2-25-106878/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-106878

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3794,12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701;

lepinguline esindaja: Maria Kraav, e-post xxx

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr 21-013127-AL

tulenev võlgnevus kokku 3440,55 eurot (millest põhiosa moodustab 3171,05 eurot,

intress 110,82 eurot ja põhiosa viivis 158,68 eurot) ning viivis põhinõudelt (3171,05

EUR) 9,900% aastas alates 16.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja Swedbank AS-i kasuks menetluskuludena riigilõiv 455

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Swedbank AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

11.03.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 21-013127-AL (leping), mille

kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 8 000,00 eurot intressimääraga 9,900%

aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.02.2026. Laenusumma kandis

hageja 11.03.2021 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel

10,530% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade

olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kui

arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus

alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast

päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, alates 11,15% aastas.

Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed

maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 23.09.2024 lepingu ülesütlemise teatise, milles

märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks.

Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata

jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast,

luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 24.10.2024, mille tulemusena muutus kogu

nõue sissenõutavaks. Lepingust 21-013127-AL tulenev võlgnevus on kokku 3 440,55

eurot, millest põhiosa moodustab 3 171,05 eurot, intress 110,82 eurot ja põhiosa viivised

158,68 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 20.07.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise

hetkeks olid täielikult või osaliselt tasumata 20.07.2024, 20.08.2024 ja 20.09.2024

põhiosa maksed summas 442,00 eurot. 20.10.2024 jäi tasumata ka põhiosa makse

summas 150,40 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks kogu

tagastamata laenujääk summas 2 578,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus

3171,05 eurot. Hageja kontrollis laenu andmisel kostja sissetulekuid ja kohustusi, hageja

hinnangul piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete

majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid.

Hageja palub mõista Xlt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 21-013127- AL

tulenev võlgnevus kokku 3 440,55 eurot, millest põhiosa moodustab 3 171,05 eurot,

intress 110,82 eurot ja põhiosa viivis 158,68 eurot ning viivis põhinõudelt (3 171,05

EUR) 9,900% aastas alates 16.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud

(hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks maksekäsumenetluses tasutud

riigilõiv 111,53 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 343,47 eurot,

kokku 455,00 eurot) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud kättetoimetamise portaaliu taali kaudu 18.06.2025 ja lisaks nähtub, et ka

03.07.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10

päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(10,53%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2020.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. 11.03.21 sõlmitud lepingu kokku

lepitud krediidi kulukuse määr on 10,53%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamise kohta. Lepingu nr 21-013127-

AL sõlmimisele eelnevalt töötas kostja ja tema keskmine töötasu oli (perioodil 2020. a

november – 2021. a märts) ca 844 eurot kuus (hagi lisa 6). Kostjal ei olnud enne

laenulepingu sõlmimist Swedbank AS-i ees muid krediidikohustusi. Väljaspool

Swedbank AS-i oli kostjal krediidikohustus AS Bondora ees kuumaksega ca 30 eurot,

AS Estravel ees kuumaksega ca 33 eurot ja LHV Finance AS ees kuumaksega ca 60

eurot (hagi lisa 6). Seega moodustasid igakuised krediidikohustused koos väljastatava

laenu kuumaksega (ca 173 eurot, vt Lisa 1) laenusaaja töötasust ca 35% ning kostjale jäi

muude, sh majapidamiskulude, kulude kandmiseks ca 548 eurot. Kuivõrd nähtusid kostja

arvelduskontolt lepingu sõlmimisele eelnevalt regulaarsete majapidamiskuludena üksnes

kulutused kindlustusele, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest

määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 392 eurot kuus. Seega

piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete

majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfos

maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid (hagi lisa 7).

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 455 eurot ning

õigusabikulud 150 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Hageja muid kulusid välja ei toonud ning hinnates menetluskulusid toimiku

põhjal TsMS 174 lg 1 alusel, leiab kohus, et kuna muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei

nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei ole.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (455

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik