2-24-145385/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.09.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-145385

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1635,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht:

xxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Xlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel

25.02.2024 järelmaksulepingu nr L89015329959 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1127,59 eurot,

intressivõlgnevus 13,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 30,12 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12.04.2025 põhinõudelt 1127,59 eurolt kuni põhinõude 1127,59 euro täitmiseni.

3.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu sissenõudmiskulu nõude 15 euro osas

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Välja mõista Xlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 459,43 eurot ning

menetluskuludelt 459,43 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. AS Inbank Finance (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 25.02.2024 järelmaksulepingu nr

L89015329959 (leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja

kauba maksumusega 1127,59 eurot. Lepingus toodult on krediidikulukuse määr 39,50% aastas,

krediidi kogukulu 2401,75 eurot. Lepingu täitmise tähtaeg on 20.03.2029, igakuise osamakse suurus

40,03 eurot, osamakse tähtpäev 20 kpv, lepingu- ja haldustasu 0 eurot, viivise- ja intressimäär 22%

aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

09.07.2024.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, so hiljemalt 23.07.2024.a. Ülesütlemise hoiatuse saatmise

seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, so 20.04.2024, 20.05.2024,

20.06.2024. 29.07.2024.a edastas krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja

ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 31.07.2024 nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadetud teatise nõude

loovutamisest on hagi lisas nr 5. Tasumata põhiosa on 1127,59 eurot, kuivõrd kostja ei teinud

lepingu täitmiseks ühtegi tagasimakset. Intressivõlgnevus on 158,68 eurot (intressimäär 22% aastas,

intressivõlgnevus on alates 1. osamaksest, so 20.04.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 29.07.2024,

40,03+40,03+40,03+32,43+6,16=158,68 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on

173,70 eurot (viivisemäär 22% aastas, periood 30.07.2024-11.04.2025, põhinõudelt 1127, 59 eurolt).

Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuvat viivist alates 12.04.2025 põhinõudelt 1127,59 eurolt 22%

aastas kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõudmiskulud on 50 eurot (01.08.2024. a esimese tasulise

kirja saatmine 25 eurot; 09.08.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.08.2024. a kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot). Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusid,

võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.

Hageja kinnitas, et on järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Hageja esitas tõendina kostja

laenutaotluse (hagi lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi lisa 7). Krediiditaotluse esitamise

ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Otsuse tegemisel lähtus krediidiandja

kostja poolt taotluses esitatud regulaarsest sissetulekust. Kostja sissetulek oli enne lepingu sõlmimist

taotluses toodult 640 eurot ja kohustused 50 eurot kuus, seega jäi kostjale kätte peale lepingu

sõlmimist 549,97 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (640-50- 40,03=549,97). Kostjale jäi

kätte ca 86% tema igakuisest sissetulekust ning kostja oli krediidivõimeline. Hageja palub kostjalt

välja mõista järgmised nõuded:põhivõlgnevus 1127,59 eurot, intressivõlgnevus 158,68 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 173,70 eurot ja

edasiulatuv viivis 22% aastas alates 12.04.2025 põhinõudelt 1127,59 eurolt kuni põhinõude

täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 20.06.2025 Ametlike

Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 04.07.2025 hagile vastust esitanud.

Kohus on tsiviilasjas nr 2-25-145385 edastanud kostjale hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse

võtmise määruse järgnevalt:

15.04.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

16.04.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

16.04.2025 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub;

Postiaadressile: 17.04.2025, 25.04.2025, 17.05.2025, 24.05.2025 xxx, tagastatud märgetega, isik ei

viibinud kohal ja hoiutähtaja möödumisel;

Postiaadressile: 16.05.2025, 12.05.2025 xxx, postkast ligipääsematu, puudub fonolukk.

27.05.2025 helistas kohtuistungi sekretär kostjale mob tel nr xxx, ei ole kasutusel, mob tel nr xxxx-

viga nr valimisel.

Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-25-145385 21.03.2025 kohtumäärusest nähtuvalt edastanud

kostjale menetlusdokumendid järgnevalt:

13.12.2024, 18.12.2024, 20.12.2024, 27.12.2024, 15.01.2025 e-posti aadressile xxx, puudub vastus;

15.01.2025 e-posti aadressidele: xxx, xxx, puudub vastus.

15.01.2025 postiaadressile: xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel.

Kostja ise kinnitas kohtule 29.11.2024, et ei ela aadressil xxx. Kostja kinnitas, et elab aadressil xxx.

Narva Linnakantselei puuduvad kostja tegeliku viibimiskoha kohta andmed.

Politsei- ja Piirivalveamet on teatanud kohtule, et kostja elukohaks on aadress xxx.

Kohtule ei ole kostja elu- või viibimiskoht, sh kontaktandmed teada. Registrijärgsele aadressile: xxx,

ei ole õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kostjal ei ole töötamise registri

andmetel kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale tööandja vahendusel

menetlusdokumente kätte toimetada. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike

Teadaannete vahendusel on täidetud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-126785 Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu

võlgnevuse nõudes.

Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista kokkuvõtvalt järgmised nõuded: põhivõlgnevus

1127,59 eurot, intressivõlgnevus 158,68 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 173,70 eurot ja edasiulatuv viivis 22% aastas alates 12.04.2025

põhinõudelt 1127,59 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

7. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 25.02.2024 järelmaksulepingust nr

L89015329959.

Kuna AS Inbank Finance sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise

isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS §

402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu.

8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

9. 26.03.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud

ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka

sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi

lisad 6 (kostja taotlus) ja 7 (11.04.2025 taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus on seisukohal,

et hagi lisa 7 11.04.2025 maksehäireregistri taust.ee väljavõte ei ole asjakohane tõend, kuivõrd

väljavõte on tehtud pärast lepingu sõlmimist (leping sõlmiti 25.02.2024) ning vastav tõend ei tõenda,

et kostjal ei olnud enne lepingu sõlmimist maksehäireid ja et kostja oli krediidivõimeline. Kostja

taotlus (hagi lisa 6) ja hagis toodud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi

tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja

kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja

krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingu nr L89015329959

sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud (VÕS § 4034 lg 6).

11. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed

lugeda põhinõude katteks.

12. Lepingust nr L89015329959 on põhjendatud nõuded järgnevad:

-põhivõlgnevus 1127,59 eurot (tagasimakseid ei ole kostja teinud);

-intressivõlgnevus 13,78 eurot (põhinõudelt 1127,59 eurolt, seadusjärgses intressimääras 20.04.2024

- 30.06.2024 4,5% aastas ja periood 01.07.2024 - 29.07.2024 4,25% aastas, periood 20.04.2024-

29.07.2024);

-sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 30,12 eurot (põhivõlalt 1127,59 eurolt, seadusjärgses

intressimääras 30.07.2024 - 31.12.2024 4,25% aastas ja 01.01.2025 - 11.04.2025 3,15% aastas,

periood 30.07.2024-11.04.2025;

-edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.04.2025 põhinõudelt

1127,59 eurolt kuni põhinõude 1127,59 euro täitmiseni;

-sissenõudmiskulud 35 eurot. (VÕS § 1132 lg 2 p 3, 01.08.2024, 09.08.2024 ja 26.08.2024

meeldetuletuskirjad, 25+5+5). Makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot ei ole tõendatud ja kohus

jätab sissenõudmiskulu 15 euro osas rahuldamata.

13.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab AS Inbank Finance ja kostja

vahel 25.02.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89015329959 tulenevalt järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 1127,59 eurot, intressivõlgnevus 13,78 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 30,12 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras alates 12.04.2025 põhinõudelt 1127,59 eurolt kuni põhinõude 1127,59

euro täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulu nõude 15 eurot.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 757,50 eurot, mis koosnev järgnevast: riigilõiv 315

eurot, õigusabikulud 442, 50 eurot (maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot, õigusabikulud:

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine 2,5 h x 169=422,50 eurot, käibemaksuta).

Kohus on seisukohal, et riigilõiv 315 ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on

põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei

toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 422,50 euro suurune õigusabikulude nõue

põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot

(käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades

ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest

tulenevalt esitanud nõuete ümberarvestusi.

Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 575 eurot (õigusabikulu: 2 tunni

tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 315 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot).

Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 20,1% ulatuses ja kostja

kanda 79,90 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 459,43

eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik