnevuse katteks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole

meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole

laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja Kostja xxx-le osaliselt võlgu

kolm järjestikust osamakset, mistõttu xxx 16.07.2020.a ütles poolte vahel sõlmitud

lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel Kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesse ja

nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Enne ülesütlemist oli kostjale 26.06.2020 antud

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle

tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist ning antud perioodi jooksul kostja ei likvideerinud võlgnevust. Kuna

kostja meeldetuletustele ei reageerinud, esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude

Nord Collect OÜ-le, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja

oma kohustust ei täida ka tulevikus. Nõude loovutamisest teavitati kostjat, hageja poolt,

nõude loovutamise teate esitamisega AS Eesti Posti vahendusel kostja poolt xxx-ga

kliendilepingu sõlmimisel märgitud aadressile ja e-posti aadressile.

Hageja palub välja mõista kostjalt Nord Collect OÜ kasuks võlgnevus summas 1420

eurot, millest põhiosa 1420 eurot; alates 27.11.2024.a, kuni põhinõude summa 1420 eurot

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

riigilõiv summas 315,00 eurot; alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude

summa 315,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 22.06.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(53,77%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37%. 17.02.2020 sõlmitud lepingu

kokkulepitud krediidi kulukuse määr on 53,77%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga

poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (19,37*3=58,11%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Lepingu tingimuste järgi laenu põhiosa oli 1420 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

igakuisete kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda vastavalt kostjale saadetud

tagasimakse maksegraafikule. Perioodil 23.03.2020 - 16.07.2020 (ülesütlemine) kostja ei

tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Seega oli kostja võlgnevus hagejale

seisuga 26.11.2024.a tagastamata laenupõhiosa eest on (1420-0 = 1420) 1420 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista alates 27.11.2024.a, kuni põhinõude summa 1420 eurot

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt põhinõuet ning viivist (edaspidist viivist) arvestab seadusjärgses

määras. Hageja kostjalt intresse ei nõua. Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist laenu andmisel ei kontrolli.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 315 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja muid kulusid ei nõua ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega

muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal kohtu hinnangul ei ole.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik